erinevate lastide tõstmisel võib olla erinev alukordadele tuleb arvestada ka koormusi ja elementide vahelise hõõrdejõuga või antakse 45) Tõmbejõud trumlile pealekeritavas ja tööreziim. Naiteks, vedela metalli või mürgiste koormuste jaotamist. haaraja haardelemedile lasti kuju. trumlit mahakeritavas trossis: ning plahvatusohtlike lastide tõstmisel on 19) TTS stabiilsuse arvutamise põhimõtte Tanghaarajatega pole lubatud tõsta ohtlikke pealekeritavas trossis lasti tõstmisel: tõstemehhanismi töreziimi grupp 5 ja 6, selgitus: lasti. Ühe tangipoole tasakaalutingimus: Fmax=Fs=Flast/(apol)
Polüspastide abil võib nimetatud vintsidega tõsta ükskõik kui rasket lasti. Elektrivints koosneb järgmistest osadest. Karprauast alusraamile on monteeritud trummel, hammasreduktor, pidur ja reserviiv, s.o. mõlemas suunas pöörlev elektrimootor, mis reduktoriga on ühendatud elastse tapppukssiduri abil.( pidur on asetatud vedavale võllile). Friktsioon- ehk hõõrdsidurvintsidel mida ehitusel kasutatakse, on tõmbejõud trossis on keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints hammasratas. Mootori käivitamisel hakkab pöörlema rihmaratas, mille teljel asuv väike hammasratas paneb pöörlema trumli teljel asuva suure hammasratta. Telje parempoolsel osal
Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3, lk 27), Dtross=11mm, kaal 0
sin60° = 0 => = cos 60 °sin 64 ° 6,28F -sin 60° cos 64 ° cos 60 ° = 6,28F * 7,16F cos 64 ° 3. Tugevustingimused ja puitvarda diameetri leidmine Nii tross kui puitvarras on tõmmatud kogu ulatuses ühtlaselt. Trossis pingeid ei arvutata, trossil on piirjõud. Puitvardas on tõmbe korral pinge ristlõike peal ühtlaselt jaotunud. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Kuna puitvarda diameeter ei ole teada, siis tarindi tugevusele seavad piiri terastrossi sisejõud. ¿ S¿
4. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,7 m 5. Vahekaugus kahe naabervirna vahel 0,2 m 6. Virnastamise kõrguseks ei tohi olla rohkem kui 2,5 m Trossid Trossid valmistatakse kõrgemargilisest terastraadist läbimõõduga 0,5 - 2 mm. Mille tõmbetugevus on 140-200 kg/mm2. Üksikud terastraadid kedratakse keermeteks. Keermed omakorda orgaanilisest materjalist südamiku ümber trossiks. Keermete arv trossis võib olla 6, 7, 8, 18 ja 34. Ehitus tõstevahentites kasutatakse 6 keermega kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross. Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge
jõudu on v j e nd lle jook ul kii u m ? Lahendus: m = 200 kg 0 m/s 6,0 m/s t=4s Kasutame kõigepe l kii u e v lemi et leida kiirendus = = 1,5 m/ 200*1,5 =300 N Vastus On v j kend d jõudu 300 N 35. Lifti mass on 800 kg. Lift liigub kiirusega 10.0 m/s alla ja peatatakse konstantse kiirendusega 25.0 m jooksul. Leida pinge lifti trossis pidurdamise ajal. Lahendus: m = 800 kg 10 m/s 0 m/s s = -25 m (sest liikumine on neg.suunas) g m Kun mõjuv d e ul n jõud ii ) Kasutame valemit liikumise , avaldame siit = = = 2 m/ = 9440 N Vastus: Pinge lifti trossis pidurdamise ajal on 9440 N 36. Naine, kelle mass on 50
Q+Gkp lasti koormus+ lasti riputamise mehanismi mass, zt kandvad trossiharud. [1] 4 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT 2.1. Trossiharu koormus Enne trossiharus mõjuva jõu S01 leidmist on määratud vastavalt tõstetavale koormusele (Ft0 = 8,158 t) plokimehhanismi tüüp: 2-10 [1, lk. 21, tabel 24]. Trossi valimisel lähtutakse esiteks ühe enam kooramatud trossiharu koormusest, mis on avaldatud järgneva valemiga [2, lk. 12]. Trossis mõjuv jõud S01 on leitud valemiga (2.2) m ( 8158kg + 210kg ) 9.81 ( Ft0 + Gkp0 ) g s 2 S 01 20934N , (2.2) Zk n 4 0.98
00 s? 33. Üle liikumatu ploki on nöör, mille otstes raskused massidega 3.0 kg ja 5.0 kg. Hõõrdumist arvestamata leida kiirendus, millega raskused liikuma hakkavad. 34. Jääpurjekas seisab horisontaalsel jääl. Tema mass koos purjetajaga on 200 kg. Millist jõudu on vaja, et anda talle 4.0 s jooksul kiirus 6.0 m/s? 35. Lifti mass on 800 kg. Lift liigub kiirusega 10.0 m/s alla ja peatatakse konstantse kiirendusega 25.0 m jooksul. Leida pinge lifti trossis pidurdamise ajal. 36. Naine, kelle mass on 50.0 kg, kaalub end liftis vannitoakaaluga. Lift sõidab üles ja pidurdub kiirendusega 2.0 m/s2. Mida kaal näitaks, kui mõõtühikud kaalul oleksid njuutonid? 37. Teil on vaja paigast nihutada ja väravast sisse lohistada 500 N kaaluv konteiner. Te panete sellele nööri ümber ja hakkate horisontaalselt tirima. Paigalt nihutamiseks kulub jõudu 230 N, vedamiseks 200 N. Leida staatiline ja kineetiline hõõrdetegur. 38
tega olukorras Q0 Tuulevisang lt − mastiga külgnevate vi- sangute pikkuste poolsumma Pikikoormused: Tj, Tt − tõmbejõud vastavalt juhtmes ja trossis − saadakse juhtmete mehaanilise arvutusel (vt eespool) Koormuste leidmisel tuleb kõigepealt arvutada normkoormused, seejärel leitakse arvutuslikud koormused normkoormuste korrutamise teel osavaru- teguritega ja asjakohaste kombinatsiooniteguritega. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 34 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE
pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross. Saateotsa hoitakse eraldi trossipoolil või spetsiaalse vintsi trumlil. Puksiirvintsid on ette nähtud lühikese või pika trossiga pukseerimiseks, trossi pikkuse reguleerimiseks pukseerimise käigus ja trossi hoidmiseks trumlitel ajal mil pukseerimist ei toimu. Automaatsed puksiirvintsid reguleerivad ka pinget puksiirtrossis andes otsa järele kui järsu tõmbe tagajärjel või muul põhjusel tõuseb pinge trossis üle määratud suuruse. Üleliigse lõtku korral võtab automaatne vints trossi sisse. Sellisel moel kaitstakse puksiirtrossi katkemise vastu. Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist
objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross. Saateotsa hoitakse eraldi trossipoolil või spetsiaalse vintsi trumlil. Puksiirvintsid on ette nähtud lühikese või pika trossiga pukseerimiseks, trossi pikkuse reguleerimiseks pukseerimise käigus ja trossi hoidmiseks trumlitel ajal mil pukseerimist ei toimu. Automaatsed puksiirvintsid reguleerivad ka pinget puksiirtrossis andes otsa järele kui järsu tõmbe tagajärjel või muul põhjusel tõuseb pinge trossis üle määratud suuruse. Üleliigse lõtku korral võtab automaatne vints trossi sisse. Sellisel moel kaitstakse puksiirtrossi katkemise vastu. Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad
pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross. Saateotsa hoitakse eraldi trossipoolil või spetsiaalse vintsi trumlil. Puksiirvintsid on ette nähtud lühikese või pika trossiga pukseerimiseks, trossi pikkuse reguleerimiseks pukseerimise käigus ja trossi hoidmiseks trumlitel ajal mil pukseerimist ei toimu. Automaatsed puksiirvintsid reguleerivad ka pinget puksiirtrossis andes otsa järele kui järsu tõmbe tagajärjel või muul põhjusel tõuseb pinge trossis üle määratud suuruse. Üleliigse lõtku korral võtab automaatne vints trossi sisse. Sellisel moel kaitstakse puksiirtrossi katkemise vastu. Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist
annaabi.ee 
