maha.Igor jõudis riismetega tagasi koju ja asus kohe vaömistama ette uut sõjakäiku. 944 liikus uuest Bütsantsi peale kes seekord kasutas teist taktikat ja pakkus Igorile veel rohkem kulda ja paremaid tingimusi kui seni-tingitud tohutust laevastikust mis igoril oli, headest liitlassuhetest petseneegidega jne. Sõlmiti uus leping kus määrati ära vastastiku kohustused.944 lepingu sõlminud saadikute nimedes mitmeid tsuudide omasid.945 Igor tapatekse drevljaanide poolt kellelt ta olevat topeltandamit nõudnud 10. Vana-Vene riik 945-980 (Olga, Svjatoslav). Võimle tuli ilmselt populaarne ja häid isikumomadusi omav Igori naine Olga(poeg Svjatoslav väike) kelle juured ilmselt skandinaavias/otseslt pärit peipsi idakaldalt. Esmalt maksis Olga drevljaanidele Igori eest kätte-lasi nede saadikud elusalt matta, järgmised elusalt põletada siis läks nede juurde oma meest mälestama ja korraldas
assimileerumiseni. · Vastavalt Vana- Vene kroonikale ,,Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a Rootsist kolm viikingist venda valitsejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor) · 882.a vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile. · Esialgu olid slaavlaste ja tsuudide suhted rahumeelsed. Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Venelaste katsed järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061
vägesid Kiievi kaitsmiseks betsevnike vastu. Kuna Nestori eluajast varem toimunud, siis Nestor ei saanud teada, ei saanud käiku kaheks lahutada. 1030 ja 1036 eraldi sõjakäigud. 1030 alla eri sündmused krooniks. Nt sõjaretk Poola vastu arvati, et aastaga ei jõutud mitut sõjakäiku teha. Aga vürstid rändasid ringi, ka kolm jõutakse teha. Jaroslav Targa vanim poeg, Izjaslav , tema 1054 Novgorodi ja Ostromirist sõjaväega sõjaretk tsuudide vastu. Võttis ära Kedipivi (Keava?). 1060 Izjaslav taas Eestisse ja sossovitele pannud peale maksu. Sossoviteks on pakutud sakalasi (keeleline sarnasus), saarlased (viikingid kasutasid väljendit Süsla). Mingis muus kroonikas, et sossovitele ja kalovantskidele. Sol soll sool? Et Harju piirkonna rahvale? 2000 grivnat ja rüüstavad, lahing sossoved armutult lüüakse, venelasi langeb 1000. Lahingu võitjat ei nimetata. Järgneva viiekümne
862.a. Rootsist kolm viikingist venda valitejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor). - 882.a. vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile. Peep Reimer 10 - Esialgu olid slaavlaste ja tsuudide suhted rahumeelsed. Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest. - Alates 11.sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Aastal 1030 tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu, rajades sinna tugipunkti, mille ta nimetas Jurjeviks. Venelase
Viikingite sõjakäikudest Eestisse kõnelevad saagad. Mitmel korral hoobeldakse, et vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad. Need on kinnitamata andmed ning viikingid ilmselt siiski püsivamat edu ei saavutanud. Ilmselt oli Eesti alal pigem teatav vahendajaroll viikingite ja idapoolsemate rahvaste vahel. Kõige olulisem viikingite üritus, mis aga Eesti ala peagi ka väga otseselt puudutas, oli Vana-Vene riigi rajamine 862. aasta paiku. Vana-Vene riik rajati nn tsuudide aladele. Tsuudideks on nimetatud läänemeresoomlasi, ka eestlasi. Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast. Pildil ruunikivi, mille tekst räägib viikingist kuningapojast, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi). 1030-1061 nurjati venelaste vallutamiskatse, sest eestlased olid väga organiseeritud tegutsemisega. Leitud on palju aardeleide, mis ilmselt on sõjakäikude ajal peidetud varandus, ohverdused jumalatele või surnuga maetud kaasavarad.
Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas
Iisraeli usundis aga tuleb vägi Jahvelt, kes asub väljaspool ajalist ja praegust maailma. Tema residents on küll taevas, kuid geograafiliselt pole see kättesaadav, nagu sumerite usundi puhul oli. 17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (1071) novgorodlane tuli Tsuudide maale teadmamehe juurde, soovis ennustust, aga see kutsus kuradid kotta ja teadmamees kangestus, sest kuradid rabasid teda. Teadmamees rääkis, kuidas meie jumalad on mustad, tiivulised, elavad sügavikkudes, kuhu lähevad ka surnud. Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076) Aestlandi(Eesti?) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille
Raamatu käsikiri töö autori valduses. Kasutatud trükised: Berg, Eiki. Hiiemäe, Mall (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Bruce-Mitford, Miranda, tõlkinud Vahtre, Lauri (1997). Kogu maailma märgid ja sümbolid. Tallinn:VARRAK. Eisen, Matthias Johann (1996). Esivanemate ohverdamised. Tallinn:Mats. Hansen, Hans (2002) Luterlased, õigeusklikud ja teised. Usuühendused Eestis 1934-2000. Tallinn:Teabetrükk. Heintalu, A. (2001). Estide (tsuudide) hingestatud ilm: teadaandmise raamat, Tartu : Greif. Heintalu, A. (2006a). Estide (tsuudide) hingestatud ilm, Pärnu : Kalurileht. Heintalu, A. (2006b). Estide (tsuudide) hingestatud ilm. II, Pärnu : Kalurileht. Masing, Uku (1998). Eesti usund. Tartu: ILMAMAA. Mäger, Mart (1994). Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Kolibri. Saare, Tiit (2001). Sümboolikaleksikon. Tallinn: Avita. Sale, Maire (2002). Igaviku teele. Tallinn: Maalehe raamat. Torp-Kõivupuu, M. (2003)
Skandinaavia saagades on mitmel korral märgitud, et Eestimaal- Kuramaal-Liivimaal olid suured vallutused, Eesti oli ehk isegi nende võimu all?. Nendele iseloomulikke nooleotsi on leitud mitmelt poolt Põhja-Eestist. Linnuseid oli sel ajal rohkem kui Vabadusvõistluse aal. Linnuste ajal olid seal juures ka asulad. Eksisteeris linnuse-asulate kooslus. Ida- ja Kagu-Eestis kõikse rohkem. Ehk on konflikt ka vana vene-riigiga? 997. aastal võtab Vladimir ette retke tsuudide vastu, hakkas uue ristiusu vastuvõtmine. Oli teada, et siin oli konflikte, kuna rahvas ei tahtnud ristiusku. Põhja-Tartumaa linnustel on avastatud, et 11.sajandi keskel põlesid neist väga mitmed ja ka Kagu-Eestis on see välja tulnud. Matmiskombed. Keskmisel rauaajal maeti peamiselt põletamiste kaudu, neid jätkus ka viikingiaja juurde. Neid hakati ümbritsema ka kiviringidega. Relvi ja ehteid pandi üpris palju hauda
Eesti nime järjepidev traditsioon on saanud alguse muinas-skandinaavia kirjasõnast, 11. saj peale omandab konkreetse ja reaalse tähenduse ka ld k kirjanduses. 11. sajandist on pärit ka teated, mis on seoses Eestiga - esmajoones Vene vürstide sõjaretked - 1030. aastal vürist Jaroslav Tark rajas Jurjevi linnuse ja Vene linnuse ja asula olemasolu on arheoloogiliselt tõestatud. 1054. aastal leidub leetopissid lugu, kuidas Novgorodi tähtsaim mees läks tsuudide vastu sõtta, aga langes selles. Sündmuste daatumid on kindlasti hiljem juurde pandud - 1030. Tartu esmamainimine on umbkaudu dateeritud. Ei ole teada, kes need sossovid olid, seostatud Sakalaga, Harjumaaga. Samuti on keeruline otsustada, kui suures osas Eestist Jaroslavi ja tema järglaste ülemvõim kehtis. Hiljuti ka arheoloogilistele allikatele põhinevalt on Heiki Valk leidnud, et Jaroslavi ülemvõimu haaras alasid, mis jäid Tartust lõuna ja ida poole. 12
annaabi.ee 
