Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5-45 3.) signaaligeneraator 6-37 4.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Vastused kontrollküsimustele. a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. - Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? - Integreerimisaeg väljendatakse võrgupinge perioodide kaudu (PLC Power Line Cycle)
Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem
selle tagasiside ahela abil. Taolisi lülitusi nimetatakse aktiivfiltriteks, sest nad sisaldavad ka võimendit. 9.Toitepinge muutuse summutus tegur- See on tegur mis näitab kui võrd kajastub väljund signaalis Komparaator: Komparaatoriks nimetatakse lülitust mis teostab pingete võrdlemist, seega on toitepinge muutus. Ideaalis on see 0. 10.Väljund vool- See on suurim väljund voolu väärtus, mille komparaatoril alati kaks sisendit. Üks on niinimetatud tugipinge sisend, kuhu antakse see pinge mille juures on op võimendi parameetrid tagatud. See parameeter iseloomustab op võimendi koormatavust. suhtes sisend pinget võrreldakse ja teine võrdluspinge sisend, kuhu antakse see muutuv pinge mida me 11.Väljund pinge kasvu kiirus- Väljund pinge muutumise kiirus sisend pinge hüppelise muutuse soovime etteantud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekkib väljund signaalis hüppe korral. 12
põhjustades vajaliku sageduskarakteristika languse koos ülemise sageduspiiri määramisega. Tagasiside ahelasse võib kujundada ka keerulisemaid sagedusfiltreid nii, et sageduskarakteristika saab määrata küllalt täpselt selle tagasiside ahela abil. Taolisi lülitusi nimetatakse aktiivfiltrideks kuna nad sisaldavad võimendit. 2.12 Komparaator Kompraatoriks nimetatakse lülitust mis teostab pingete võrdlemist seega on komparaatoril alati 2 sisendit üks on nii nimetatud tugipinge sisend kuhu antakse see pinge mille suhtes sisendpinget võrreldatakse ja teine on võrdluspinge sisend kuhu antakse see muutuv pinge mida me soovime ette antud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekib väljundsignaalis hüpe või formeeritakse väljund impuls. Joonis 2.12.1 skeem ja graafik Kuna opvõimendil on 2 vastandtoimega sisendit siis saab teda väga lihtsalt panna toimima komparaatorina. Kui tugipinge on sisendpingest suurem ja ta on
kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20 VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid). Arvutused andsid C1 väärtuseks 1220 µF, lähim sobiv nominaalväärtus on 1500 µF. Takistite R1, R2 väärtused avalduvad valemist: , kus UOUT on toiteploki väljundpinge, UREF on tugipinge (1,23 V), P1 potentsiomeetri P1 takistus (47k), R1 takisti R1 takistus. Asetades lähteandmed valemisse saame: Paispooli volt * mikrosekund konstandid avalduvad valemist: , kus E x T on induktiivpooli volt * mikrosekund konstant, U IN on impulss-stabilisaatori mikroskeemi sisendpinge, UOUT on toiteploki väljundpinge, mis on reguleeritav, seega peab arvutama kogu pingevahemiku jaoks, F on mikroskeemi ostsillaatori sagedus 52 kHz.
koosnev arv. 8 F 3 Ah = 1000 1111 0011 10102 Gray kood See on positiivsete ( ilma märgita ) arvude kood, kus üleminekul ühelt arvult teisele muutub korraga ainult ühe arvukoha väärtus. Gray koodi eelis tavalise binaarkoodi ees on see, et üleminekul ühe võrra suuremale või väiksemale arvule muutub Gray arvus vaid ühe biti seisund, binaarkoodis võib aga muutuda mitme biti seisund. · OV töötab integraatorina · bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega · integraatori väljundis oluliselt ei kajastu kondensaatori laeng ja häire · lühikese kestvusega impulsshäirete suhtes vähetundlikud · aeglane, kuid suurt muundamistäpsust tagav · vead kompenseeritakse -> kahekordne integreerimine BCD ( binary coded decimal ) Kahendarv jagatkse neljakaupa bittideks alates noorimast järgust ( LSB ) · kui neli bitti rühmas esitavad kümnendarvu väärtusi 0 ..
avatud kollektoriga/lahtise suudmega-väljundid kokku ühise takisti R abil toitesse 60..300V, R
vastavalt tehase juhendile JA tehe 3)VÕI 12 pdf
4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS suurendab Rsists=Rsis*K/Kts,
vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. K<0=>NTS KNts=K/1+K
1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur. probleemid Energia->U1-trafo-U2->energia. w1-primaarmäh keerd arv, w2-sekund=> U2=U1*w2/w1. Pinge 1. JOONIS1*Sümmeetriline-(kuigi skeemis ple sümmeetriat). Kahepol sümm toide. Võimendi muutmise vahend. Võrgupinge 50Hz 220V->efektiivväärtus(optimaalne pinge). Ampl reziimis PTS, millega saab mitteinv-a sisendi jaoks kohaliku tugipinge allika. Enne t1->uo>0 siis Um=2*220=311V. Toitetrafod, helisagedustrafod(väljuntr), impulsstrafo(teleka realahutus). Uvalj=U -valjm. Mitteinv-l sisendil. U(t)=-U-valjm, kus =R1/R1+R2 See pinge laeb kondet pol- Sidestus võim astmete vahel. Alum ja ülem sagedus sega -+. Ajal t1 inv-l sisendil U - on võrdne U+ mitteinv; uo->0->OV lülitub ümber Uvalj=U +valjm; piiratud, parasiitmahtuvused
.Taolisi lülitusi nimetatakse aktiivfiltriteks, sest nad sisaldavad ka võimendit. on lõppmata suur Diferentsiaal lülitus on lülitus, mis võimaldab eri sisendite erinevat Komparaator: Komparaatoriks nimetatakse lülitust mis teostab pingete võrdlemist, toimet, seetähendab, on võimalik mitte inventeeriv sisend ja inventeeriv sisend. seega on komparaatoril alati kaks sisendit. Üks on niinimetatud tugipinge sisend, kuhu Vahevõimendi on see element, mis tagab Op võimendile suure võimendus teguri. antakse see pinge mille suhtes sisend pinget võrreldakse ja teine võrdluspinge sisend, Lõppvõimendi tagab Op võimendile väikese väljund takistuse ja nõutava väljund voolu kuhu antakse see muutuv pinge mida me soovime etteantud tugipingega võrrelda. väärtuse
Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem
määr sõltub takistuse R1 ja kondensaatori C1 mahtuvuse suhtes. Võimenduse kesmistel sagetustel määrab takistuse R1 ja R2 suhe (vaata inverteeriva võimnduse valemit) takistus R2 on aga sunteeritud kondensaatoriga C2 mille kaudu jõuab sisendisse tagasiside signaalina seda enam pinget mida kõrgem on signaali sagedus. Komparaatorid Komparaatoriks nim. lülitust mis teostab pingete võrdlemist, seega on komparaatoril alati 2 sisendit. Üht sisendit nim. tugipinge sisendiks ja sinna antakse see pinge mille suhtes teist pinget võrreldakse. Teine sisend on võrdluspinge sisend kuhu antakse see muutuv pinge mida me soovime etteantud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekib väljundpinges hüpe või formeeritakse väljundvõimsus. Andes tugipinge mitteinverteerivasse sisendisse läheb opvõimendi väljund positiivsesse küllastusse kus väljundpinge on lähedane
laadimise) kiirusest ja salvestatud pinge vähenemise (kondensaatori tühjenemise) kiirusest. 16. Komparaatori tööpõhimõte, tunnusjooned Komparaatorid, mida kasutatakse A/D-muundurites, kujutavad endast väga väikse nihkepingega ja väga suure võimendusega spetsialiseeritud operatsioonvõimendeid (vt lk 151). Toitepinge allikaid võib olla üks või kaks. Komparaatoril on kaks sisendit ja üks väljund. Kui üks sisenditest on ühendatud tugipinge allikaga, siis teisele sisendile antav signaal kutsub esile komparaatori väljundpinge hüppelise muutuse hetkel, mil mõlema sisendi pinged on võrdsed (joonis 2.23). Praktiliste ülesannete lahendamisel arvestatakse, et kui U2 > U1, siis väljundsignaal suureneb hüppeliselt positiivse toitepingeni. Kui U2 < U1, siis väljundsignaal suureneb negatiivse toitepingeni kahepolaarse toiteallika korral või väheneb peaaegu nullini juhul, kui toiteallikaid on üks.
hakkab seetõttu sageduse suurenemisel tugevdama negatiivset tagasisidet. Negatiivse tagasisideme tugevnemisel aga võimendustegur väheneb. Teisiti öeldes, mida kõrgem on sagedus, seda rohkem väljundpinget antakse tagasi sisendisse ja seetõttu väheneb kõrgematel sagedustel võimendustegur. 1.9.4. Komparaator Komparaatoriks nim. lülitust, mis teostab pingete võrdlemist. Komparaatoril on alati kaks sisendit: üks on nn. tugipinge sisend kuhu antakse see pinge, mille suhtes sisendpinget võreldakse ja teine on võrdluspinge sisend, kuhu antakse see muutuv Rakenduselektroonika 17 pinge, mida me soovime ette antud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekibväljundpinges hüppe või formeeritakse väljundimpuls. Kui sisendpinge on tugipingest väiksem, siis
sisendisse. Võimendusastme võimendus sel juhul väheneb, sest signaal, mis
rakendub kahe sisendi vahele muutub väiksemaks.
5. Komparaator OV põhjal
Võrdleb omavahel kahte pinget. Komparaator ei vaja tagasiside ahelat. Kuna
operatsioonivõimendi võimendus on väga suur, on juba tühise kahe sisendi vahelise
signaali erinevuse korral väljundsignaal võrdne toitesignaaliga.
5. võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Väljund U+max ja U-max
vahel, kui Usis
Konverteerimise samm sõltub ADC kodeerimise (bittide) võimest, st millist astet suudetakse tunnetada. Nt 8 bitine konverter suudab eristada 28 =256 erinevat taset ja 0 V kuni 10 V mõõteulatuse puhul on tunnetatavaks pingeks 10/256 = 0,04 V ehk suhtelises väärtuses 1 V mõõtetulemuse juures 4 % või 10 V juures 0,4 %. Hetkeväärtuse õigsuse tagamiseks peab olema uue mõõtetsükli alustamine piisavalt lühikese aja jooksul ning tugipinge peab olema stabiilne (muutumine märksa väiksem kui hakkimise samm). 30. EURODIREKTIIVID MÕÕTMISTE JA MÕÕTEVAHENDITE OSAS Legal metrology is the third category of metrology, see chapter 1.2. Legal metrology originated from the need to ensure fair trade, specifically in the area of weights and measures. Legal metrology is primarily concerned with measuring instruments which are themselves legally controlled.
operatsioonivõimendi ülekandetegur nullilähedane.. Kahe vastulülituses stabilitroni kasutamine kindlustab releetoimelisele funktsionaalmuundurile sümmeetrilise tunnus- joone. Joonis 3.13 Sellisele releetoimelisele funktsionaalmuundurile on iseloomulik releedele omase tundetustsooni puudumine. Terves reas signaalide mittelineaarse muundamise skeemides kasutatakse stabilitronide asemel dioode ja tugipinge potentsiomeetrit (joonis 3.14). Joonis 3.14 Dioodid V1 ja V2 on lülitatud nii, et tugipinged +Ut, mida saame potentsiomeetrilt R, sulevad nad, sest nad tekitavad nende anoodidel madalama potentsiaali kui katoodidel. Seetõttu, kuni Usis < Ut on dioodid suletud ja operatsioonivõimendi väljundil on pinge null. Kui aga Usis > Ut, avaneb üks dioodidest ja operatsioonivõimendi väljundis tekib pinge, mis sisendsignaali edasisel suurenemisel
annaabi.ee 
