Harry S. Truman Varajane elu ja perekond Harry S. Truman sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes initsiaal „S“ ei olnud otseselt lühend ühestki nimest, aga see viitas mõlemale tema vanaisa nimedele Anderson Shipp Trumanile ja Solomon Youngile. Trumanil oli üks vend ja üks õed. Trumani isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal, kui Truman oli 11 kuud vana, kolis nende pere edasi Grandview lähedasse farmi. 1890. aastal kolisid nad Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks kirikukoolis käia. Tema huvideks oli lugemine ja muusika. Klaverit õppis ta kuni ta sai 15. aastaseks, siis ta läks õppima Independence High Schooli. 1901. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. Pärast
Guardi teenima kuni 1911. aastani 1917. aastal sisenes USA Esimesse maailmasõtta. 1917. aastal läks sõtta, ta valiti ohvitseriks. Saadeti Camp Doniphani treenima, kus ta edutati kapteniks. Sõjaline teenistus 1918. aastal saadeti ta Prantsusmaale sõtta. Ta edutati koloneliks. Tema väeosas oli distsipliini probleemid, aga suutis oma kõnedega meeste moraali tõsta. Sõda õpetas Trumanile vajalikke juhtimis oskusi, mis aitasid teda poliitikas. Pärast Esimest maailmasõda Truman läks tagasi Kanas City-sse. 28. juunil 1919 abiellus ta Bess Wallacega. Nad avasid kaupluse, aga see läks 1921. aastal pankrotti. 1922. aastal valiti Truman maakohtus kohtunikuks. 1924. aastal kaotas valimised ning ei saanud jätkata kohtunikuna. 1926 – 1934 maakohtus eesistuja. Senator Truman 1934
I RIDA Raudne eesriie - 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõuk. Rinde kohal raudne eesriie ei tea, mis seal taga toimub (kadus Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg (aitas paljusid juute). 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas. Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Ilmne, et Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. VMN - oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide
sunnitud täielikult taganema. Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada Syngman Rhee valitsust ning põrmustada LõunaKorea sõjavägi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rünnak LõunaKorea vastu tuli üllatusena USA le ja tema liitlastele. Kui Ameerika Ühendriikide presidendile Harry Trumanile teatati mitmeid tunde peale sissetungi algust, siis ta oli veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas. Koreas olevate USA ja tema liitlastel tekkis suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamus olevast varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed Jaapanis kindral Douglas MacArthur'i käsutuses. Truman käskis MacArthur'il saata sõjaväelasi LõunaKorea sõjaväkke, seal nad pidid tegema õhust katet, et saaks ohutult
Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj
Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE. eesmärk: kaitsta kommu. Alasid võõrvõimude eest; vaba teabevoolu takistamin, salapoliitiline kontroll, tsensuur. 4 See oli Külma Sõja ajal saavutus ja ka meetod. kestiskuni 1990 kui sotsialismileer lagunes. ÜRO: Atlandi Harta (14. august 1941) põhimõtetel olev organsiatsioon. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. Jaan. 1942 26 riiki 1945
4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub. Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud. USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks. See on ideoloogiline vastasseis kahe erineva süsteemi vahel USA ja NSVL, üliriigid, kes omakorda juhivad oma süsteemi. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised. ÜRO loomine Loodi 1945
valmistamaks ette aatomipommi loomist. Tulemusi demonstreeriti väikesele sõjaliste vaatlejate rühmale 16. juulil 1945 kell 5.30 Alamogordo lennuvaebaasi lahistel kõrbes New Mexicos. Seal lõhati aatomipomm võimsusega üle 15 000 tonni trotüülekvivalendi. Kõrbeliiv plahvatuskoha ümber sulas poole kilomeetri raadiuses klaasiks. Rahumeelne rahu Vapustatud pommi hävitusjõust, esitasid vaatlejad juba järgmisel päeval president Trumanile palve mitte kasutada pommi Jaapani vastu enne, kui nad on keeldunud alistumisettepanekust, mis pidanuks Jaapanile esitatama. Uue hävitusrelva moraalne aspekt oli jõudnud kriitilisse punkti. Jaapan oli ägeda pommitamise ja mereblokaadi tulemusena nagunii jõudnud kokkuvarisemise äärele. Liitlaste juhid olid Potsdamis teinud Jaapanile ettepaneku tingimusteta kapituleeruda, kuid 30. juulil keeldus Jaapan seda tegemast. USA valitsus koos
Demokraatia versus totalitarism Vabaturumajandus versus plaanimajandus 2. Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt hirm, et NSVL soovib veel laieneda 3. võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas 4. liidrite jäikus kompromisside saavutamine on raske, mõlemad pooled leidsid, et just neil on õigus VASTASSEISU KUJUNEMINE 1. 1945. aasta maid W. Churchill rõhutas H. Trumanile, et Lääne ja Ida Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie (läbipääsmatu) 2. kujunes välja bipolaarne e kahepooluseline maailm 1) USA ja lääneriigid 2) NSVL ja temast sõltuvad Ida Euroopa riigid 3. Veebruar 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutati vastasseisu läänega o Suhted liitlastega on endiselt halvad o Tuleb olla valmis vastasseisuks 4. Märts 1946 W
NSVL II ms saavutuste kindlustamine maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõju vähendamine Euroopas Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus (demokraatia vs totalitarism; turumajandus vs plaanimajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt Võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas Liidrite jäikus Sõja algus: 1945 mais W. Churchill rõhutas Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne maailm USA ja lääneriigid(GB, FRA) NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine I 1946 veebruar J. Stalini kõne Moskvas rõhutati vastasseisu läänega 1946 märts W. Churchilli kõne USA-s. rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud tänu NSVL tegevusele Ida-Euroopas
olulist pidepunkti. Mõne päeva möödudes olid Lõuna-Korea väed vähemuses ning olid sunnitud täielikult taganema. Samal ajal, kui käis sõda maa peal, pommitasid Põhja-Korea õhuväed Kimpo lennujaama Sulis. Peagi, 28. juunil võtsid Põhja väed Suli (pealinn) enda võimu alla. Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada Syngman Rhee valitsust ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi. Rünnak Lõuna-Korea vastu tuli üllatusena USAle ja tema liitlastele. Kui Harry Trumanile teatati mitmeid tunde peale sissetungi algust, siis ta oli veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas. Teise maailmasõja demobilisatsioon põhjustas aga Koreas olevate USA ja tema liitlaste vägedel suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamus olevast varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed Jaapanis kindral Douglas MacArthur'i käsutuses. Truman, olles kuulnud sellest rünnakust, käskis MacArthur'il
Eesmärk: USA tõkestada kommunismi levikut NSVL IIMS saavutatu kindlustamine & maailmarevolutsiooni õhutamine; USA mõju vähendamine Euroopas Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus dem vs tot, plaanimajandus vs turumajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt Võitlus geoloogiliste & geograafiliste positsioonide pärast Sõja algus: Mai 1945 Chruchill rõhutas Trumanile, et Lääne- & Ida-Euroopa vahele on laskunud raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne (kahepooluseline) maailm o USA & Lääneriigid o NSVL & temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine: Veeb 1946 Stalini kõne Moskvas rõhutati vastasseisu Läänega Märts Churchilli kõne USA Fultonis rõhutas, et endiste liitlaste vahel vastuolud, tänu NSVL tegevusele Ida-Euroopas Süvenes tänu sellele:
Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika. Enda mõju all olevaid riike hakkas Nõukogude liit nimetama rahvademokraatiamaadeks. Poola, Saksa demokraatlik vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania ja Jugoslaavia, kellega olid suhted vaenulikud. 1945 aasta mais telegrafeeris Churchill trumanile, et nõukogude rinde kohale on langenud raudne eesriie. Väljend külm soda sündis 1957 aastal USAs ja selle autoriks on aatomienergeetika komisjoni esimees B. Baruch. Külma sõja vormid: 1) Ideoloogiline võitlus tõestamaks, et sotsialism või capitalism on parim 2) Võidurelvastumine 3) Võitlus mõjusfäärid laiendamise pärast 4) Salateenistused (KGB, CIA) Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luxemburg 50ks
annaabi.ee 
