1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks.
suurem kui 6,5 palli ja fokaalkaugus madalam kui 50 km. Siiski ei ole kõik veealused maavärinad tsunamide tekitajad. See sõltub mereveesamba liikumise iseloomust ja ulatusest. Põhilised tsunamilised nähtused on: Merevee vertikaalsed liikumised , mis on põhjustatud veealustest maavärinatest, mis toovad kaasa järsu maakoore murrangublokkide liikumise merepõhjas; Veesamba horisontaalsed liikumised, mis on põhjustatud maavärinatest. Ka maapinnal tekkinud maavärinad võivad tsunamisid tekitada, kui nad kahjustavad rannikualasid; Merel toimuvad vulkaanipursked (mis nihutavad ümbritsevat vett tugevusega, mis põhjustab tsunami); Kiired maapinna liikumised mere põhjas (need on aga väga harva suurte tsunamide tekitajad). Kus aset leiavad 90% kahjustavat toimet omavatest tsunamidest leiavad aset Vaikses Ooekanis. Neid toimub aastas umbes kaks. Viimase 190 aasta jooksul on Hawaii saartel leidnud aset umbes 150 tsunamit ja kahju on tihti olnud väga ulatuslik
Eestimaa mured ja rõõmud Eesti asub Põhja-Euroopas. Siin valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. On väike riik, pindalaga 45 227 ruutmeetrit. Eesti on maailma metsarikkaim riik , väiksed mäed ja ümbritseb meri. Loodus annab meile neli kaunist aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud.
Eestis elamise head ja vead Tihti kuuleme meediast, kuidas inimesed lähevad välismaale elama, kuna siinne elu pole piisavalt hea. Samas on ikkagi palju ka neid inimesi, kes on Eesti eluoluga rahul ja siit mitte mingil juhul lahkuda ei taha. Sellest tulenevalt küsin endalt, mis on minu jaoks Eestis hea ja mis halb. Eestis on turvaline elada. Meil ei ole vaja karta suuri looduskatastroofe. Siin ei ole suuri maavärinaid ega hiiglaslikke tsunamisid. Samal ajal kui näiteks Jaapanis toimus 2011. aastal maavärin, millele järgnes hiidlaine ning mis nõudis rohkem kui 19 tuhande inimese elu. Looduskatastroofide kõrval ei pea me ka kartma, et keegi meile sõja kuulutaks, kuna sellisel juhul saabuks abi NATO-st. Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis riikides ei ole lubatud
negatiivne mõju; maavärinad, geisrid, lõõmpilved, mudavoolud postiiivne mõju: vulkaaniline pinnas viljakad, geisrid on energiaallikateks Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.Tekivad kui pinged on suuremad kui maakoor taluda suudab. 3 piirkonda: Vahemere vöö, Vaikse ookeani tulevöö, Atlandi ookeani keskmäestiku vöö negatiivne mõju; põhjustab maanihkeid, lõhenemist, üleujutusi, tsunamisid, tulekahjusid seismilised lained;kivimitest vabanevad elastsed pinged, mis levivad maavärina koldest eemale Pedosfäär on litosfääri osa muldkate sinna alla kuuluvad: metsakõdu, turvas. Muld koosneb mileraalainetest, huumusest, elusorganismidest füüsikaline murenemine; on tingitud temperatuuri kõikumisest, tulemusena toimub peenestmine, millega ei kaasne kivi mineraalse koostise muutus. On ülekaalus aladel, kus on kuiv kliima ja vähe sademeid, ( kõrbed, tundrad nt
Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas, mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. Ilmakatastroofid Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause. Vulkaanilised pursked võivad põhjustada ka tsunamisid nagu on kirjeldatud järgmistes osades Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tornaado peab puudutama otsaga maad Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.. Meil tuntud trombide nime all. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva
Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni
Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat. Subduktsioonivöönditeks nimetakse alasid kus üks laama sukeldub teise alla, need on kohad kus toimuvad kõige tugevamad maavärinad. Kõige ohvrite rohkemad maavärinad on toimunud Hiinas. Kui maavärinad leiavad aset meredes, ookeanides või rannikualadel võib see põhjustada veemasside ümberpaigutamist ja tsunamisid. Maavärinate koldest lähtuvad mitmesugust tüüpi elastsuslained, on olemas piki-, risti ja pinnalained. Tähtsaim maavärinate registeerimise vahend on seismograaf, mis koosneb kuulikujulistest teraspendlitest, mis ripub maapinnaga kindlalt ühendatud raamistikul. Maavärina puhul maakoore kõikumisel teeb raamistik liikumised kaasa, aga pendel püsib paigal ja selle otsas asetsev peen nõel mis registeerib paberrulli liikumise pendli suhtes ja joonistab kõverjoone ehk seismogrammi
kraatri läheduses kiirelt ning moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani) 6. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui
Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinate tagajärjed: Maavärinate tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aasta kümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Muidugi ka raputamisel lõhestab maavärin maapinda ning langetab ühte kihti ja tõstab teist. Järjestikuste lõhangute tulemusel võivad paari sekundiga sündida uued künkanõlvad. Tekitab: maalihkeid, laviine, tsunamisid, uputusi, ulatuslike tulekahjusi. Inimestele: surm, epideemiad, hoonete kokkuvarisemine, teede purunemine. Richteri skaala: Ühikuteks on magnituudid, mõõdetakse seismograafiga, mõõdetakse maavärina võimsust. Mercalli skaala: Ühikud on pallides (1- 12 palli), mõõdetakse vaatluse teel, visuaalselt. Mõõdetakse purustuste ulatus, kui kõik on hävinud, siis on 12. Richteri skaala on täpsem, kuna mõõdetakse seadme abil ja subjektiivsust on vähem. Laamade liikumine:
isegi terveid liigirühmi on suhteliselt lühikese ajaga välja surnud. Rohkearvulise väljasuremise põhjuseks on olnud laiaulatuslik vulkaaniline tugevus, mille käigus õhku lennanud hiiglaslik kogusmagmat on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapnikku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinate tekitatud tormid on lisaks enda põhjustatud hiiglaslikule laastamistööle tekitanud veel tsunamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; hiiglaslike meteoriitide mõju on põhjustanud tsunamisid ,tuletorme ning kujuteldamatut kliima kuumenemist. (George McGavin,2006,lk 19) Väljasuremislaine Paleosoikum sai alguse 542 miljonit aastat, kui suhteliselt äkki ilmus ookeanidesse tohutu hulk elusorganisme: tegemist oli niinimetatud kambriumi plahvatusega. See lõppes ligikaudu
· Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna- Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tsiilis tekivad uued kõrbed. · Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake. · Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid, mis põhjustavad tervel planeedil tsunamisid. 5 kraadi kogu elu ähvardab väljasuremine · Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu. Inimrass võib 6-kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel.
Aegam��da meie koduplaneet jahtus, aurust sai vedel vesi, mis sadas tuhandete aastate jooksul paduvihmana taevast alla ning t�itis j�rk-j�rgult k�ik madalamad kohad ja n�od, moodustades meresid ja ookeane. Ookeanide all on maakoor �hem ja ebap�sivam, seep�rast tekib seal palju vulkaane. Ookeanide p�hjas on tohutud veealused m�ed, mis k�rguvad s�vamere tasandikelt kuni 1000 meetrini. Maav�rinad ja vulkaanide pursked tekitavad hiidlaineid ehk tsunamisid, mis v�ivad olla kuni kuuek�mne meetri k�rgused ja liiguvad kiirusega kuni kaheksasada kilomeetrit tunnis. 2.5 Lahenda teksti p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik �lesannete eest saada 5 punkti. 1. Selgita v�ljendi t�hendust. laseb teiste seljas liugu � elab teiste kulul �ige vastus 1 punkt, vale vastus 0 punkti. �ige, kuid keelelt vigane vastus 0,5 punkti. Kui �pilane kirjutab �ige selgituse, kuid kasutab m�nd muud verbivormi, siis ta ei kaota punkte. 2
Mida me siis nendest tsunamidest teame? Minevikus teati neist muidugi vähe, välja arvatud tõsisasi, et nad tekkisid pärast maavärinaid. Kuid segi see ei olnud kuni viimase ajani täiesti kindel. Jäid ju paljud merealused maavärinad hoopis märkamatuks, sest nad toimusid ookeanides, mis katavad neli viiendikku maakerast. Veelgi enam, üksnes mõned merealused maavärinad põhjustavad tõelisi tsunamisid. Ja selles seisneski Jaggari viga: ta püüdis küll maavärinaid "ette ennustada", kuid ei osanud kindlaks teha, missugust nende hulgast tuleb karta. 18 19 KASUTATUD KIRJANDUS Bob Fowke "Planeet Maa" Tallinn, kirjastus Koolibri, 2000 A. Muranov "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1981 A. Muranov "Maakera loodusjõudude kütkes" Tallinn, kirjastus Valgus, 1986
elastsusvälja ja registreerib kas maavärina epitsentrist või kunstliku plahvatuse keskmest väljuvate lainete leviku kiirust ja aega. Esimene on seni Maa siseehituse uurimise ainuvõimalikuks meetodiksEnamasti kasutatakse seismom. naftamaardlate otsingul, sest ta võimaldab hõlpsasti kontuurida kuplilaadseid vorme. Maavärinaid reg seismojaamades seismograafide abil, mis võimaldab prognoosida hiidlaineid (tsunamisid) ja säästa palju inimelusid. Seismoakustilisi meetodeid kasut ulatuslikult meregeol töödel. 3)Maa väljad (gravitatsiooniv, magnetv, soojusv) ja nende isel.Maa looduslikeks füs väljadeks on gravitatsiooniv, magnetv, elektriv, seismiline v ja termiline v.Gravimeetriline meetodMeetod põhineb Maa gravitatsiooniv uurimisel Maa pinnal. Seda isel raskusjõu suurus ja tema muutus e gradient. Gravitatsiooniv isel parameetrid sõltuvad Maa kujust ja
annaabi.ee 
