Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav. Samuti on keelatud ja karistatav õhutada vihkamisele, vägivalla ja diskrimineerimise rahvas ühiskonnakihtide vahel. Artikkel 5 Euroopa kaitse konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste (EKZPCHOS) kaitseb kodanike õigusi ja vabadusi, kellel ei ole vabadust. Artikli 5 kohaldamisala hõlmab vabaduskaotuse kriminaal-ja tsiviilmenetluses, mis hõlmab järgmisi teemasid: 1) isiku kinnipidamise ja tema vastuvõtul asutus (1. osa artikli 5); 2) põhjendus kinnipidamine (2. osa artikkel 5); 3) õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (3. osa artikkel 5); 4) pöörduda kohtusse ja kohtu pädevust (4. osa artikkel 5) 5)õigus hüvitisele (5. osa artikkel 5). 2.Diskrimineerimise keeldus Alus inimkaubanduse tähendab rikkumise põhilisi inimõigusi ja alanduse inimväärikuse
põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. 7. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Apellatsioon, esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist. Kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on esitatud. Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle
karistusseadustikus ette nähtud karistus võimuesindaja solvamise ja laimamise eest, tegemist on 9 RKKKo 3-1-1-117-05 p 18-23 Riigikohtu kohtulahendite register 10 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 309 11 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 311 12 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 7 piiranguga sõnavabadusele.13 Sõnavabaduse tüüpiliseks piiranguks on ka tsiviilmenetluses kahjuhüvitise väljamõistmine teise isiku laimamise või solvamise eest. Piirangud on arvamuste levitamiseks kasutatavate vahendite leviku piiramine, sealhulgas konfiskeerimine ja hävitamine, näiteks filmide avalikustamise keeld. Harju Maakohus tegi 12.mai 2008 otsuse, millega kohustas lõpetama mängufilmi ,,Magnus" avaldamise/levitamise Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal, samuti mängufilmi
temalt jope väljamaksmist. A.Sassi ei tunnista hagi, sest polevat A.Arule mingisugust varalist kahju tekitanud. Kes ja milliseid fakte peab tõendama? Milline on kohtualluvus? A.Aru peab tõendama kahju olemasolu, põhjuslikku seost A. Sassi käitumisega ja käitumise õigusvastasust, süü olemasolu A. Sassi käitumises ja kahju suurust. A.Sass peab tõendama: hagejal kahju puudumist ( nt jope oli juba enne katki), õigusvastasus on juba tõendatud väärteo otsusega, aga tsiviilmenetluses ei ole kohus seotud kahju tuvastamisel tingimata teiste kohtulahenditega, nii et ka selles osas saab vastuväiteid esitada. Kohtualluvus kahjuhüvitamise nõudes võib olla üldalluvus kostja elukoha järgi või hageja valikul kahju tekitanud teo toimepaneku koha järgi ( TsMS § 94). 17. Siim Anto pöördus kohtusse Toomas Toode vastu ja nõudis, et see tagastaks talle kitarri, mille temalt olid varastanud tundmatud isikud. Oma nõude põhistamiseks viitas S.Anto
Oluline lahknemine häire teemal on joobeseisundi käsitlemisel jur. ja ps kontekstis. Enamasti on inimestel, keda hinnatakse teo suhtes vastutusvõimelisteks, siiski terve bukett psüühikahäireid, millega tuleb arvestada õigusliku mõjutusvahendi valikul ja selle mõjutusvahendi kohaldamise käigus sundravi ravisekkumised vanglas sotsiaalsete oskuste õpe Psüühilise seisundi hindamine on olulisel kohal ka tsiviilmenetluses (teovõime piiramine; otsusevõime hindamine). Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks. Samuti ei ole selge, kas see otsus tuleb langetada juriidilise või kliinilise diskursuse raames. Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks
kohtuotsus, millega jaotus kindlaks määrati. Kohtukulude summalise kindlaksmääramisega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtumääraus, millega summaline kindlaksmääramine toimus. Menetluskulude jaotamisel kehtib „kaotaja maksab“ põhimõte. Kohtukulude jäävad hagimenetluse kaotanud poole kanda ning hagita menetluses kannab kohtukulud isik, kelle huvides hagita menetlus algatati. 12. tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus Tõendid tsiviilmenetluses on tunnistaja ütlused, poole vande alla antud seletus, asitõend, dokumentaalne tõend, vaatlus, eksperdi arvamus Tõendite liigitus Allika järgi: isikulised – tunnistaja ütlused, poole seletus, dokumentaalne tõend ja asjalised – asitõend; Vormi järgi: suulised – tunnistaja ütlus , dokumentaalsed tõendid ja asitõendid; Tajumise järgi: algsed ja tuletatud; Teabe seose järgi: otsesed ja kaudsed;
· Õigusmõistmisele kaasaaitavad isikud tõlgid, eksperdid, tunnistajad, isikud kellel tekib menetluse käigus suhe kohtuga. Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu
rahvakohtunik (ei ole enam vana seaduse järgi oli ette nähtud, et kui pooled soovisid, siis võis kaasata), esindaja, muu asjast huvitatud isik (hagita menetluses), tunnistaja, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik (nt eestkosteasutused), muu seaduses nimetatud isik, tõlk, kohtunik (ei tohiks olla esindaja, eetikakoodeksis või kohtute seaduses võiks midagi sellist olla; vanas seaduses oli otsesõnu öeldud, et ei tohi), kohtukordnik, ekspert, spetsialist (tsiviilmenetluses ei ole sellist isikut; KrMS kohaselt isik, kes abistab uurijat), kannatanu (KrMS, väärteomenetluses ei ole), kohtualune (KrMS), kaitsja (KrMS), kohtu konsultant (saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama) 87. H laenas K-le 2000 krooni, mille kohta nad koostasid kirjaliku laenulepingu. H teadmisel andis K hiljem raha edasi S-ile ja see omakorda soovides saada intressitulu, laenas raha välja Ole,
ajas ja igasugune ühtne regulatsioon puudub. Tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu menetluse seadustikud näevad teistmise alusena ette Riigikohtu jõustunud otsused, mille alusel on tunnistatud seadus kehtetuks. St et varasemad kohtuotsused, mis on tuginenud hiljem PS-vastaseks osutunud seadusele, on teatud tingimustel teistmismenetluses uuesti läbivaadatavad. Selleks peab nn puudutatud isik esitama Riigikohtule teistmisavalduse. Tsiviilmenetluses on teistmisavalduse esitamiseks aega 2 kuud seaduse PS-vastaseks tunnistamise otsusest alates, seejuures saab uuesti läbi vaadata otsuseid, mis on kuni 5 aastat vanad. Kriminaalmenetluses saab avalduse esitada 6 kuu jooksul. Siin aga ei ole kindlaks määratud, kui vanu otsuseid saab läbi vaadata. Mõlemas menetluses otsustatakse teistmisavalduse vastuvõtmine menetlusloa alusel. Väärteo asjades ja haldusasjades jõustunud kohtulahendeid seaduse PS-vastaseks
Kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem ja seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Tõendite liigitus Allika järgi: isikulised tunnistaja ütlused, poole seletus, dokumentaalne tõend ja asjalised asitõend; Vormi järgi: suulised tunnistaja ütlus , dokumentaalsed tõendid ja asitõendid; Tajumise järgi: algsed ja tuletatud; Teabe seose järgi: otsesed ja kaudsed; Tõendid tsiviilmenetluses on tunnistaja ütlused, poole vande alla antud seletus, asitõend, dokumentaalne tõend, vaatlus, eksperdi arvamus. Tõendamisest vabastamise alused Tõendada ei ole vaja asjaolusid, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib lugeda asjaolu, mille kohta on võimalik hankida teavet menetlusvälistest allikatest. Näiteks võib lugeda üldtuntuks (ka üldteada) asjaoluks matemaatilisi meetodeid, ajaloosündmuste faktoloogiat, mehaanikaseadusi jne
Otsus võidi vaid tühistada, kui: a) magistraat kasutas intercessio õigust preetori tegevuse vastu in iure staadiumis. b) actio iudicati vastu esitati tõsiseid vaideid. c) restitutio integrum teel. 3. Tõendamine - litis contestatio ajal pöördutakse tunnistajate poole olemaks kõige tunnistajad - hageja ja kostja puudutasid vindicta'ga asja, väites, et see kuulub neile tunnistajate ülekuulamine ja tõendite hindamine iudexi poolt tsiviilmenetluses CORPUS IURIS CIVILIS 1. Corpus Iurise väline õigusajalugu Dominaadi ajal lakkas Rooma õiguse ühtne areng, hakkasid erinevalt arenema. Pärast Rooma lõhenemist hakkas Bütsants end pidama Rooma impeeriumi edasikandjaks ja järeltulijaks. Õiguslik traditsioon kandus üle enam-vähem täielikult ning ei saa rääkida rooma õiguse retseptsioonist Bütsantsis. 1.1. Rooma õiguse süstematiseerimise varasemad katsed
Vara arestimise taotluse kriminaalmenetluses esitab prokuratuur. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitatakse prokuratuuri kaudu. Kui samal alusel, sama isiku suhtes ja sama eseme suhtes on asi juba ühe kohtu menetluses, siis teine kohus jääb hagi menetlusse võtmata! Kriminaalmenetluses tagaseljaotsustusi teha ei saa. Tsiviilkohtumenetluses võib. Kriminaalmenetluses tunnistajate suhtes meetmed (tunnistajana mitteilmumise juhul): sundtoomine, trahv. Tsiviilmenetluses pole. Tsiviilkohus lõpetas menetluse tõendid on dokumenteeritud. Tsiviilkohus annab täpselt seda, mida isik nõuab: nt isik nõuab kahju hüvitamist, siis kohus otsustab kahju hüvitamise üle. Hagi eset ei saa asendada mingi teise vahendiga. TsMS §§ 2...5 § 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. § 3. Õigus pöörduda kohtusse
annaabi.ee 
