. . + 𝐶𝑛𝑧𝑛2) 1 𝐼 = (12 ∗ 0,333 + (−1)2 ∗ 0,333) = 0,333 2 𝛾 = 0,810 𝑎𝑂𝐻 = 0,81 ∗ 0,333 = 0,269 𝑝𝑂𝐻 = −log 𝑎𝑂𝐻 = − 𝑙𝑜𝑔 0,269 = 0,569 𝑝𝐻 = 14 − 𝑝𝑂𝐻 = 14 − 0,569 = 13,43 Katses 2 tuli ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. HCl mõjus tsingile energilisemalt, seega on HCl tugevam hape. 2𝐻𝐶𝑙 + 𝑍𝑛 => 𝑍𝑛𝐶𝑙2 + 𝐻2 2𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 + 2𝑍𝑛 => 2𝑍𝑛 (𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 ) + 𝐻2 Katses 3 tuli katseklaasis lahustada 1 mL dest vees mõned CoCl2 kristallid. Siis tuli lisada saadud lahusele tilgakaupa kontsentreeritud vesinikkloriidhapet. Tekkis sinine värvus. Seejärel tuli lisada lahusele tilgakaupa vett. Tekkis roosakas värvus. Kirjutada dissotsiatsiooni
sade kadus. 4. 2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisasin samapalju Na2CO3 lahust. Soojendasin. 5. Valasin katseklaasi 4 mL vett, lisasin veidi tahket NH4Cl ja 2 tilka metüülpunast. Jagasin lahuse kaheks. Ühe katseklaasi jätsin võrdluseks, teist kuumutasin keemiseni. Võrdlesin värvusi. Jahutasin ning võrdlesin taas värvusi. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Soolhape mõjus tsingile tugevamalt kui etaanhape, kuna HCl on tugev elektrolüüt ning vesilahuses dissotsieerub täielikult, seetõttu mõjub ka tugevamalt. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses Vesinikioonide kontsentratsioon lahuses vähenes. Tasakaal nihkus vasakule. Tasakaal nihkus molekulide dissotsieerumata suunas, hüdroksiidioone ei ole nii palju. Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas, tuleb nõrgale happele lisada tugev alus ja tugev hape nõrgale alusele.
Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Algselt lahus roosa, CH3COONa lisamisel muutus värvus punaseks
intensiivne tumesinine, siis muutus püsivalt helesiniseks, katseklaasi põhja tekkis sade. Loksutamisel sade kadus ning lõpptulemusena sain hägusa helesinise lahuse. Molekulaarne võrrand: CuSO4(aq) + 4NH3(aq) [Cu(NH3)4]SO4(aq) Ioonvõrrand: Cu2+ (aq) + 4NH3·H2O (aq) [Cu(NH3)4]2+ (aq) + 4H2O (l) Esialgselt sadenes (NH4)2SO4. Edasisel loksutamisel sade lahustus Kompleksühendi teke: [Cu(NH3)4]2+ , mis annab lahusele sinise värvuse. Katse 7. Tsingile valades 1 ml lahjendatud HCl-i tekkisid metalli pinnale tihedalt imepisikesed mullikesed. Vasele lisades HCl-i lahust mulle peale ei tekkinud, vasetükk jäi muutumatul kujul lahusesse. Vask Molekulaarne võrrand: Zn (s)+ 2HCl (aq) = ZnCl2 (aq) + H2 (g) Ioonvõrrand: Zn + 2H+ H + Zn2+ Zn on redutseerija ja vesinik on oksüdeerija . Tegemist on redoksreaktsiooniga. Tsink Molekulaarne võrrand: Cu (s)+ 2HCl (aq) = Cu (s) + 2HCl (aq)
suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Töö käik ning katseandmete töötlus ja analüüs 1 . Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet (äädikhapet). Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike
Sade tõesti tekkis, sest formeerus püsivam ühend vask(II)hürdoksiid, mis oligi see sinakas sade, mis katseklaasi põhja rändas. Vask(II)hüdroksiidi lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem antud kompleksühendi ebapüsivuskontsandist: [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH Cu(OH)2+NaOH + 4NH3 b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Selles katses ei tekkinud mingit vase kihti tsingile ega läinud ka tsinkioone lahusesse vase asemele kompleksi. Vaskammiin kompleks on liiga püsiv, lisaks on ta ümbritsetud ligandidest, mis takistavad tsingil ligi pääsemast ja lõppude lõpuks on tsingil ja vasel piisavalt erinev elektronkonfiguratsioon ja ta ei sobi samasugust ammiinkompleksi moodustama, ammiinligandid vajavad just sellist stabiilset sidet tühjade orbitaalide ja vabade elektronpaaride vahel, mitte aga paremat redutseerijat, kes loovutaks elektrone kergemini. 2
..6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranž). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Mõlemasse katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Soolhape mõjub energilisemalt. Kirjutada hapete dissotsiatsiooni reaktsioonide võrrandid. HCl ↔ H+ + Cl- 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2 CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- 2CH3COOH + Zn → (CH3COO)2Zn + H2 Teha järeldus hapete tugevusest. Katseklaasis soolhappega on vaadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga energilisemalt. 2
Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? Kompleks lagunes, tekkis Cu(OH)2 sade, mistõttu helesinine lahus muutus tumesiniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Cu(NH3)4 2+ + 2NaOH = Cu(OH)2 + NH3 H2O + 2Na+ b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekiht tsingile ei teki, sest metall ei reageeri komplektsioonidega. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu. Kirjelda, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH)2 Kirjuta reaktsioonivõrrand. NiSO4 + 2NaOH = Ni(OH)2 + Na2SO4
Kui aga metalli pinnale satub kaltsiumkloriid, siis see oleks 35%. Atmosfääri saasteained sattudes metalli pinnale tekitavad tugeva elektrolüüdi. Eriti aktiivsed on vääveloksiidi ühendid. Koos kloori, amoniaagi ja N ühenditega suurendavad nad korrosiooni kiirust 5-10 korda. Korrosioon vee keskkonnas: Suurt tähtsust omab veeioonide kontsentratsioon. Happelised keskkonnad on ohtlikud magneesiumisulamitele, tsingile, süsinikterastele. Aluselised keskkonnad alumiinium sulamitele, tsingile. Eriti aktiivne on lennunduses kasutatavatele materjalidele merevesi, mis oma koostises omab NaCl ja teisi sooli. Suurt tähtsust omab vees lahustunud hapnik, kuna hapendab metalle ja muudab nende potentsiaale. Oksüüdikihi tekke korral on määravaks hapniku juurdepääs katoodile, mis määrab korrosiooni kiiruse ja anoodsete kohtade purunemise
Taime asemel soovitas kasutada toimeainet, eraldas ainet taimest. Haigus kui keemiline protsess, ravida keemiliste ainetega. Esitles uue ettekujutluse haiguse olemusest e. Archeus elav vaimujõud, mis mõjutab kõiki elemente, paneb seemne kasvama. Kuna haigus on midagi spetsiifilist, siis võitleb keha Archeus haiguse Acheuse vastu. Raviprotsess e. puhastusprotsess e. alkeemia. Haigused omaette reaalsed olendid keemilised kooslused. Teda peeti meditsiini ketseriks. Pühendas ennast tsingile peetakse avastajaks. Kaaliumsulfaat, kaaliumarsenaat, HG, narkootikumid. Tulemus: apteek muutus laboratooriumiks. Paljude ravimitega seos. Antimoni preparaadid suured teerajajad. ,,Monograafia mäehaigusest" krooniline köha, üldine jõuetus. Kirjeldas kilpnäärme suurenemist joogiveega seos. Tegi katseid munavalgega avastas hapete osa seedimises. Haavaravis tihe sidumine. Rahvameditsiinis tõi välja signatuuride õpetuse tunnuste järgi viited ravi kohta
on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Redoksreaktsioon koosneb vähemalt kahestprotsessist: mingi aine A oksüdatsiooniga kaasneb mingi aine B reduktsioon.oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4, CrO3, NO3, ClO4. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3, Zn. 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. Tsingile tekkinud korrosioon on tihe, hästi nakkunud ja seetõttu kaitseb edaspidise korrosiooni eest. Mida puhtam tsink on, seda aeglasem on korrosiooni kiirus. Eriti kiirendavad lisanditest raud ja vask. 24. Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks? Elektrokeemiliseks nimetatakse protsesse, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja
väheneb vere hapnikusidumisvõime (kaladel); närvikahjustused ja muutused käitumises, näiteks orientatsioonivõimes ja temperatuurieelistustes; sigivuse langus. /1/2/3/20/ 7 2.1.4 Tsink (Zn) CAS nr. (7440-66-6) Tsink on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kaks kui Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga reguleeritud ohtlik aine . EMÜ standard tsingile merevees puudub. Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) on tsingi piirnormiks 40,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) 200 mg kg-1 /6/7/ 2.1.5 Elavhõbe CAS nr. (7439-97-6) Elavhõbe on üheks kohustuslikuks (mandatory) ohtlikuks aineks, mille seire ja tulemuste esitamine on ette nähtud HELCOM konventsiooni raames. Eestis on elavhõbe kantud ohtlike ainete esimesse nimistusse /7/. EMÜ
Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n.ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Puhtas õhus tekib hapniku, niiskuse ja süsinikdioksiidi toimel pinnale aluseline tsinkkarbonaat, mis moodustab tiheda, vees raskesti lahustuva ja pinnaga hästi nakkuva kihi ning pakub tsingile ja selle allolevale terasele tõhusat kaitset. Tänapäeval õhusaaste siiski vähendab tsinkkatte kasutusiga. Eriti kahjulikud on väävliühendid, mis muudavad tsingi pinnal asuva karbonaadikihi vees lahustuvaks tsingisoolaks, mille sadeveed ära uhuvad, võimaldades korrosioonil jätkuda. Seepärast korrodeerubki tsink linna- ja tööstuskliimas märgatavalt kiiremini kui puhtas maaõhus. Tsingi pinnale võib tekkida valget pulbrilist ainet, mida nimetatakse valgeks roosteks
Tavaliselt kattub tsink atmosfääris ZnCO33Zn(OH)2 (aluseline sool) kihiga, mis on tihe, hästi nakkuv, vees ei lahustu ning kaitseb tsinki edasise korrosiooni eest. Kui sarnane kiht tekib vees on see poorne ning ei kaitse tsinki korrosiooni eest. d. Tsingitud terasplekki ja tsingitud terasest konstruktsioonielemente tuleb hoida kuivas, hästi tuulutatud kohas, sest vastasel juhul tekib juba mõne päevaga tsingile valge rooste kiht, mis hävitab tsingi väga kiirest. Kui rooste kiht on juba tekkinud tuleb kahjustatud pinda töödelda kemikaalidega, mis pidurdavad tsingi edasist hävingut. Kui tsink on detaililt hävinud hakkab korrodeeruma selle all olev teras. e. Tsinkkatteid valmistatakse järgmiselt: a. Kuumtsinkimine Sulatsink (temperatuuril 462°C) kantakse detailidele või kastetakse need tsinki
Kõige väiksem tsingi korrosoon on pH 10 juures (aluseline), mida happelisem keskkond, seda kiirem korrosioon. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures (järsult tõusev tipp graafikul). Puhtas õhus tekib hapniku, niiskuse ja süsinikdioksiidi toimel pinnale aluseline tsinkkarbonaat, mis moodustab tiheda, vees raskesti lahustuva ja pinnaga hästi nakkuva kihi ning pakub tsingile ja selle allolevale terasele tõhusat kaitset. Tänapäeval õhusaaste siiski vähendab tsinkkatte kasutusiga. Eriti kahjulikud on väävliühendid, mis muudavad tsingi pinnal asuva karbonaadikihi vees lahustuvaks tsingisoolaks, mille sadeveed ära uhuvad, võimaldades korrosioonil jätkuda. Seepärast korrodeerubki tsink linna- ja tööstuskliimas märgatavalt kiiremini kui puhtas maaõhus. Tsingi pinnale võib tekkida valget pulbrilist ainet, mida nimetatakse valgeks roosteks
eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini, aga ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga. Ravimitest mõjuvad magneesiumi väljutavalt antibiootikumid, uriinieritust suurendavad ained (diureetikumid), digitaalise- e sõrmkübarapreparaadid ning süstitavad insuliinid. Haigustest omavad magneesiumi tasemele negatiivset mõju suhkurtõbi, neeruhaigus ja kilpnäärme ületalitlus. Zn Kui jutt läheb tsingile, meenub mulle saksa poeedi Hans Kalau luulerida "Kõik tõeline oskab olla märkamatu..." (vabatõlge). Ja tõepoolest, kui tihti mõtleme me keemilisest elemendist järjekorra numbriga 30 ja sellest, kuivõrd oluliselt sõltub tsingist meie ja meie lähedaste tervis ning heaolu? Tsingi varjatud defitsiit oskab olla märkamatu. Inimese keha sisaldab kõigest 2-3 grammi tinki, kuid nende grammide tähtsus organismile on erakordselt suur
annaabi.ee 
