SISUKORD LK 1 ASUKOHT JA ÜLDANDMED LK 2 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD LK 3 SUUREMAD LINNAD, VAATAMISVÄÄRSUSED JA TEGEVUSALAD LK 4 KASUTATUD KIRJANDUS ASUKOHT JA ÜLDANDMED Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel
Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Tema pealinn on Buenos Aires. Argentina piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal. Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade ajal kandis riik erinevaid nimesid, peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (Provincias Unidas del Río de la Plata) ja
4 riiki: Island, Norra, Sveits, Liechtenstein ühised kaubandusreeglid EL'ga NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1994 liikmed: Mehhiko, USA, Kanada eesmärk vabakaubandus, rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine + saada tolliliiduks MERCOSUR Lõuna Ühisturg (tolliliit) loodi 1991 eesmärk tollivaba kauplemine + saada ühisturuks liikmed: Brasiilia, Argentina, Uruguay, Paraguay, koostöö Peruu ja Tsiiliga ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon (koostööorganisatsioon) loodi 1967 eesmärk - Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine liikmed: kõik Kagu-Aasia riigid (Brunei, Indoneesia, Singapur, Malaisia, Vietnam, Tai) tahab saada vabakaubandusorganisatsiooniks APEC Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduslik Koostööfoorum loodi 1989 eesmärk saada maailma suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks
Argentina Vabariik Referaat Üldiseloomustus Argentina pindala on 2780400 km², millest maad on 2,736,690 km² ja vett 30,200 km². Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS). Argentina asub Lõuna Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16. aastane sademete hulk on 500 1000 mm
· 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda · 1879-1883 Peruu-Tsiili sõda, Peruu loovutas Tsiilile 3 provintsi · 1929 Peruu sai Tsiililt ühe provintsi tagasi · 1932-1934 sõjaline tüli Colombiaga · 1941-1942 sõjaline tüli Ecuadoriga · 1948-1956 kindral Amoretti sõjaväeline diktatuur · 1956 tsiviilvalitsus taastati · 1962 sõjaväeline riigipööre · 1963 tsiviilvalitsus taastati · 1968 sõjaväeline riigipööre
sümpaatsed selle suhtes, mida sa siin teed. Ma arvan, et eelmine valitsus oli suunatud kommunismi poole. Me soovime su valitsusele kõike head". Sama päeva õhtupoolikul pidi Kissinger rääkima inimõigustest, kuid andis oma kohtumises selgesti Pinochetile aru, et need küsimused ei puuduta Tsiili. Ühes oma essees kirjutab Hitchen, et Kissinger oli väga endast väljas, kui US valitsus tahtis osasid salajasi dokumente, mis on seotud Tsiiliga, avalikustada. IDATIMOR: 1975 president Ford ja riigisekretär Kissinger kohtuvad Indoneesia korrumeerunud mõjuvõimsa mehe Suhartoga. Kissinger ütles reporteritele, et U.S ei tunnista tillukest riiki IdaTimorit, kes on äsja saavutanud iseseisvuse Dutchi üle. Mõne tunni pärast alustas Dutchi invansiooni, tappes hinnangute järgi 200 000 tsiviilelanikku. Kissingeri ei kiitnud heaks ega teinud ka maha Kreeka vägivaldset tegevust Küprose suhtes ja
on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km). Kliima : Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20°C kuni +25 °C ja juulis +10 °C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega
sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on põllumajandus, eriti lihakarjandus, nisu ja puuviljakasvatus, nind energiavaru. Argentiinas on mitu korda olnud võimul sõjaväevalitsus. 1983 taastati mitmeparteiline demokraatia. Iseseisva riigi rajamine 19. sajandi alguses kasvas rahulolematus Hispaania võimuga. 1806-07 üritas Buenos Airest vallutada Briti sõjavägi. Linna elanikkud suutsid britid tagasi tõrjuda emamaa abita, see suurendas argentiinalaste iseseisvumissoovi
sadamad, kust kohast veetakse kaupa üle riigi laiali. Autoteede kogupikkus on 230137 km (2007). Sillutatud: 72047 km (1575 km kiirliiklusega), sillutamata: 158090 km 2) Raudteetransport- raudteevõrk on Argentiinas tihe. Paljud raudteed on muutunud kasutuskõlbmatuks, raudteesüsteeme üritatakse uuendada. Raudteeühendus on Argentiinal Boliiviaga, Brasiiliaga, Paraguaiga, Uruguaiga ja Tsiiliga. Raudteede kogupikkus on 34059 km. 3) Siseveetransport- Jõetrasporti kasutatakse kõige enam põllumajandustoodete ekpspordiks. Kõige laevatatavam jõgi on Paraná. 4) Meretransport- Tähtsus rahvusvahelistes vedudes on suur. Tähtsamad sadamad on Buenos Aires, La Plata, Rosario, Bahia Blanca. 5) Õhutransport- Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on suur. Rahvuslik lennukompanii on Aerolíneas Argentinas. 4
4 riiki: Island, Norra, Sveits, Liechtenstein ühised kaubandusreeglid EL'ga NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1994 liikmed: Mehhiko, USA, Kanada eesmärk vabakaubandus, rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine + saada tolliliiduks MERCOSUR Lõuna Ühisturg (tolliliit) loodi 1991 eesmärk tollivaba kauplemine + saada ühisturuks liikmed: Brasiilia, Argentina, Uruguay, Paraguay, koostöö Peruu ja Tsiiliga ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon (koostööorganisatsioon) loodi 1967 eesmärk - Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine liikmed: kõik Kagu-Aasia riigid (Brunei, Indoneesia, Singapur, Malaisia, Vietnam, Tai) tahab saada vabakaubandusorganisatsiooniks APEC Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduslik Koostööfoorum loodi 1989 eesmärk saada maailma suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks ühendab arengumaid ja arenenud maid, st
Kõige lõunapoolseim piir on Uruguayga (1,068 km). Põhjas asub Guajaana rannik (idast läände, Prantsuse Guajaana - 730 km, Suriname - 593 km, Guyana 1,606 km) ja siis Venezuela (2,200 km). Läänepiiri kõige põhjapoolsema osa moodustab Colombia (1,644 km) jäädes Brasiiliast loodesse. Läände jääb piir Peruuga (2,995 km). Kõigist Lõuna-Ameerika riikidest puudub Brasiilial riigpiir ainult Ecuadori ja Tsiiliga. [2] Brasiilia rannajoon on 7,491 km [5] pikk ning külgneb Atlandi ookeaniga, kus asuvad ka kõik Brasiilia saared (välja arvatud Marajó saar), näiteks riigi pindalasse kaasa arvatud Arquipelago de Fernando de Noronha, Atol des Rocas, Ilha de Trinidade, Ilha Martin Vaz, Penedos de Sao Pedro e Sao Paulo. [2] [Lisa 2] Haldusjaotus Brasiilias on 26 osariiki (portugali k. estados) ja 1 liiduringkond (portugali k. distrito federal).
territooriumist; kasvatatakse nisu, rukist, otra, suhkrupeeti, kartulit, päevalille, puuvilja ja viinamarju. Peamised koduloomad on veised, sead ja lambad. Austrias on tihe ja heas korras teedevõrk. Suurim väliskaubanduspartner on Saksamaa. SKT elaniku kohta on 33 700 USD, sellest 66,9% teenindus, 30,8% tööstus ja 2,3% põllumajandus. Argentina Argentina Vabariik asub Lõuna-Ameerika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul. Piir Uruguay, Paraguay, Brasiilia, Boliivia ja Tsiiliga. Pindala 2 777 409 km2, rahvaarv 38 237 600 elanikku (2007). Pealinn peaaegu 3 miljoni elanikuga Buenos Aires. Argentina on jaotatud 23 provintsiks ja 1 pealinna liiduringkonnaks. Riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks Argentina peeso. Austraalia on föderatiivne vabariik, mille riigijuht kui ka valitsusjuht on 4 aastaks rahva poolt valitav president, kes nimetab ametisse ministrid ja kel on ka osaline vetoõigus.
annaabi.ee 
