vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud
Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände¬teim harva käsutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe-teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Materjali mehaanilised omadused sõltuvad aine keemilisest koostisest, siseehitusest (struktuurist), mõjuva koormamise iseloomust (jõu suurusest, selle mõjumise kiirusest ja suunast), temperatuurist, mastaabitegurist detaili suurusest ja valmistamise tehnoloogiast. Materjali mehaaniliste omaduste tundmine võimaldab hinnata masina, seadme või instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele. Samuti võimaldab valida
Teoreetilisest mehaanikast on teada, et kaldpinna ja liuguri vahel mõjuv jõud R kujutab endast normaaljõu ja hõõrdejõu resultanti ning on kallutatud normaali n-n suhtes hõõrdenurga võrra. Neetliite arvutus Välisjõudude mõjul võib neetliide puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavaga nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluseelementide tugevusarvutuse metoodika. Neetimisel surub neet lehed kokku, mistõttu nihutusjõud P esinemisel tekib lehtede vahel hõõrdejõud. Kuid hõõrdejõu suuruse kindlaksmääramine neetõmbluses on raske ning seepärast seda ei arvestata. Arvutustes eeldatakse, et needi varb täidab ava täielikult ning väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide vahel ühtlaselt. Öeldut silmas pidades võib ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimuse avaldada järgmiselt:
tuvastamisel lähtuda tootja andmetest andmetest. Priit Põdra 4. Ainesliited 41 K tt liit tugevusarvutus Katteliite t t Katteliide Tugevusarvutuse EELDUSED: b · pinged liimikihis laotuvad ühtlaselt; F F · liite tugevus ei tohi olla väiksem detailide tugevusest. t L t
Sitkus on materjali omadisekoormisel taluda olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja trükilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surbeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõõige tõmbeteimil määratavad mehhaniilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali võisellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja millepurustavaid katseid. Terased Teraste liigitus. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) Mittelegeerterased 2) Legeerterased Teraste legeerituse määrab lisandite sisaldus.
Konstruktsiooni vastutusrikkust (nt lennuki puhul on vajalik suurem varutegur kui laohoone korral) Koormuse eelhindamise võimalust (nt vedeliku surve reservuaaris on täpselt teada, samal ajal kui lainelöögi survet laevale on raske hinnata ja võimalikku viga tuleb kompenseerida varuteguri kaudu) Arvutusskeemi kvaliteeti (mida ligikaudsemal arvutusskeem lähendab tegelikkust, seda suurem peab olema varutegur) 2 tugevusarvutuse meetodit – piirkoormusemeetod ja piirpinge meetod. Piirkoormuse meetod peab ohtlikuks sellist koormust, mis põhjustab konstruktsiooni piirseisundi. Piirseisundis konstruktsioon kaotab kandevõime kas purunemise või siis olulise plastse deformeerumise tõttu; vastavat koormust nim piirkoormuseks. Meetod taotleb piirseisundi tekke vältimist. Hapra materjali puhul piirkoormust lihtne leida, plastse materjali puhul raskem
1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel
max (mõlemad peavad kehtima üheaegselt) I A Priit Põdra, 2004 218 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1.6. Tugevusarvutuse lihtsustatud metoodika Lihtsustatud tugevusanalüüsi metoodikat saab kasutada, kui: · kõvera varda materjali lubatav tõmbepinge ja lubatav survepinge on võrdsete väärtustega, s.t. []Tõmme = []Surve; · varda ristlõige on lihtkujund (ring, ruut, ristkülik, vms.); Eeldused = võrreldes samaselt koormatud sirge (väikese kõverusega) vardaga, on
....................................................................................... 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted .................................................................. 10 2.1 Tugevusarvutuse alused ................................................................................................. 10 2.2 Piirseisundid ................................................................................................................... 11 2.3 Koormused ..................................................................................................................... 13 2.3.1 Määratlused .......................................................................................
Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele, samuti pikiarmatuuri paigutusele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). Ribist kaugemalolevates plaadi osades betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, sellepärast piiratakse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega b eff (joonis 3.6). 38. Ribiplaatristlõike tugevusarvutuse tingimused ja põhimõtted (p 3.3.2, tingimus 3.29). Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis. Kui As1fyd fcdbhf + fycdAs2, siis asub arvutuslik nulljoon plaadis ja ristlõiget arvutatakse ristkülikulise ristlõikena, mille laiuseks on plaadi laius b. Kui tingimus pole täidetud, asub nulljoon ribis. Sel juhul leitakse survetsooni arvutuskõrgus y, lähtudes pikijõudude tasakaalutingimusest.
4. Joot- ja liimliidete elementaararvutus. F - liitele mõjuv jõud, A-liitepind, [T]l - lubatav nihkepinge, TB - liite staatiline nihketugevus, S - varutegur, Y - dünaamilisuse tegur. 5. Garanteeritud pinguga (press)liite arvutus. 6. Neetliidete arvutus. Välisjõudude mõjul võib neetõmblus puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavadega nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluselementide tugevusarvutuse metoodika. 1.) Ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimus: a.) needi lõiketugevus: l = P / (z*(/4)*d02 *i) [l] , kus: d0 neediava läbimõõt; i neetide arv õmbluses; [l] needi lubatav lõikepinge; z needi lõikepindade arv õmbluses. b.) lehtede lõiketugevus lõikes: l, = P / (2*min(e (d0/2))*i) [l,], kus [l,] lehtede lubatav lõikepinge; e kaugus needi teljest lehe servani; min - kõige õhema ühendatavalehe paksus. c
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja
pikipragude tekkimist ja mikropragude arenemist betoonis. Selleks, et need praod ei viiks konstruktsiooni kestvuse vähenemisele, tuleks ette näha survetsooni tugevdavad abinõud (nagu armatuuri kaitsekihi suurendamine survetsoonis või survetsooni ümbritseva põikiarmatuuri kasutamine) või piirata survepinge suurust. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 32 2 Normaallõike tugevusarvutuse alused 2.1 Arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o. lõige mille normaaliks on pikitelg sealt ka nimetus). Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete ja suhteliste deformatsioonide arvutuslikust seosest. Betoon Jaotise 1.5.3 joonisel 1.3 toodud betooni diagramm asendatakse joonisel 2.1 antud parabool-lineaarse või joonisel 2
on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja Rm = Fm/So, kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände- kus Fm - maksimaaljõud, teim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe- So - teimiku algristlõikepindala. teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) mehaanilised omadused on metallide valiku ja sele 1.3: tugevusarvutuse aluseks. ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. purustatakse või katsetamise käigus materjali või -8- c) tinglik voolavuspiir Rp pinge, mille juures a)
annaabi.ee 
