Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. Inimesed muutuvad saatanaks ja mustadeks kassideks. Kogud ,,Saatana karussell" ja ,,Rändavad rüütlid". ,,August Gailiti surm" novell. Sokeerib lugejat, sest räägib iseenda surmast. ,,Purpurne surm" 1924
Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva. Kuulsad kunstnikud ja teosed: 1) PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida „nagu vanasti“. „Tütarlaps pallil“ (1905) (http://www.directorie.eu/news-Pablo_Ruiz_Picasso.php) 2) GEORGES BRAQUE (1882-1963) Tegelikult on Braque kubismi tekkes ja arengus sama oluline kui Picasso. 1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. „Suur akt“ (1908) (http://www.slideshare.net/hommik/08-
· Aktiivne Siurulane; Vanemuise direktor 1932-1934 · Põgenes 1944 perega Rootsi- jätkas kirjanduslikku tegevust · Viimne romantik- novellid romantiliste sugemetega · Räägib üldinimlikel teemadel, fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid · Visnapuuga head sõbrad · Looming jaguneb III-e perioodi I periood: Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,August Gailiti surm" ,,Muinasmaa",,,Purpurne surm" ; Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood: Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" ;,,Libahunt" ;,,Punased hobused";,,Toomas Nipernaadi" romaan koosneb seitsmest novellist. ,,Isade maa" romaan vabadussõjast.,,Karge meri" juurte ja
mitte eestlasest pragmaatik, vaid hoopis balti-saksa mõisnik Timotheus von Bock 19. sajandi esimesest poolest. Selle romaani omapära seisneb veel selles, et Kross pakkus selle välja justkui ehtsa dokumendina, ehk siis Timo naisevenna Jakob Mättiku päevikuna. See hõlmab kümmekonda aastat Timo vangist vabanemisest kuni ta salapärase surmani. Kui Krossi peategelased on laias laastus kohanejad või trotsijad, siis Timo pole kumbagi, ei trotsija ei kohaneja. Timo käitumine on mitmetimõistetav. Tegelikult on kõik ,,Keisri hullu" tegelased mitmetimõistetavad. Samuti jäävad otsad lahtiseks Timotheus von Bocki surmaga seotud asjaolude puhul. Veel võib öelda seda, et ,,Keisri hull" on Krossi ainuke raamat, milles on äratuntavalt tajutav analoogia kirjutamisaja poliitiliste olusuhetega. Kross ise on korduvalt väitnud, et ta ei ole taotlenud teadlikult analogiseeringuid. Kui aga olukord ise ette mängis
arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie Woogie" (1944) jne. PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud,
Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed:
1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD ● PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida „nagu vanasti“. Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendliksümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on
kuna tal puuduvad mitmed olulised dimensioonid. Lugu: Nad sõitsid Martiniga öisel maanteel, kui äkki ilmus udust jalgrattur, arvatavasti Gert Kange. Ta kihutas ratturile otsa. Raigo ei jõudnud autost väljagi, kui tagant sõitis neile sisse treiler. Ta pea jäi Alfa Romeo ukse vahele. Surmapõhjus: Pea jäi autoukse vahele. 4.158. Martin Laiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiahuviline; enesehävitaja; riskija; hulljulge; ohu trotsija; Filosoofia: Juhus on võimas jõud. Juhus on tunnetamatu. Vahesein mõtlemise ja olemise vahel segab meil sulandumast abstraktsesse, kuid ainult abstraktne on süsteemne. Lugu: Tema sõber Raigo suri autoõnnetuses, aga tema jäi elama. Martin oli kuu aega koomas. Kevadel sai ta haiglast välja. Ta hakkas tegelema enesehävitamisega. Naudingut pakkus eelsõitjast mööda kihutamine. Ta pani end ikka ja jälle proovile. Ühel päeval juhtus õnnetus ja ta jäi käkras autokeresse.
Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on
Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed:
annaabi.ee 
