Noorteorkester Reaalmazoor lisas etendusele vürtsi. Minu arvates on väga tore, et antakse noortele võimalus nii suures projektis kaasa teha ja ennast proovile panna. Orkestrandid olid enamasti kooliõpilased, aga mängisid kui tõelised profesionaalid. Minu jaoks oli kõige huvitavam tseen selline, kus katusemees tahtis iga hinna eest saada tuppa naise juurde. Lõpuks katusemees ka akna kaudu tuppa sai ja tõi naisele kingituse. Terve selle tseeni ajal kõlas väga lustakas laul. Katusemees palus et naine teda veel teinekordki enda juurde kutsuks, kuna talle väga meeldis seal. Selle tseeni tegi meeldejäävaks just tema lõbus ning lustakas meeleolu. Eelmisele tseenile vastukaaluks oli tseen naise ja mehe abielust. Naine istus päevad läbi kodus ja ei teinud suurt midagi. Naise jaoks oli tema abikaasa väga oluline, mehe jaoks oli aga palju olulisem raha kui armastus. Mees oli väga tuim ja ei huvitunud oma naisest üldse. Kui nad
❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks ❖ Lendab Tsaari juurde
tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi vaatamata sellele sobis Raivo Trass Sokratest mängima suurepäraselt. Teise vaatuse alguses, kui Katariina Ratasepp mängis Ateena kuju, häiris mind Ateena kuju pilk, võib-olla keskendusin sellele korra niipalju, et see jäigi mind kogu järgneva tseeni vältel häirima. Etendus lõppes Sokratese väärika surmaga. Väga meeldis kuidas Sokrates jäi endale kindlaks ning võttis kohtuotsuse vastu, ning suri. Pigem arvan, et „Sokrates“ on mõeldud inimestele, kellel on juba mingil määral elukogemust, ning kes suudavad näidendiga samastuda ja leida sealt midagi uut mille üle mõtiskleda. Kindlasti läheksin meeleldi veel „Sokratest“ vaatama. Ning etendusi kus mängivad „Sokratese“ näitlejad.
ARVO PÄRT 3 kuulamisteost 1) ,,Perpetuum Mobile, op.10,, Kestvus: 4 min Esitaja: Bamberg Sümfooiaorkester Neeme Järvi juhatamisel Analüüs: Pala algus on rahulik, kuid on tunda kasvavat põnevust. Küllaltki hirmuäratav ja pingesatud algus, mis meenutab mulle tseeni õudusfilmist. Iga hetkega lisandub orkestrist pille juurde. Pala on kogu aeg kiirnev ja aina valjemaks minev. Sünge kõlaga, otsiva sisuga ja kiire teos. Umbes kolmandal minutil on loo kulminatsioon, kui muusika on muutunud väga jõuliseks, kiireks, valjuks pinge on laes. Seejärel muusika rahuneb, vaibub ägistav pinge, pille jääb aina vähemaks, kuni on kuulda vaid ühe pilli heli. 2) Cantus in Memory of Benjamin Britten Kestvus: 7. 26
Kuninga nõunik aga arvab, et Hamleti käitumise taga on armastus tema tütre Ophelia vastu, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Hamlet räägib näitetrupiga, et nad taaslavastaksid Hamleti isa mõrvatseeni. Ta tahab jälgida Claudiuse reaktsiooni, tehes kindlaks, kas Claudius on süüdi või süüta. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudiusel on plaan Hamlet maalt välja saata. Toimub etendus. Mürgitamise tseeni ajal Claudius lahkub. Nüüd on Hamlet kindel, et tema on isa mõrvas süüdi. Hamlet läheb ema juurde ja süüdistab teda kaasosalemises mõrvas. Ema võtab osaliselt süü omaks. Hamlet näeb liikuvat seinavaipa. Ta arvab, et selle taga on kuningas. Ta torkab seinavaipa mõõgaga, kuid tapab hoopis Poloniuse. Taas ilmutag end isa vaim . Loomulikult näeb seda vaid Hamlet. Ema peab poega hullumeelseks. Nüüd on Claudiusel põhjus saata Hamlet Inglismaale. Laeval olles
WILLIAM SHAKESPEARE `` HAMLET`` Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis . Autor kirjeldab tegevuspaiku suhteliselt üksikasjalikult . Enamus tegevustikust toimubki Helsingöri lossis . Autori kirjelduste järgi on võimalik väga hästi endale ette kujutada , kuidas kõik võiks välja näha . Iga tseeni alguses on kirjeldatud lühidalt, kus tegevus toimub ja milline tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust ,
Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius. Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis tapmine või midagi muud. Ta kirjutas näidendi, mille põhimõte oli sama sisuga, kuidas tema isa suri. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti, et tema isa tappis ta lähisugulane. Siis tundis Hamlet rahulolu, saades kinnitust, et Claudius tappiski tema isa. Sama hästi tundis ka tema isa vaim, kes talle neid käske andis. Sellega aga polnud miski veel lõppenud. Ta sai ema käest teada, et Claudius on ema isa. Siis tundis Hamlet veelgi suuremat viha ja tõstis häält. Tema isa vaim õiendas, et ta pole ikka veel kuningat tapnud. Kui ema nägi, et poeg räägib
isale. Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt. Hamlet kirjutas näidendi, kuhu ta kutsus näitlema riigi parimad. Näidendi süzee oli sama sisuga, mis vaim oli talle rääkinud. Ta kutsus seda näidendit vaatama kõik tahtsamad ninad. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti see, et kuninga tappis ta lähisugulane. Pärast näidendit kutsus ema ta oma tuppa, kus ta ütleb Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg
Pjotr Tsaikovski (18401893) Ta on kirjutanud lüürilis ja dramaatilist muusikat Vene balletiteatritele. Tema meistriteosed on "Luikede järv", "Uinuvkaunitar" ja "Pähklipureja". Helilooja Marius Petipa esitas Tsaikovskile täpsed nõuded, arvestades välja, mitu muusikatakti oli vaja igat tseeni või sammude või seeria tantsimiseks. Marius Petipa (18181910) Õppis esmalt oma isa juhendamisel siis Auguste Vestrise juures Pariisis Grand Opera balletitrupis. 1869 sai ta Beterburgis balettmeistriks. Tema armastatuimaid töid on "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv". Need mõlemad on tundtud oma keerukate
Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt. Hamlet kirjutas näidendi, kuhu ta kutsus näitlema riigi parimad. Näidendi süzee oli sama sisuga, mis vaim oli talle rääkinud. Ta kutsus seda näidendit vaatama kõik tahtsamad ninad. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti see, et kuninga tappis ta lähisugulane. Pärast näidendit kutsus ema ta oma tuppa, kus ta ütleb Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind.
mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat-Miikaeli võitlus lohega–minaiatuurmaalide õitseaeg?
(Prigella võtab maski eest) Prigella: Palun vaadake. Leandro: Me teeme teile eksami. Prigella: Eksamiks valmis." Leandro: Kuidas teie lõpetaksite esimese vaatuse, kui see oleks teie otsustada? Prig: Ma ei lõpetakski, jääksin ennast nautima, istuksin siin ja ei lõpetakski. Leandro: Ooot, oot, nii ei saa. Clarice: Ülesanne oli lõpetada. Prig: Ahsoo, et lõpetad, kui mu ülesanne oleks lõpetada, siis ma lõpetaks selle nii, ma lõpetaks selle nii, nii, nii, et ma tõstaksid viimase tseeni, stseeni, stseeni, viimase pildi emotsionaalselt ülesse, näiteks nii, see seal kuulub teile ja see siit kuulub mulle. (suunab igaühe pilli juurde ja hakkavad laulma) Ja kui oleks tarvis lõpetada sinjoore Prigella krambiteatri süsteemi järgi esimene vaatus, siis võiks selle lõpetada selle järgneva krambimuusikaga. UUS PILT Celio : Kas kuuled mind, õel nõme nõid, nimeks kel Fatamorgana, tobe nimi. Kas kuuled või, sind hüüab sinu vaenlane, hea võlur Celio... 5
osutavate zestidega. Arenguline edasiminek seisneb selles, et kujuteldava objekti identifitseerimine eelneb selle kasutamise tegevuses ning laps saavutab kujutlusvõime abil seega suurema distantsi ,,siin ja praegu" reaalsusest. Tüüp 2a: lihtne ühe objekti samastumine teisega. Tüüp 2b: Jäljendamismängud (samas: 196). 3. Alastaadium: sümbolite kombinatsioonid. Tekkivate ja järjest keerukamaks muutuvate sümbolite kombinatsioonide kõige lihtsamal tasemel asetab laps reaalse tseeni asemele kujuteldava. II staadium: 4-7 aastat Eelnevat kirjeldatud sümbolilised mängud hakkavad oma olulisust kaotama, kui sümbilid muutuvadtegelikkuse poolt enam piiritletuks. Piaget väidab, et sümboliline mäng muutub korrastatuks; soov reaalsust täpselt jäljendada aina tugevneb ning sümbolilises mängus osalejate sotsiaalsed rollid hakkavd üha enam üksteist täiendama (Butterwort., Harris 2002: 7 197).
ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt. Hamlet kirjutas näidendi, kuhu ta kutsus näitlema riigi parimad. Näidendi süzee oli sama sisuga, mis vaim oli talle rääkinud. Ta kutsus seda näidendit vaatama kõik tahtsamad ninad. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti see, et kuninga tappis ta lähisugulane. Pärast näidendit kutsus ema ta oma tuppa, kus ta ütleb Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind
annaabi.ee 
