võla tervikuna täitma. Regressiõigus kreditor valib kellegi välja ja ütleb, et sina maksad kõigi kkolme vqlgnike eest ära. Obligatsiooni põhiliigitus OBLIGATIONES Lepingutest(obligationes ex contractu) Nagu lepingutest(obligatsiones quasi ex contractu) Õiguserikkumisest(obligatsiones ex delicto) Nagu õiguserikkumisest(obligatsiones quasi ex delicto) Tsiviilsed(obligationes civiles) Naturaalsed(obligationes naturales) Tsiviilsedobligatsioonid need mis olid raatuv vanaroom õigusel ja oled hagidega kaitstud obligatsioonid Naturaalsed obligatsioonid need olid hagi kaitseta obligatsioonid(heade kommetega) Obligatsiooni täitmine Täitmise subjektid Solutio Käsund
juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14
küsimustes ning kujundama sellest lähtuvalt ühiskondliku kokkuleppe, mis on ühiseks aluseks nii riigiinstitutsioonide toimimisele, kui ka igaühe elukorraldusele." 2. Too näide iga inim- või kodanikuõiguse tüübi kohta: Isikuõigused Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Tsiviilsed õigused Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Poliitilised õigused Kandideerida riigikokku alates 21. aasta vanuselt Sotsiaalsed õigused Igaühel on õigus haridusele.
Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal. Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud. Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteks – obligationes civiles-
*** Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Käsitletakse ka tervikliku õigusobjektina, näiteks kari, raamatukogu, kaubaladu jne.. Peaasi- on see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe. Lisaasi - seisab peaasja teenistuses, nt pilt ja selle raam, sõrmus ja selle kivi. Vili- fructus -asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad, loomade juurdekasv, tsiviilsed viljad, - asja tulu, nt maa üür, kapitali - hoiuse protsendid. VALDUS (possessio) Valduse ja omandi vahel tuleb teravalt vahet teha! Omand on SUURIM õigus, mis võib olla asja kohta. Valdus on FAKTILINE suhe asjasse. Asja valdaja võib olla ka omanik. Ka Rooma õiguses tähendab possessio - valdus - faktilist olukorda, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elementideks loeti: 1) tahe asja enda käes pidada
6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st
tajuda kompamise teel), äratarvitatavad asjad(nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimisel) ja äratarvitamatud asjad(maja, laev jne), lihtasjad( kivi, puu), koostatud asjad(lihtasjade mehaaniline ühend laev,hoone), asjade kogum(koosneb paljudest liht või koostatud asjadest), käibelised asjad ja käibevälised asjad, asendatavad ja asendamatud, jagatavad ja jagatamatud, peaasi ja lisaasi (päraldis) Vili jaguneb kaheks: 1 Looduslikud viljad ja Tsiviilsed viljad. 26. Valdus Valduse faktiline formuleerimine: Uus valdaja võis asja kasutada ja käsutada. Valdus koosneb kahest elemendist. Tahe asja enda käes pidada ja tegelik asja enda käes pidamine. Kui üks neist kaob, siis ka valdus kaob. Valduste liigid:Õiguspärane valdus,õigusvastane valdus (salaja jõuga saadud valdus), heauskne valdus(valdaja arvates ei riku ta kellegi õigusi), pahauskne valdus (Valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks). 27
olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks) n Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele, kodanikuvaimule, kogukonnaelule, osalus-demokraatiale. ÜKT- karistused. Vs vabadusruum n Õigused ja kohustused. Marshalli mudel: tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused (17., 18. ja 19. saj). Sõjalised kohustused. Probleem töökohustusega (tööandjad erasektoris), tänaseks Läänes asendunud tööotsimiskohustusega. Aktiivsuskohustus vs vabadusruum ja lahkumine n Võrdsus: üldine põhimõtteline võrdsus seaduse ees ja inimesena tunnustamisele n Vs Marxi kriitika, et lahutatud ebavõrdne erasfäär muudab võrdsuse avalikus sfääris näiliseks
b) pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus 64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused
6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2. Tegelik asja enda käes pidamine- corpus possidendi ehk lihtsalt corpus Rooma õiguses tuleb valdust lahus hoida pidamisest-detentio-st
Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. Tegelikkuses on ka tsiviilisikud kaasatud. Avalikeks teenistujateks jäävad siiski tsiviilisikud, kes alluvad juntale. Peamine võimuallikas on jõud. Ennetavateks taktikateks on arreteerimised või teatud kõrvaldamised. 3.2. Kaudne sõjaväeline võim – tsiviilsed poliitilised institutsioonid töötavad, aga seda sõjaväe kontrolli all. Tsiviilvalitsus peab arvestama sõjaväe vetoga. 3.3 Autoritaarne bürokraatia – eriline sõjaväeline režiim, kus valitsev koalitsioon koosneb sõjaväelastest, kes on enamuses, kuid kaasatud on ka tsiviilametnikud. Koalitsioon otsustab millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne
quo’d. Eriti juhul kui status quo rahuldab sõjaväe huve. 3.1. Otsene sõjaväeline võim – selle järgi on sõjavägi otseselt vastutav kogu tsiviilühiskonna administratsiooni üle. Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. 3.2. Kaudne sõjaväeline võim – tsiviilsed poliitilised institutsioonid töötavad, aga seda sõjaväe kontrolli all. Tsiviilvalitsus peab arvestama sõjaväe vetoga. 3.3 Autoritaarne bürokraatia – eriline sõjaväeline režiim, kus valitsev koalitsioon koosneb sõjaväelastest, kes on enamuses, kuid kaasatud on ka tsiviilametnikud. Koalitsioon otsustab millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne
annaabi.ee 
