2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud. Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune. Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid, selleks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib. Tingitud reflekside liigid: Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB 140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB.
1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB –140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB.
1791.aastal täheldas Galvani, et konna tagajäseme lihased kontraheeruvad, kui neid innerveerivat istmikunärvi puudutada kahest erinevast metallist koosneva hargiga(Galvani pinsett). Tõestas loomse elektri olemasolu. Iniese lihaste ja perigfeersete närvide kronaksia jääb ajavahemikku 0,06-0,8 ms. Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia all mõeldakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoors reobaasi all mõistetakse kõige nõrgemat ärritahat, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke. LIHASE FÜSIOLOOGIA Läviärritaja ek lihase min kontraktsioon. Hambuline teetanus- kui lihas enam ei lõõgastuu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakaute tipud. Sile teetanus-
_ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga _ Organismi vastav funktsionaalne sisund _ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest _ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) _ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud _ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune _ Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid _ Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib Tingitud reflekside liigid: · Naturaalsed e. loomulikud kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus) · Kunstlikele ärritajatele · Vahetud tingitud refleksi · Jälgrefleksid · Positiivsed · Negatiivsed
genereerima. 26. Mida tähendab "kõik või mitte midagi" seadus aktsioonipotentsiaali tekkes? Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib täielikult impulsile või ei reageeri üldse). Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoorne reobaas - kõige nõrgem ärritaja, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorne kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontraktsiooni tekke. 27. Mida nimetatakse tõmmakuks ja millised on selle faasid? 5 Tõmmak on lihase üksikkontrakstioon 28. Mida nimetatakse hambuliseks ja mida siledaks teetanuseks
ida pool poolkõrbelise kõrgplatooga. Saare lõunaosas, kus temperatuur on madalam ja rannikuahelik ei tõuse nii järsult kõrgustesse, laiuvad ulatuslikud metsad. Mägiste metsade vahel peituvad maalilised järved, jõed, joad ja kosed kõik see kokku on eriilmeline piirkond, mida kutsutakse Fjordlandiks. Kuigi Lõunasaarel ei ole aktiivseid vulkaane on tabanud Uus-Meremaa lõunaosa mitu maavärinat alates möödunud aasta septembrist, mil riiki raputas 7,1 magnituudi tugevune maavärin. 22. veebruaril 2011 toimus suur looduskatastroof Uus-Meremaa Lõunasaarel, Christchurchi linna tabas 6,3-magnituudine maavärin, mis põhjustas ulatuslikke kahjusid. Mitmed hooned vajusid täielikult kokku ning majade alla jäid lõksu kümned inimesed. Ametlik hukkunute arv on praeguseks 161, kuna rususid alles koristatakse. Kokku võib olla hukkunud umbes 240 inimest. 9 4.3
magnetilise induktsioonivektori sihiga. Nad lähtuvad püsimagneti N-pooluselt ja suunduvad S-poolusesse. Vooluga juhtmete ümber on magnetvälja jôujooned kontsentrilised ringid, mille keset läbib vooluga sirge juhe. Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetvälja iseloomustavat suurust, mis näitab kui suur pöördemoment tekib magnetväljas ühikulise ristlôike pindalaga raamile, kui seda läbib 1A tugevune vool. B = M / ( I . S ) , kus M on pöördemoment (Nm) , I on voolutugevus raamis (A) , S on raami pindala (m 2) Magnetiline induktsioon on 1T (tesla), kui 1m2 suurust vooluraami läbib voolutugevus 1A ja siis tekib raamile pöördemoment 1Nm. (Pöördemoment on alati suurem, kui raamis on rohkem juhtmekeerde) Magnetvoog iseloomustab pinda läbivate magnetvälja jôujoonte arvu. Teda arvutatakse : = BScos , kus
• Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga • Organismi vastav funktsionaalne sisund • Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest • Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) • Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud • Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune • Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid • Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib Tingitud reflekside liigid: Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus) Kunstlikele ärritajatele Vahetud tingitud refleksi Jälgrefleksid Positiivsed Negatiivsed Kõrgema järgu tingitud refleksid
1012 Hz) valgusallika kindlale võimsusele (vastab ligikaudu ühele steariin- või parafiinküünlale). Kui valgusallikas üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan (sr), on seal valgusvoog üks luumen. (Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4 steradiaani.) Kui valgusvoog üks luumen langeb pinnale üks m2, on pinna valgustatus 1 lx. Seega võib orienteeruvalt hinnata, et küünla-tugevune valgusti (kuni 1 kandela) annab valgusvoo 13 lm ja ühe meetri kaugusel valgustatuse 1 lx. Seevastu 5 korda lähemal, 20 cm kaugusel küünlast, on valgustatus 25 lx või üle selle, kui on peegeldumist (kuna valgustatus on pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga). On maid, kus pinnamõõduks kasutatakse ruutjalgu mitte ruutmeetreid, mille puhul on valgustatuse arvulised väärtused ca 10 korda väiksemad. Looduslikul valgusel on palju puudusi
annaabi.ee 
