Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared. Ümbermaailmareisilt naasnud, osales Kotzebue põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises.
laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas 5.Mälestusmärgid ja ausambad Ainuke mälestusmärk Otto von Kutzebuest on tema haud, mis asub Kose kiriku hoovis. Pildi autor: Ly Renter Lisa: Kotzebue kolmanda ümbermaailmareisi fregatil "Predprijatije" kaart 6.Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_kotzebue_o_01
maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev ) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Elukäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. Laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks
aastal võttis osa merelahingust Rootsi laevastikuga Suursaare ja Seiskäri lähedal korvetil "Melpomene". Teenis ka mitmete laevade komandörina Mustal ja Balti merel. 1819-21 juhatas Bellinghausen laevadega "Vostok" ja "Mirnõi" tehtud ümbermaailmareisi. Reis kestis kokku 781 päeva ja selle jooksul avastati ja kirjeldati ligi 30 saart. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal. Retke tulemused võttis Bellingshausen kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel..." Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastiku komandörina
5 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue (1787-1846) - Sündis Vardi mõisas Nissi kihelkonnas. Võttis jungana 1803–06 osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari: esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele (Britannica.com: “Otto von Kotzebue | Russian explorer” 03.04.2016). Mõlemad Kotzebue juhitud ümbermaailmareisid tegi laevaarstina kaasa Johann Friedrich Eschscholtz, esimeses reisis osales ka kirjanik Adelbert von Chamisso, teises Emil Lenz. Ka mitmed uurimisinstrumendid ekspeditsiooni tarbeks töötati välja Tartu ülikoolis.
atlas".Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai erikäsul Tallinna Toomkirikusse.Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Krusensterni auks nimetatud objektid: · Krusensterni saared Middendorffi lahe lähedal Kara meres · Little Diomede, endine Krusensterni saar · Ailuki atoll, endine Krusensterni saar (Marshalli Saared) · Tikehau atoll, endine Krusensterni saar (Tuamotu saared) · Krusensterni väin Kuriilides · Krusensterni neem Alaskas · Cape Krusenstern National Monument · Krusensterni mägi Sahhalini saare · Krusensterni järv Butia poolsaarel Kanada põhjaosas · Krusensterni kraater Kuu peal Allikad: www.google.ee www.annaabi.ee
1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, nillest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. 24. juuli vkj 5. augustil 1821. aastal, pärast 751 päeva pikkust maadesavastusreisi jõudis Bellingshausen oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist valmistas kolme aasta jooksul Bellingshausen ette aruannet, oma maadeavastusreisist, mis aga avaldati rahapuuduse tõttu alles keiser Nikolai I abiga 1831. aastal.
Uus-Meremaalt suunduti uuesti niikaugele lõunasse kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Cook pöördus õnnetult Tahitile. Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb põhjanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidzit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeanisse. Cook oli sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema kolmas reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest.
Uus-Meremaalt suunduti uuesti niikaugele lõunasse kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Cook pöördus õnnetult Tahitile. Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb lõunanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidzit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeani. Cook oli sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema teine reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest.
muusikas Prantsusmaale kuuluvad 4 meretagust departemangu: · Guadeloupe Kariibi meres · Martinique Kariibi meres · Guajaana Lõuna-Ameerika kirdeosas · Reunion saar India ookeanis Maskareeni saarestikus 4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8
3.2 Mereväes Fabian Gottlieb von Bellingshausen astus 1789 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Ta teenis 17971803 mitsmanina Tallinnas. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 3.3 Ümbermaailmareis Bellingshausen juhatas aastatel 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sellel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus. Seejärel suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. 3.4 Edasised töökohad 9 18301839 teenis Bellingshausen viitseadmiralina Tallinnas. Siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. Aastal 1848 sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. 3
· Avamerele jõudnud Magalhaesi meelest oli meri nii tüüne (vaikne , tasane), et ta nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Ta seilas otsejoones piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas kuni Mocha saareni nind suundus siis avaookeanile, võtnud loodekursi. · Vaikne ookean osutus palju suuremaks, kui Magalhaes arvas. Ligi 2 kuud ainsatki maamärki nägemata seilanud laevastik möödus 24.jaanuaril 1521 Tuamotu saarestiku Pukapuka saarest (kaardil Sao Paoblo), kuid ei teinud peatust, sest arvas, et peagi nähakse teisigi maid. Järgnes veel kuus nädalat kannatusi. Toidumoon lõppes, mehed pidid sööma nahka, rotte, saepuru. Skorbuut vaevas meeskonda ning inimesed surid üksteise järel. 6.märtsiks oli üheksateist meresõitjat skorbuudi ja nälja tõttu hinge heitnud. Ülejäänud olid pärast 98 päeva kestnud meresõitu väga nõrgad.
Uus-Meremaalt suunduti uuesti niikaugele lõunasse kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Cook pöördus õnnetult Tahitile. Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb põhjanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidzit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus- Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeanisse. Cook oli 8 sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema kolmas reis kestis kolm aastat ja 18 päeva
Uus- Meremaalt suunduti uuesti niikaugele lõunasse kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Cook pöördus õnnetult Tahitile. Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb põhjanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidzit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeanisse. Cook oli sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema kolmas reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest.
transporditakse USAsse. Seikleja enda sõnul kavatseb ta koos oma 12 liikmest koosneva meeskonnaga Atlandi ületada selle aasta juulis. Gorlitz ütles, et tema ekspeditsioon on sarnane kuulsa Norra maadeuurija Thor Heyerdahli 1947. aastal balsapuust parvel Kon-Tiki tehtud retkega üle Vaikse ookeani. Heyerdahl püüdis tõestada, et polüneeslased pärinevad Lõuna-Ameerika mandrilt. Peruust teekonda alustanud Heyerdahl ja tema meeskond sõitsid pärast 101 päeva merel Tuamotu saare lähedal karidele, samas tõendades, et Lõuna-Ameerika mandrilt pärinenud inimesed võisid jõuda Polüneesiasse. Gorlitzi sõiduvahendil on kõik tänapäevased navigatsioonisüsteemid olemas, kuid võrreldes Kon- Tikiga, ei sõida Abora III pärituult, vaid vastutuult ja ka hoovustele vastupidises suunas. Paljud ajaloolased ja antropoloogid on Gorlitzi väidete ja ettevõtmise suhtes skeptiliselt meelestatud.
S 50 43"oo'N 77'W1 Singapore, Singapore 96 l' I 8' N 103°S1'E Tarneuhpas, state, Mex 76 2"O O'N 99'OOW Tsumeb. Namibia 90 19' 15'5 17"41'[ viltahermosa. MeXICO 76 17' S9' N 92'S SW SiouxCity, JA 51 ,2 '3 0'N 96'2 ' W Tambov, RUSSia 84 S2"3 'N " ' 26'[ Tuamotu Arch , ,slands 10 3 17'00 '5 " " OOW vilmus. Lithuania 84 S4"41'N 25' 16'[ Sioux Falls,SO 50 '3'33'N 96°42'W Terruahua Lagoon, bay 77 22'OO'N 97' 00W Tucson, AZ 50 32'I3'N 110' S6W Vinson MaSSif, mountains 15 78'00 '5 88' OOW
annaabi.ee 
