DD110217E6D0 ,,Suur maailma atlas" Tallinn 6 Tabel 4. Eesti sügavamad (25 m ja sügavamad) järved Järve nimi Järve suurim sügavus (m) Märkused 1. Rõuge Suurjärv 38,0 13,5 ha 2. Palkna 31,9 4,5 ha 3. Udsu 30,2 6,2 ha 4. Tsolgo Mustjärv 29,7 6,0 ha 5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12
temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv)
Vana-Antsla riigimõis, Wiitina Piimatalituse Ühisus, Wiitina Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Wastseliina Piimaühing, Wastseliina Ühispank, Dr. A. Mühlberg (Osola jaoskonna arst), Laitsna Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Põlwa Haridusselts, Aug. Unt (Osola jahuweski), Kooraste Kindlustusselts, Samuel Põwwat (ristide ja hauasammaste töösts Põlwas), Karl Niitow, J. Muru ja J. Steinberg (Sulbi weski ja willatööstus), Sänna algkool, Tsolgo-Tilsi Perenaiste Selts, Wastse-Nursi algkool, Sänna Rahwaraamatukogu Selts, Rõuge apteek, J. Kaska (Sänna weski), Wastseliina Õpetajate Ühing, Rõuge algkooli õppenõukogu ja hoolekogu, Põlwa Ühispank, Luhamaa Haridusselts, Kaitseliidu Wõrumaa Malewa, Sõmerpalu puhkpillide orkester, Sõmerpalu riigimõis, Kärgula algkool, Kärgula Kindlustusselts, Kooraste Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Meemaste Noorte Maatulundusklubi, 44
St. ka maht pole teada. Nööri otsas oleva pommiga on mõõdetud. Arvatakse, et keskel on kõige sügavam, aga tegelikult see ei ole nii. Saab ka digitaalselt. Arvutatakse ka järvenõo abil, kvaternaari setete kaudu. · Kõige sügavamad järved paiknevad künkliku pinnamoega Kõrg-Eesti alal, eriti sügavad on orujärved ja moreenmaastiku glatsiokarstilised järved · Rõuge Suurjärv 38 m · Väike Palkna 33 m · Udsu 30 m · Tsolgo Mustjärv 30 m · Suur Keema järv 27,5 m · Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved
Loodusesemete nimed. Selles valdkonnas on nimekorraldusel ees kõige avaram tegevusväli, nt: 1) uus vooluvete nimistu, kus nimetamispõhimõtteid oleks muudetud; 2) uus järvede nimistu, mis arvestaks nii A Mäemetsa raamatuid, avalike siseveekogude kinnitatud nimekirja kui ka põhikaarti. Nii järvede kui ka soode nimede puhul muutub väikeste objektide juurde minekul probleemiks nimede kordumine. Oleks vaja välja pakkuda mingi standard, kuidas kirjutada, kas Tsolgo Mustjärv, Nohipalo Mustjärv, Lutsu Mustjärv, või Mustjärv Lasva vallas Tsolgo külas jne. Kaikal ja Rimmis on iga teise talu maadel oma Nurmmägi, aga üks Nurmmägi, suurim tõus AntslaTsooru maanteel oleks kindlasti väärt ka kohanimeregistrisse kandmist. Ehk peaks esialgu tegelema just määratlemisega, milliste parameetritega peaks olema loodusobjekt, et selle nime kohanimeregistrisse kanda, kusjuures arvestataks ka kultuurilisi parameetreid: käidavus, tuntus, legendid.
·Vostok (Antarktikas) 800 m ·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m Udsu 30 m 12.Soode teke ja areng, levik maailmas. Ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi. Tekkeks kõige olulisem, et sademete kogus ületaks aurumise. Soode kogupindalaks maailmas hinnatakse ca 3,4 milj. km² ehk ca 2% maismaast. Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni.
·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid
Seetõttu on neis veevahetus aeglane ja paljude järvede põhi on kaetud paksu mudakihiga, näiteks Karujärv Saaremaal (7-8 m) ja Ülemiste järv Tallinna külje all (4-8 m), mõnes järves võib see ulatuda isegi kuni 15 meetrini. Eesti sügavamad järved Järv Sügavus (m) Pindala (km2) Rõuge Suurjärv 38,0 0,13 Väike-Palkna järv 31,9 0,04 Udsu järv 30,2 0,06 Tsolgo Mustjärv 29,7 0,06 Uhtjärv 27,6 0,43 Keema Suurjärv 27,5 0,04 Koorküla Valgjärv 26,8 0,44 Pindi Kärnjärv 20,6 0,08 ((Joonis: Läbilõige Karujärvest Saaremaal.)) --- 84 ((Foto: Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Pindala 270,7 km§, suurim sügavus 6 meetrit.)) Järvi liigitatakse enamasti kas läbivoolu alusel (sissevoolu-, väljavoolu-, läbivoolu- ja
-S=3560km2 -Vagula järv -Euroopas suuruselt 4. järv Eesti sügavaimad järved: Teisel kohal on Eestis oma pindalalt Võrtsjärv -Rõuge suurjärv (sügavus 38m) (270) -Palkna järv (32) Kolmandal kohal Narva veehoidla (190) -Udsu järv (30) Veel suuremaid järvi: -Tsolgo Mustjärv (30) -Mullutu suurlaht (14) -Uhtjärv (28) -Ülemiste järv (10) Eesti järvede kogupindala on 2070 km2 (umbes 4,6% kogu Eesti pindalast). Järved paiknevad Eestis ebaühtlaselt: -Tihedalt on järvi künklikus maastikus, nt. Kirde-Eestis Kurtna ümbruses (nn. 40 järve maa), Lõuna-Eestis Haanja ja Otepää kõrgustikul ning Karula kandis. -Samuti on palju järvi Põhja-Kõrvemaal (Aegviidust põhja poole)
Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine. Kasutatakse haljastuses, eriti hekkideks, kuna talub hästi kärpimist. Tundlik suitsu ja gaaside vastu, mistõttu linnades on kasutamine piiratud. Harilik kadakas (Juniperus communis) 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m kasvas Järvseljal, Ahunapalu kalmistul, kuid on nüüdseks hukkunud. Võrumaal (Lasva vald, Tsolgo küla) kasvab 11,8 m kõrgune kadakas, mis on kindlasti üks Eesti kõrgemaid. Rootsis kasvab 18,5 m kõrgune kadakas, vanus 860 a. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjad, teravatipulised, 1-2 cm pikad, 3-kaupa männases. Okkad püsivad võrsetel keskmiselt 4 a. Kahekojaline, harva esineb ka ühekojalisi eksemplare. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais.
annaabi.ee 
