Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta
Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta
Kui saarelt möödub laev, on tema oma kambaga jahil, mistõttu märku andev tuli kustub. Keegi ei suuda suurest saagi saamise rõõmust enam mõista, mis oli juhtunud. Kedagi justkui ei huvitanud enam saarelt lahkumine, sest saarel metslasi mängida oli ju lõbus ning neile tundus nagu saaksid nad ka vanemateta hakkama. Ometi olid nad ju vaid lapsed, kes ei teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku
Kui saarelt möödub laev, on tema oma kambaga jahil, mistõttu märku andev tuli kustub. Keegi ei suuda suurest saagi saamise rõõmust enam mõista, mis oli juhtunud. Kedagi justkui ei huvitanud enam saarelt lahkumine, sest saarel metslasi mängida oli ju lõbus ning neile tundus nagu saaksid nad ka vanemateta hakkama. Ometi olid nad ju vaid lapsed, kes ei teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku
Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta
Kuna tegelikult inimest ei ole, ei peeta ka inimese surma absoluutseks ega kahetsusväärseks. Budistliku filosoofia järgi on elu üks pidev liikumine ühest olekust teise, mis lõpeb vabanemisega karma ahelatest, nirvaanaga. Hiina religioonide järgi on aga elu mõtteks elu ise. Taoismis usutakse, et tasakaalu saavutamiseks piisab looduslähedasest ja tagasihoidlikust eluviisist. Konfutsionismi õpetuse järgi pürgitakse tasakaalu saavutamise poole aktiivse ellusuhtumise, õpingute ja tsiviliseerituse kaudu. Konfutsius ütles oma õpilastele: ,,Mida te surma kohta pärite, kui te elugi ei mõista?" Hinduism ja budism näevad surma suhteliselt sarnaselt. Hinduismis on surm atmani, hinge siirdumine uude kehasse - ,,nagu inimene vahetab kulunud riided uute vastu." Surm ei ole nendes religioonides midagi kurba ega lõplikku. Surm on ajutine olukord, justkui vahepeatus ühest elust teise. Iga uus elu on võimalus õppida ja edasi liikuda. Lahkunule
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
ookeanide kontrollimine. Eeldas, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda, ei ekspluateerinud inglased ja hollandlased kolooniaid, vaid ,,kaitsesid" neid Euroopa ja kohalike türannide eest. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleon taastas Karl Suure keisririigi, lootis luua uut maailma riiki, ühendada Euroopa ühtseks pereks ühtede huvide, kommete ja seadustega. Selles riigis kuulus aga juht roll prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks ka teistele. Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vastandati orja ja vaba meest, kelle seisund on erinev. Ori on peremehe meelevalles, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda. Teise meelevallas olek muudab inimsese orjameelsemaks. Rooma ajaloolased Sallustius, Livius ja Tacitus rakendasid vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil. Vabariigis on kodanikud vooruslikud,
Riik koloniseeriti sümboolselt raudteede kaudu. Ameerika hakkas nüüd kellelegi kuuluma – raudtee kompaniidele. Tsivilisatsiooni nimel läheb vaba maad kaduma. Sama teema kordub teises kontekstis – 60date lõpu poole samu küsimusi hakati uuesti küsima vaimse vaba ruumi kohta. Üks mis aitas neil vabastada seda ruumi oli LSD. Vaba ruum enda sees, mida ei saa muu maailm kätte. Vaba ja loomulik väljendus inimestes ja siis ärilised suhted. Tasakaal on õhkõrn, meie tsiviliseerituse tõttu läheb kaduma vaba ruum. LSD on ka kodunt lahkumise lugu. Lahkume meile antud piiridest. Trip – teeloleku metafoor. Tsiviliseeritus paigale jäämine – settle down. Ameeriklase tõeline püüdlus on olla liikumises. 1. teoreetiline mudel Freudilt – käsitlus reaalsusprintsiibist aluseks jaotus mõnuprintsiibiks ja reaalsusprintsiibiks nauding on ajutine, sõltub sellest, milline on ärritus, millise pinge toob ja milline on leevendus. Pinge ise on mittenauditav
parema mulje. Riigid räägivad oma huvidest ka läbi rahvusvahelise õiguse. Rahvusvaheline õigus on kogumik reegleid, kuidas riigid nendevahelisi vaidlusi lahendavad ja endi huvie esile toovad. II Loeng Rahvusvahelise õiguse ajalugu Kas rahvõ eeldab mingi narratiivi olemasolu, mis õigust seletaks? Montes. ,,Seaduste vaimust" ka irokeesidel on rahvõ kui nad söövad vastashõimu liikmeid. Kas rahvõ eelab mingit tsiviliseerituse taset? Etteheide, et rahvõ on liiga läänekeskne, surunud oma tsivilisatsioonimõistet teistele peale. 1648 Vestfaali rahuleping lõpetas 30-aastase sõja. Ta fikseeris uue riikidevaheliste suhete korra. Teatud määral ta lõi riigi rahvusvaheliste suhete alussubjektina. Põhimõtteliselt saab 2 rääkida keskaja lõpust inimese võimustruktuur keskajal oli teistsugune keiser ja paavst
(ego), samastati “teadvusega”. Rahvad, keda Lääne-Euroopa riigid on alates 16. sajandist koloniseerinud, samuti nende rahvaste loodud artefaktid, milles valgenahalised nägid seksuaalkäitumise baasinstinktide väljendusvorme Primitivism väljendab hierarhilist suhet, kontrasti, binaarsust “tsiviliseeritu” ja “primitiivse” vahel ning on seetõttu ideoloogiline mõiste – Euroopa “valge mees” kasutab iseenda tsiviliseerituse mõõdupuuna tsiviliseerimata rahvaid, samastades neid primitiivide, lunaatikute ja lastega ning laiendades mõistet ka teistele rassidele, naistele ja alamklassidele. Mõiste on vahelduva eduga olnud käibel kas halvustava või positiivse konnotatsiooniga.
Vajas kaubanduse arenguks vaba ühiskonda. Inglased ega hollandlased ei ekspluateerinud, vaid ,,kaitsesid" neid Euroopa ja kohalike türannide eest (ristiusustamine, tootmisvormide kaasajastamine). 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleon taastas Karl Suure keisririigi, lootes luua uut maailmariiki, ühendada Euroopa ühtseks pereks samade huvide, kommete, seadustega. Selle maailmariigi juhtroll pidanuks kuuluma prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks teistele. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Nikomachose eetika: ei näe ümberkorraldusi ette, vaid annab juhiseid, kuidas peaks käituma, et eesmärke saavutada. Ühiskondlik au peaks langema vooruslikult käituvatele inimestele. Au on tasu loomutäiuse eest, mis omistatakse headele. Head inimesed on need, kes teevad ratsionaalseid valikuid (ehk igaüks). Ükski loomupärane kalduvus pole iseenesest halb
Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Soolist ebavõrdsust näisid kinnitavat nii mitmedki meetrilised (mõõdetavad) tunnused, nt naiste keskmiselt väiksem aju. Leidus aga ka hulgaliselt mittemeetrilisi (kirjeldavaid) tunnuseid naiste ja meeste vastandamiseks. Naistel ei kasva nt habe, see inimese au ja uhkus. Kuna naised seisaksid eeldatavalt tsivilisatsiooni ja looduse vahel, saaks neid kasutada rühmade loodusläheduse või tsiviliseerituse kirjeldamiseks. Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi meeste ja laste Naine oli täiskasvamata inimene (Man). Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine, karvakasvu vähesus, proportsioonid (kehaga võrreldes suhteliselt suur pea, väikesed käed ja jalad). Selline, naise justkui lühemajalisem areng, oli seostatav sellega, et naisele oli loodus pannud teise ülesande