RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosoom: selles on 2 tsentriool...
Suguline paljunemine: toimub 1 organismi vahendusel. Toimub seemne- ja munaraku ühinemine, mille tulsemusel moodustub viljastunud munarakk e sügoot. Uuel organismil on mõlema vanema geneetilised tunnused. MEIOOS - sugurakkudes toimuv kromosoomide arvu vähenemine 2x. MEIOOS: loomadel ja inimstele toimub meioos sugurakkude küpsemise ajal. Koosneb kahest teineteisele järgnevast jagunemisest. Meioosile eelneb INTERFAAS, mille käigus suureneb raku organellide arv, toimub DNA replikatsioon, tsentrosoomis olevad tsentrioolid kahestuvad. PROFAASIS kromosoomid keerduvad lahti ja tsentrioolide vahele moodustub mitoosikääv. Toimub homoloogiliste kormosoomide paarikaupa liitumine (konjugatsioon), selle käigus vahetavad kromosoomid võrdse suurusega osi ja seda nim ristsiirdeks e krossingoveriks. Esimese jagunemise METAFAASIS on kromosoomipaarid ühendatud kääviniitidega ja asuvad ekvatoriaaltasandil.
tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis). · Vakuool on rakumahla mahuti: ühekordne membraan; rakkudes on olemas veel tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks on kääviniidide moodustamine(neid on vaja raku jagunemisel kromosoomide lahkuviimiseks); tsentrioolid paiknevad tsentrosoomis üksteise suhtes risti. · Rakutuuma ülesanne on juhtida kogu raku elutegevust. · Raku tsükkel koosneb kahest põhiosast need on mitoos ja interfaas, nende kahe faasi vahele jääb nn kontrolltsükkel G1 ja G2. · Mitoos on raku jagunemine, siis puudub rakul tuum. Rakutuum on eristatav interfaasi ajal. · Interfaas on periood kahe raku jagunemise vahepeal. Eristatavad on kahekordne tuumamembraan ja tuum.
Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Diploidne e kahekordne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Kahe järjestikuse jagunemise tulemusena tekib 4 tütarrakku. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv , sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Profaas- tuumamembraan lagundatakse ja tuumakesed kaovad.Kromosoomid mikroskoobiga vaadeldavad. Tsentrosoolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid.(sarnaneb mitoosiga)Erinev: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. Kaasneb geenivahetus. Esimese jagnemise profaas on kauem- iseloomulik paljudele imetajate munarakkudele.
Seadus : Kaks tunnust päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante, mida vanempõlvkonnal ei esine. VIHK`IKUST VAATA JUURDE!!! 16. Pilet. 1.Valgulised rakuorganellid ( ribosoom, tsentrosoom, tsütoskelett) * Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. * Tsentrosoomis on kaks tsentriooli * Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. 2.Metabolismi üldiseloomustus, auto- ja heterotroofid, ATP. Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. · Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
Kaks korda vähenenud kromosoomistik HAPLOIDSEKS n. Munaraku viljastumisel ühinevad kaks sugurakku ja taastub kahekordne ehk DIPLOIDNE kromosoomistik 2n. Keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes diploidne, sugurakkudes ehk gameetides haploidne kromosoomistik. MEIOOS · kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega · interfaas sarnaneb mitoosi omaga · meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole I JAGUNEMINE · PROFAAS · tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad · kromosoomid keerduvad kokku · tsentrioolide paarid eralduvad üksteisest, liiguvad poolustele · moodustuvad kääviniidid · homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi RISTSIIRE ehk crossingover (geenivahetus, muutlikkuse allikas)
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Sarnaselt mitoosiga eristatakse meioosi mõlemas jagunemises nelja faasi. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganieelide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise profaas mitoosi algusega. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellist nähtust nimetatakse kromosoomide ristsiirdeks. Viimasega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikuse allikaks. Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt
Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Interfaas Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul.
Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(sugurakud)- 23 kromosoomi(24) Kaks korda vähenenud kromosoomisitik- haploidne(n) Munaraku viljastumisel ühinevad 2 sugurakku(gameedid)- diploidne kromosoomistik(2n) Keharakk-somaatiline rakk- diploidne- 2n=46 Meioos- kaasneb sugurakkude küpsemisega, eoste moodustamisega meioosis toimub 2 järjestikust jagunemist Interfaas- DNA kahekordistub, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse ATP *tsentrosoomis tsentrioolid kahestuvad I Jagunemine: Profaas- tuumammeb lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolide paarid eralduvad, nendevahele tekivad kääviniidid. *Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa, vahetavad omavahel osi- kromosoomide ristsiire(geenivahetus). Profaas toimub kauem kui mitoosil Metafaas- kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile *tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised 0.25 µm läbimõõdus, pikkus 5-10 µm ripsmetel ja kuni 150 µm viburitel
4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed Väikesed karvataolised moodustised 0.25 µm läbimõõdus, pikkus 5-10 µm ripsmetel ja kuni 150 µm viburitel
rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud rakumembraanist, selle vastas asetsevast erilaadsest tsütoplasmast ja viimasest radiaalselt raku sisemusse suunduvatest fibrillidest. Loetletus tsütoplasmalistest organoididest on mitokondrid seostunud eeskätt raku
Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim. kahe naaberraku vahel asetsevaid seostruktuure, mis koosnevad vastastikku asetsevast kahest paksenenud rakumembraanist, selle vastas asetsevast erilaadsest tsütoplasmast ja viimasest radiaalselt raku sisemusse suunduvatest fibrillidest. Loetletus tsütoplasmalistest organoididest on mitokondrid seostunud eeskätt raku hingamisprotsessidega,
MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolide duplitseerumine toimub tavaliselt ligikaudu samal ajal , kui algab DNA replikatsioon. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks; viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Ripsmed ja viburid on väikesed karvataolised
MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolide duplitseerumine toimub tavaliselt ligikaudu samal ajal , kui algab DNA replikatsioon. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks; viburite või ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Ripsmed ja
Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. Vesiikulite transport rakkudes. Et mootorvalkude saba kinnituks vesiikuli külge peavad vesiikulite membraanis esinema spetsiifilised valgud, retseptorid. 143. Millistes kohtades rakus toimub mikrofilamentide ja millistes mikrotorukeste polümeriseerumine, millised valgud vajalikud? Mikrofilamentide polümeriseerumine toimub rakumembraani läheduses, vajalikud tümosiin ja profiliin. Mikrotorukeste polümeriseerumine toimub tsentrosoomis rakutuuma lähedal, vajalikud ilmselt alfa- ja beetatubuliinid... 144. Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Taimede tsentrosoomides ja teatud tüüpi loomarakkudes (mõned epiteelirakkude tüübid) tsentrioolid puuduvad ja järelikult pole vajalikud mikrotorukeste kokkupanekuks. Katsed puhastatud tsentrosoomidega on näidanud, et nende lisamisel tubuliini
HMW-valgud (high-molecular weight proteins) m.w. 200-300 kDa tau-valgud; m.w. 40-60 kDa. Antikehade abil on näidatud, et mōlemad seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid Tsentriool Tsentrioolid esinevad kōikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all.. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Rakutsentris e. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 13 2) viburite vōi ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Viburid, ripsmed
tsentrioolid puuduvad ja järelikult pole vajalikud mikrotorukeste kokkupanekuks. Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrioolid esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolide duplitseerumine toimub tavaliselt ligikaudu samal ajal , kui algab DNA replikatsioon, s.t. G1-faasi lpul vi S-faasi algul. (sounds fishy) 7.)Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) . Kinesiinid on mikrotorukeste (+) otsa suunalised mootorvalgud.
annaabi.ee 
