Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus kirj...
julgeimat ja säravaimat eesti kontekstis), pidas kirjanduslikku salongi, võitles end lahti aastaid kestnud kodanlikust, painavaks muutunud ja loovust takistavast abielust, olles kahe lapse emana ikka seksapiilne ja köitev. Tuglase-Underi suhtes on Under tugevam, julgem, ausam, tundlikum pool, selles pole kahtlust. Tuglase kirglik meel on mujal kinni, enam kunsti kui maise lembuse teenistuses. (nt:armastuskirjades püüab ta sageli esmalt vahendada kirjandust) Under otsis Tuglasest muidugi ka teejuhti kirjanduses, oma esimest kriitikut ja suunajat. Under on hetkiti ka mürgiselt realistlik oma ülepeaarmumises: "Tean Teid olevat õnneliku teistega, kuid sellest ehk lõpuks olenebki minu õnn. Tõesti: kuis lisab veetlust, kuis ärritab mind teadmine teistest naistest Teie ümber." (Lk 76.) Adson Tuglast imetleb jutuvestja ja kirjanikuna, organisaatorina, sõbrana, ütleb ta "Siuru
Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“. Vanglast vabanedes, elas ta 11 aastat (1906-1917) peamiselt Soomes ja Pariisis poliitilise põgenikuna. Emigratsioonis olles reisis ta paljudes riikides, millest ta talletas rikkaliku kultuurikogemuse. 4 Aastal 1918 abiellus ta Emma Elisabet Oinasega, keda ta hakkas kutsuma Eloks. Kodumaale jõudes kujunes Tuglasest eesti kirjanduselu juhtfiguur. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse „Noor Eesti“. Ta oli ka kirjanike ühingute „Siuru“ ja „Tarapita“ üks rajajatest. Ta oli ka Eesti kultuurkapitali üks mõtte algatajatest. Tuglas oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu asutaja ja mitu korda ka selle liidu esimees. Ta oli ka ajakirja „Looming“ asutaja ja tema esimene toimetaja. See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“, „Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu
asemel tuleb Mari, sellepärast tapab end Juss. Andres ei hoolinud Krõõdast ega Marist-tähtis oli vaid talle töö ja rivaalitsemine Pearuga. Kogu aeg olid jamad Pearuga, iga asja pärast sõimati ning võideldi. Pearu tahtis iga hinna eest Andrese maa peal välja süüa. Pearu peres oli probleeme vägivallaga-peksis oma naist ning sõimas. Kasutatud kirjandus: Noor-Eestist Arbujateni, Eesti luule 1905-1940, Õpik XI klassile, Tallinn Koolibri 1996 Tuglasest Ristikivini, Eesti proosa 1906-1940, XI klass, Tallinn Koolibri 1997 ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Rohtaed" Karl Ristikivi ,,Ekke Moor" August Gailit ,,Tõde ja õigus" I osa A.H.Tammsaare ,,Juudit" A.H.Tammsaare ,,Lodjavahi surm" Peet Vallak novellid ,,Popi ja Huhhuu" , ,,Toome helbed" F. Tuglas
käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Künnimees. Lk 87-99. Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri. Lk 225-234. Kalda, Maie 2002. "Tuglasest Ristikivini". Eesti proosa 1906-1940. Tallinn: Koolibri. Lk 38-64. "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim E. Nirk ja E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat. Lk391-395. Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8- aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Luuetaja Jakob tammas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas
Eesti kirjandusuurimise võime jagada lihtsuse mõttes nelja ajajärku. Esimese ajajärgu algus läheb kaugesse minevikku, alates juba Rootsi- aegse Tallinna gümnaasiumi ja Tartu ülikooli retoorikaprofessoritega. Selle esimene alaperiood on filologismi ja teine pigem romantismi aeg. 20. sajand algab eesti kirjandusuurimises positivistliku biografismi ja vooluloolise võrdleva kirjandusuurimise tulemisega. Selle perioodi esimene oluline liin on eeskätt varasest Tuglasest lähtuv esseistika. Seda jätkab suur osa uurijaid, eeskätt kirjanikke, läbi 20. sajandi, lisades sinna vähemal või rohkemal määral rahvuslikku identiteeti hoidvat ja rahvuslikku narratiivi loovat romantismi. Teine liin on Gustav Suitsust lähtuv rangelt positivistlik- komparativistlik allikakriitika, mis otsib nõrkemiseni elu- ja loominguloolisi fakte, keskendub mõjude, eeskujude ja laenude otsimisele ja teeb minimaalselt üldistusi. 1920
Palju vihjeid arhetüüpsetele autoritele ja motiividele. (Tsiteeris ja jälle oli Undusk kasutanud sõna ,,vagel"). Unduski kirjutuslaad on barokne ta kirjutab üsna pikki ja keerulisi lauseid. Väga palju kasutab kiile ja kõrvalauseid. Samuti on tema stiili iseloomustamisel silmatorkav see, ta kasutab proosatekstis väga palju epiteete, tekst muutub lüüriliseks, poeetiliseks, metafooririkkaks. Keeleliselt väga koormatud stiil. ,,Sina, Tuglas". Kolm Augustit erinevad Tuglasest, kuna nad on elus, nad tahavad kirjutada kirest, samal ajal kui Tuglase jaoks on kirjutamine töö. Teiste jaoks võiks kirjutamine olla isegi elu. Kuigi jutustus toimub nagu Tuglase teadvuses, siis ei kao ära distants, ta jääb ikkagi pigem klassikuks kui inimeseks. Selle tõttu äkki ka sina-vorm. Lisaks veel see, et sina-vorm liigub mingid hierarhiad. Sina-hoiak tuuakse välja juba pealkirjas ja seda süvendatakse läbi teksti. 1986
Janek Kraavi ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit. ,,Sina, Tuglas" Raam tegevus toimub Tartus Raekoja platsil ja seda ümbritsevatel tänavatel. Tegelasteks on Tuglas peategelasena ja temaga kohtuvad kolm Augustit Gailit, Hindrey, Alle. Tegevusaeg projetseerub kuskile 1930ndatesse aastatesse. Milline pilt Tuglasest? esimeses lõigus Tuglast ei ülendata, mitte ka päris madaldamine, kuid siiski teatud teistsugune pilt temast. Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see mingeid probleeme kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süzeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad tüübid ja nende kaudu analüüsib Tuglas ennast võrreldes ennast nendega. Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on
,,Varjundid" on sanatooriumiromaan, peategelane surmani haige tüdruk Sonja (tuberkuloos) ja siis lugu tema armastusest. Kirjutab ka kunstmuinasjutte ja miniatuure ,,Poiss ja liblik". Need on sümbolistlikud ja allegoorilised (,,Kuningas ja ööbik", ,,Ööbik ja lilled"). Miniatuurides ka armastusteema ja piibliainestikku. Samal ajal ka kriitik ja publitsist. 1919 ilmub publitsistika kogu ,,Sõja mõtted", arvustusi ,,Noor Eesti" albumitest, Suitsust ja Tuglasest. Tuberkuloos, maksahaigused... Pidi tervist jälgima, kartis paaniliselt baktereid. 1921 näidend ,,Juudit", 1922 ,,Kõrboja peremees", 23 novellikogu ,,Pöialpoiss", novellikogu ,,Sic transit". Varasemast loomingust uued trükid, tõlgib ikka. Seltskondlikust elust hoiab kõrvale (ehk abikaasa pärast). Põhiliselt Tallinnas, puhkusereisid Eestis, Pärnus mitte (siin puhkavad võim ja raha). Filosoofiline ja esteetiline ilmavaade on veendunud, et looming peab lähtuma tegelikkusest
näiline, seosed omaaegsete uuendustega seevastu selged. Esimesena mõistis Enno uuendajarolli Henrik Visnapuu 1921. aastal, üldise tunnustuse osaliseks sai Enno alles pärast surma. 1937. aastal ilmus postuumselt mahukas luulekogumik "Valitud värsid". Kuigi Noor-Eesti ei tunnistanud Ennot omaks, kuulus ta ometigi sinna nii sisult kui moodsama vormi poolest. Sissepööratud tundelise loomuga, loojatemperamendilt ja maailmavaatelt Suitsust ja Tuglasest erinev, oli Enno kahtlemata tugev mõtleja ja ennast hariv intellektuaal. Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno
Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III. Korraldasid tuluõhtuid. Nende hüüdlause carpe diem! ehk Naudi hetke!. Nad teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbi löögikst. Marie Underi sonettid on Tuglasest. Kunstnik ja illustraator oli Ado Vabbe, Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Nikolai Triik. ,,Sinises toalettis loom"- A.Gailit kirjutas M. Underi vastu selle, temal ja Visnapuul viskas armastus üle ja nad lahkusid rühmitusest. Gailit kasutas ulmet ja katastroofe proosas. Siuru tähtsus: Viisid armastus-ja loodusluue uuele tasemele Luule peamine eesmärk oli eemalduda tegelikkusest. Esile tõusis murdeluule III RÜHMITUS TARAPITA (TAARA VITA-TAARA AITA) (1921-1922)
annaabi.ee 
