TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku
ema ja isa ning kes oli nende laps? Võibolla ei arenenudki inimesed ahvidest, vaid kunagi võisid tõepoolest olemas olla maailmale tuntud Aadam ja Eeva, kellest hakkas arenema inimkond. Kuigi ega ka see väide pole ainus, mida on pakutud inimkonna tekkimise alguslooks. Veel on pakutud igasuguseid kahtlaseid jumala teooriaid ja muid suhteliselt utoopilisi lugusid. Täiesti kindel ei saagi olla, et kuidas see kõik alguses sai, kuid kindel on see nagu Erki Truve jutu sõnul selgub, et kui DNA süntees poleks täiesti veatu siis me oleks ilmselt endiselt bakterid nagu 2,7 milardit aastat tagasi või heal juhul kalad kuskil ookeani sügavikes. Tundides õpitu põhjal ja loengut kuulates võib väita, et DNA, RNA ja valgusüntees on ühe organismi rakude tähtsamaid osi. DNA on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides. Ligikaudu 99,9% geenidest on kõigil inimestel ühesugused.
Hr Toomas Pikhof Pirita Majandusgümnaasium 10.05.2017 Avaldus Palun kinnitada praktiline töö ,,Õpilasfirma ." Juhendajaks on valitud Pirita Majandusgümnaasiumi õpetaja Henton Figuera. Kenneth Kartus Markus Padama Joonatan Pärn Bert Lucas Truve 10.b klass e-post: [email protected] gsm-53402551(Markus)
Mikk Truve Sierra Leone Sierra Leone(ametlikult Sierra Leone vabariik) on riik, mis asub Lääne-Aafrikas. Riigi pindala on 71,740 km2 ja rahvaarv on 6,190,280 (2013 aasta seisuga). Riigi pealinnaks on Freetown. Riigi Kõrgeim mägi on Loma Mansa (Bintimani) 1948 m üle kordinaatideks on 7°-10°N ja 10°-14°W. merepinna. Riigi ametlikuks keeleks on inglise keel, aga kõige räägitum keel on krio keel. Riik piirneb põhjast ja idast Guineaga, lõunast Libeeriaga ning läänest Atlandi Ookeaniga.
(Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003) Alates sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel toimub ,,kloonimisprotsess" paljunemise ajal, mil munaraku jagunemine varases staadiumis võimaldab saada identsed kaksikud. Praeguseks pole inimest teadaolevalt kloonitud. On katsetatud lehma munaraku DNA ja inimese jalaraku siirdamist. Need hävitati enne, kui embrüo sai
Infotehnoloogia teaduskonna dekanaat asub ruumis: ICT-407. Sea vastavusse ametikoht ja isik: TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan: Gert Jervan. Infotehnoloogia teaduskonna õppekavakomisjoni aseesimees: Ennu Rüstern. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan ja õppekavakomisjoni esimees: Margus Kruus. TTÜ rektor: Andres Keevallik. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan: Maarja Kruusmaa. TTÜ õppeprorektor: Jakob Kübarsepp. TTÜ teadusprorektor: Erkki Truve. Arvestusega lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. 2014/2015 õppeaasta sügissemester lõppeb: 31. jaanuaril 2015. Arvestusega lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Tüüpõpingukava järgimine on: vabatahtlik; teaduskonna poolt soovituslik.
4 Kaassõltlastel on tavaliselt olnud raske lapsepõlv. Mõnikord on üks vanematest (või ka mõlemad) puudunud, olnud haige või alkohoolik. Vahel pole vanematel jätkunud oma lapse jaoks aega, kuna nad on olnud hõivatud omavaheliste tülide või tööga. Mõnikord on lapsele 1 Eesti märksõnastiks. Internetis kättesaadav: http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=157053. 2 Hellsten T. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994. 3 Kene Truve. Armasta mind, sest ma olen sulle hea. Pere ja Kodu. Kättesaadav internetis: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=8909. 4 (2) Katrin Lipp. Kaassõltuvus: ,,hea" inimese taak . Kättesaadav internetist: http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-871/Kaass%C3%B5ltuvus:-%E2%80%9Ehea%E2%80%9C-inimese- taak. 4 esitatud liiga kõrgeid nõudmisi
bakterirakkudes, on meil olemas kõik vajalik GM taime tegemiseks. Selles kõigeolulisemas etapis võidakse kasutada eri meetodeid. Võõr DNA võib viia taimeraku kromosoomidesse agrobakteri abil. Võib ka kasutada näiteks nn. Biolistilist meetodit: võõr DNA ,,pommitatakse" metallpartiklite külge seotuna taimerakkudesse.Kui hästi läheb, siis DNA siseneb rakku ja lausa rakutuuma. Veelgi enam, DNA siseneb ka kromosoomi ja jääb seal püsima, seda ka järgmistes põlvkondades. (Truve. E, Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud // Eesti Loodus. 2004. Nr.2. Lk. 6-9.) GMO de (geneetiliselt muundatud organismide) kahjulikust keskonnale pole senimaani veel suudetud täielikult tõestada, aga senini on sellised geeni alased muudatused taimedes, inimkonnale kasulikuks osutunud. (Suurküla, J. Geenmuundatud organismid jäägu laborisse // Eesti Loodus. 2004. Nr.2. Lk. 10-12.) DNA eraldamine rakkudest, selle tükeldamine, tükkide kokkuliitmine ja
2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmete põhjal on võrreldes 2006 aasta seisuga GM kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10% võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50% hõlmab USA. Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal ( Truve jt 2008: 5) Riik Kasvupindala GM kultuur ( mln/ha) 1 USA 57,7 Sojauba, mais, puuvill, raps, kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais, puuvill 3 Brasiilia 15 Sojauba, puuvill
Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis Aleksander Vilipere trummi mängiv poiss mõisameeste laagris Guli Hamrajeva tüdruk Schenkenbergi laagris Tegijad Laule esitab Peeter Tooma Laule esitab Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid Paul-Eerik Rummo
Lambal oli kopsuhaigus ja ränk artriit (liigesepõletik). Peale Dollyt on kasutatud sarnast meetodit ka hiirte, küülikute, kitsede, veiste, sigade ja kasside kloonimisel. Samas on need aastad näidanud ka, et see metoodika on alles lapsekingades, olles ebakindel, kallis ja ohtlik. Harvade õnnestumiste kõrval on need siiani sisaldanud palju rohkem ebaõnnestumisi, kusjuures isegi, kui loode on hakanud arenema, on sündinud kas surnud või tõsiste arenguhäiretega loomad. (Truve 2003) GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF ja Dow. (Homutov 2011) 1.1. Kuidas luuakse geneetiliselt muundatud organisme? Joonis 1. Eesti Loodus 2004 nr2, autor Kaarel Tamme. (http://www.envir.ee/orb
kartul ei ima enesesse nii palju õli ja energiakulu on väiksem. (Homutov, 2011) 2.3. Miks ei ole geneetiliselt muundatud toit inimorganismile kahjulik? Geneetiliselt muundatud toidud ja toiduained on esimesed söödavad tooted maailmas, mis enne müüki jõudmist läbivad ülipõhjaliku kontrolli, peaaegu sama põhjaliku nagu ravimid. “Kui miski on ohutu, siis just see toit,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Keskuse juhataja Erkki Truve. (Koik) 11 Professor Truve sõnul on ameeriklased söönud muundatud geenidega toitu juba kuus aastat ning teadaolevalt pole selle tõttu keegi surnud. “Niiöelda katse paarisaja miljoni ameeriklasega on ilmselt kõige kindlam näitaja.” (Koik) Toit, mis on saadud geneetiliselt muundatud taimedest või loomadest, sisaldab lisaks nende endi geenidele ühte või paari uut geeni, mis on laboris sinna sisse viidud. (Koik)
metsikutele sugulasliikidele võivad tekkida UMB1 tõrjele mittealluvaid taimi, mis tähendab, et peab kasutusele võtma toksilised umbrohutõrjevahendid. 2 Võrreldes tava- või mahepõllumajandusega, on pestitsiidide suuremal kasutamisel eelkõige otsene 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 11 2 Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T., (2009) Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele. GMOde praktiline riskianalüüs. [http://www.bioneer.eu/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-4200] (vaadatud: 16.03.2011) keskkonnasaaste ehk mürgisus paljudele elusorganismidele, mille tagajärjel väheneb looduslik mitmekesisus.1 2003.aastalavaldatud tulemused näitasid GM õlirapsi märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele
Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu, kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm. «Siin oli küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks. Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata. Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes». Suure tulevikuga teadusala Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus. Vanasti oli lihtne
tee 15-212 620 2019 Dzmitry Kananovich Akad.tee 15 Ebu Tamm V 404 620 3056 Edur Kuuskmäe Akad.tee 15 Eerik Reiter II 131 620 3008 Elena Vaarmets Akad.tee 15-260 620 2833 Elvi Muks Akad.tee 15 - 116 620 2816 Enno Pais V 413 620 3050 Epp Ints Akad.tee 15 620 4400 Epp Väli tööleping peatatud Erkki Truve VII 603 620 2005 Esta Kägo Akad.tee 15A-405-4 Eugen Paal V 415 620 3057 Eve-Ly Ojangu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Ufert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad
Dzmitry Kananovich Akad.tee 15 Ebu Tamm V 404 620 3056 Edur Kuuskmäe Akad.tee 15 Eerik Reiter II 131 620 3008 Elena Vaarmets Akad.tee 15-260 620 2833 Elvi Muks Akad.tee 15 - 116 620 2816 Enno Pais V 413 620 3050 Epp Ints Akad.tee 15 620 4400 Epp Väli tööleping peatatud Erkki Truve VII 603 620 2005 Esta Kägo Akad.tee 15A-405-4 Eugen Paal V 415 620 3057 Eve-Ly Ojangu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Uffert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428
annaabi.ee 
