1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna
Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, on feood(lään), Feoodi omanik feodaal ehk läänimees; Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi; senjöör kohustus kaitsma
*koostab valla/linna eelarve. Moodustab: erinevaid ameteid/komisjone. MÕLEMAD Kandideerida saavad: valimisliidud, erakonnad, üksikisikud. Valijad: alalised elanikud, Eesti kodanikud(18-aastased), linna/valla elanikud. KODAKONDSUS saab sünniga või naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni tingimused: *alaliselt eanud Eestis väh 5 aastat, *olema püsiv sissetuek, *keeleoskus B1 tase, *kodakondsuseksam(e põhiseaduseksam), *truudusvanne. Kodakondsusest vabastamine: *riigi reetmine, *teiste riikide heaks töötamine, *topeltkodakondsus, *terroriseerimine. Ise saab ka loobuda kodakondsusest: tuleb see ära põhjendada. EI anta: kui sa pole riigi ees kohustusi täitnud. Kuni 15-aastastele saavad vanemad taodelda kodakondsust. EL-i kodakondsus: *3 kuud võib viibida EL-i riigis, *vaba liikumine EL-i riikides. Kui soovin olla rohkem kui 3 kuud: *tuleb registreerida politsei- ja migratsiooni ametis, *taodelda ajutist elamisluba
kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja
üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega eetika : ustavus, mis jagunes kogukond, feo ja poliit ustavuse tuumaks oli perekond; heldekäelisus ehk sõjasaak jagati perekonnaga; vahvus ehk rüütel võitles reeglitepäraselt,
võimust sõltumatuks. Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri- tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus. Feodaalsüsteemi areng Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000. Alates 11. saj, said vasallid üha suurema võimu oma lääni üle (kujunesid päritavaks).
kes on aina tugevnenud, aga Liivimaa ei saa endaga hakkama, naabrid hakkavad seda nõrkust osavalt ära kasutama 1558. juulis alistub tartu moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond tahab oma valdused rahaks teha ning müüb need Taani kuningale, kes ostab need oma vend hertsog Magnusele vene väed jätkavad vahelduva eduga mandri-eesti rüüstamist tallinna, harju-viru ja järva truudusvanne rootsile 1561 lähevad rootsi võimu alla toompead piirati mitu nädalat vene vägedel ei õnnestu tallinnat vallutada (pirita klooster hävineb) ordu väed keelduvad toompealt lahkumast rootsi väed peavad relvajõuga nad sealt ära ajama toompea oli maaisanda, mitte linna oma (nagu toomemägi) talupojad kannatavad, isandad ei suuda neid kaitsta, alustavad selle tõttu mässu kuramaa hertsogiriik 1561 gotthard kettler
(kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. Läänikord oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal. Ühiskond põhines eliidi isiklikel suhetel. Hierarhia: aluseks senjööri ja vasalli omavaheline leping.Lään anti vasallile läänistusaktiga- tseremoonia, mis lõi juriidilise sideme. Läänistusaktil oli 2 osa: 1) hommage- truudusvanne, 2) investituur- läänivalduse üleandmine. Läänikorra aluseks oli vasalliteet ( vt vasalliteet). Hommage: truudusvanne, mille vasall andis senjöörile põlvitades tema ees ( see zest lõi juriidilise sideme!) consilium et auxilium- "abi ja nõu". Vasall kohustus senjööri ees andma nõu ja abi. Immuniteet: Sõltumatuse üks aste. Isiku, ala või institutsiooni vabastamine andamitest, kohtuvõimust, ükskõik mis kohustustest. Nt kirikuala, kus kehtis kiriklik kohtuvõim.
saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma
Leping • Suuline leping pidi olema kuuldav ja nähtav (käe ulatamine, - tõstmine) ja tunnistatud (tunnistajad vajalikud) • Kirjalik leping (üks pool tegi ettepaneku, teine võttis selle vastu, pandi kirja, lisati tunnistajate nimed) • Lepingu kindlustamine (tagatised või pantvangid, näiteks vanemate ja paremate pojad) Vanne Õiguskohustuse tekkimise alus! Sõnad Treue ja Tree on ühes tüvest – truudusvanne anti kindla puu juures Õnnistamine ja needmine (antud vande needus võis olla hullem orjusest Sümboleseme puudutamine Heastamine Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud karistusviisid pärit ohverdusest Sugukonnast väljaheitmine (kriminaalkaristuse eelvorm, hukkamõistev hinnang
Esimesed rüütliordud: · Johanniitide e. hospitaliitide ordu · Templiordu · Saksa ordu · Mõõgavendade ordu (ametlikult Kristuse Sõjateenistuse Vennad) Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis Keskajal võrreldes Vanaajaga? Miks? Alamseisusest inimestel oli palju suurem võimalus tõusta ülikuks tänu rüütlikultuurile. Ühiskond oli jaotunud vasallideks ja senjöörideks, viimastele anti truudusvanne vanaajal seda ei toimunud, püüti saada jõuga võimule. Teise inimese tapmist peeti autuks. Elukohti kindlustati (tekkisin linnused), et ennast ja oma lähikondlasi kaitsta. Abielu eesmärk oli rohkem sõlmida perekondade vahel liite, kui lasta armunutel koos elada. HIliskeskaeg 1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest. Talupoegade rahutused maksude tõstmise tõttu: 1358 Zakerii ülestõus, 1381 Wat
Läänikord ühiskonna hierarhia, mis põhineb isiklikel lepingutel senjööri ja vasalli vahel. Ühel vasallil võis olla mitu lääni eri senjööride käest, senjöör omakorda kellegi vasall. Kõrgemate läänisuhete institutsioon (Hommage lige). Suhe, mis on esimesel kohal vasalli jaoks. Inglismaal kuningavõim (vasalli suhe ainult kuninga suhtes) tugevam kui Prantsusmaal. Lääniakt algul suuliselt, hiliskeskajal aina enam kirjalikult. Hommage =truudusvanne (saksa keeles Man vasall, mees). Investituur = lääni üleandmine vasallile, nt sümboolse eseme üleandmine. 13. sajandil olid juriidiliselt siduvad zestid ja tseremooniad. Hiliskeskajal hakkab dokument ise seadust looma. Algul läänistusakti tunnistajad, hiljem üriku tunnistused. Senjöör (lääniisand) vs vasall (läänimees). Leping oli kehtiv ükskõik kumma poole surmani. Peatselt päritav aga akti tuli korrata. Läänistusaktiga võtsid mõlemad pooled kohustusi.
teatakse hiljem Hirvelaane pataljonina (Eesti Vabatahtlike Esimene pataljon). Kompanii suurus oli 100 meest ning kuni 20 relvastamata meest luuretegevuseks. Ohvitserkond koosnes suures osas Venemaale saatmise eest metsa varjule läinud Eesti lendur-ohvitseridest. Tipphetkel kuulus pataljoni koosseisu ümarguselt 300 meest. Hirvelaane pataljoniga liitusid ka ernalased. . 4. augustil liitus pataljon Saksa armeega täites selleks vajalikud formaalsused (sõdurilepingud, truudusvanne jne.). Esialgu rakendati pataljoni Türi-Rapla suunal, hiljem, augusti teises pooles, osales üksus ka Tallinna vabastamises. Saksa pealetungi jätkumine. Pärast täiendatud üksuste saabumist alustasid Saksa üksused 22. juulil 1941 uut pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas. Emajõe kaitseliinil seisev 11. laskurkorpus piirati ümber ning see lagunes laiali: suurem osa üksusest langes vangi, vähesed põgenemapääsenud deserteerusid. 25. juulil langes sakslaste kätte Tartu. 7
teine oluline nüanss on see, et 15 sept sõlmib analoogilise lepingu ka peapiiskopp. Kui Liivimaalased lootsid, et Poola Leedu riik sekkuks sõjategevusse Liivimaal, siis tegelikult poola võimud seda ei tee. Ei soovitud minna vastuollu venemaaga, saadakse aru, et Liivimaa on nagunii kohe varsti sunnitud alistuma, saab lihtsalt selle ise endale korjata. Stardipauguks kuningale saab hoopis Erik XIV tegutsemine, kui ta tuleb üle mere, Eestimaa seisuste truudusvanne. Põhja- Eesti teoreetiline minek Rootsi koosseisu sunnib Sigismundi liigutama.Algab surve ordule, peapiiskopile, nende vasallidele, et sõlmitaks töiendavaid kokkuleppeid. 1561 algavad Vilnuses läbirääkimised. Tingimused, mida ordu vasallid soovisid oli see, et säiliks Augsburgi usutunnistus, et säiliks kõik seadused ja privileegid, ametikohad liivimaal tuleb täita liivimaalastega, kõik senised läänivaldused jäävad koos pärimisõigusega mõlemas liinis
annaabi.ee 
