Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsilivisatsioonide kokkupõrge (0)

1 Hindamata
Punktid
Islam - Islam(tähendab alistumist 'Allahi' tahtele) on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Tsilivisatsioonide kokkupõrge
· Kristliku ja islami tsilivisatsiooni vahel on konflikt kestnud juba 1300
a
· Islami põhjapiiril on üha sagedamini tekkinud konflikte õigeusklike ja
muhameedlike rahvaste vahel. Siia kuuluvad Bosnia ja Sarajevo
tapatalgud, serblaste ja albaanlaste vimmakiskumine,armeenlaste ja
aserite lakkamatu verevalamine jne
· Ka Indias on moslemite ja hindude ajalooline vastuolu, samuti Hiina
ja Tiibeti vahel ning ka Jaapani ja USA suhted on muutunud
keeruliseks
· Sugulasmaa sündroom ­ kui ühte tsivilisatsiooni kuuluvad
rühmitused või riigid astuvad sõtta teise tsivilisatsiooni
esindajatega, püüavad nad leida toetust teistelt oma tsivilisatsiooni
esindajatelt. Pärsia lahe, Kaukaasia ning Bosnia külma sõja
järgsetes konfliktides võis näha selle järk-järgulist esiletõusu. Ükski
neist ei andnud tsivilisatsioonidevahelist mõõtu välja, kuid esines
teatud elemente, mis näisid konflikti kestel järjest enam tähtsust
omandavat:
1. Lahesõjas tungis üks Araabia riik teisele kallale ja võitles siis
Araabia, lääne- ja muude riikide koalitsiooni vastu.
2. Sugulasmaa sündroom ilmnes ka endise Nõukogude Liidu
konfliktide puhul.
3. Pärast Jugoslaavia endisi lahinguid avaldas Lääne üldsus kaatunnet
ja toetust Bosnia moslemitele kannatuste pärast.
· Konfliktid ja vägivald leiavad ikka aset ka samasse tsivilisatsiooni
kuuluvate riikide ja rühmituste vahel. Need konfliktid aga ei muutu
tõenäoliselt nii teravaks ega laiene nii kergelt kui konfliktid erinevate
tsivilisatsioonide vahel. Nt. Venemaa ja Ukraina vahel tekkisid
territoriaalkonfliktid, kuid mõlemad on slaavi rahvast ja õigeusklikud
ning neil on sajandeid olnud lähedased suhted. Seetõttu tegid kahe
riigi juhid edukaid läbirääkimisi ja lahendasid tüliküsimused rahulikult.
· Seni on tsivilisatsioonisolidaarsust esinenud vähesel määral, ent võib
tulevikus veelgi suuremaks kasvada. Osad mõjukad inimesed on
avastanud, et tsivilisatsioon on võimas vahend masside toetuse
võitmiseks ning kõhklevatele valitsustele surve avaldamiseks.
Järgmine maailmasõda oleks kindlasti tsivilisatsioonidevaheline.
· Praegusel ajal on Lääs teiste tsivilisatsioonide suhtes enneolematul
võimupositsioonil:
1. Lääne sõjaline ülekaal on vaieldamatu.
2. Peale Jaapani ei ole Läänel ühtegi majanduslikku konkurenti.
3. Lääs domineerib ÜRO Julgeolekunõukogus
Tsilivisatsioonide kokkupõrge #1 Tsilivisatsioonide kokkupõrge #2 Tsilivisatsioonide kokkupõrge #3 Tsilivisatsioonide kokkupõrge #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor byzz Õppematerjali autor
Erinevad tsilivisatsioonid on juba aegade algusest omavahel võidelnud. Materjalis on kirjutatud mõnest näitest, nt islami ja kristliku vaheline kokkupõrge jne.

Sarnased õppematerjalid

Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. ­ 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. ­ 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................

Ajalugu
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
Keskaeg
80
docx

Keskaeg

1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati

Keskaeg
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus

Ajalugu
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun