Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"troopilistelt" - 13 õppematerjali

Hüdrosfäär
3
doc

Hüdrosfäär

maailmameres. Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur. Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul. Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile. 4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5)

Geograafia → Geograafia
205 allalaadimist
Eksootilised puuviljad-referaat
5
odt

Eksootilised puuviljad (referaat)

apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ilmselt ka apelsinijoogi "fanta" üks koostisosi. 2. Banaan perekond: Musaceae · ladina k: Musa paradisiaca · inglise k: banana · saksa k: banana · rootsi k: banan · prantsuse k: Banana · taani k: bananas · norra keeles: bananas Banaanid on pärit Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Banaan (Musa paradisiaca) kuulub banaaniliste (Musaceae) sugukonda üheiduleheliste klassis. Perekonnas on umbes 60 liiki ja sorte üle 400. On maailma üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi, mida tänapäeval kasvatatakse kogu maailma troopilistes piirkondades. Banaan on kultuuristatud juba üle 3000 aasta tagasi, Aleksander Suur õppis banaani tundma 300 a e. Kr. Indias. Eurooplaste toidulauale jõudis banaan aga alles1885 aastal

Toit → Kokandus
72 allalaadimist
Teraviljad - Nisu-rukis-kaer-oder-riis-hirss ja sorgo
6
docx

Teraviljad - Nisu, rukis, kaer, oder, riis, hirss ja sorgo

valmistamisel. Esimesed maadeavastajad leidsid maisi kasvamas kõikjal Kanadast Tšiilini. Euroopasse jõudis mais 16. sajandil. Harilik sorgo on liik kõrreliste sugukonnast sorgo perekonnast. Harilikku sorgot kasutatakse toiduks ja loomasöödaks. Hiinas, Koreas, Jaapanis kasutatakse teda käsitööesemete valmistamiseks. Teradest toodetakse tange ja jahu, Hiinas on populaarne ka sorgoviin. Loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. Kõik sorgo liigid pärinevad troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt. Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta. Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kuigi hirssi kasvatatakse Aasias ja Põhja-Aafrikas eelajaloolistest aegadest, ei teata, kust see täpselt pärineb. Oletatakse, et hirss on pärit Ida- või

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Köögiviljanduse eksami kordamine
8
docx

Köögiviljanduse eksami kordamine

 külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC.  soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei talu to alla 0oC (mõningad kultuurid +3 oC). Kasvuks optimaalne temperatuur on 20...30 oC, orgaaniliste ainete juurdevool lakkab +40 oC. Avamaale külvil tuleb jälgida, et muld oleks piisavalt soojenenud (kurk 12...13 oC) ja ei oleks öökülmaohtu. Temperatuuri reguleerimise võimalused on põhiliselt kasvuhoones:

Põllumajandus → Köögiviljandus
50 allalaadimist
Eksootilised puuviljad
28
pptx

Eksootilised puuviljad

väga magus. Hurmaad tarvitatakse enamasti värskelt, kuid see sobib ka püree valmistamiseks.  http://www.youtube.com/watch?v=hVHl1p2-3lQ&feature=related Kilohind 2,20 eurot (34,40 krooni).  Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 293 kJ (70 kcal) › Süsivesikud 18,59 g › Suhkrud 12,53 g › Kiudaineid 3,6 g › Rasv 0,19 g › Valk 0,58 g GUAJAAV  Guajaav e. guave   Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Tänapäeval kasvatatakse Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Lääne-Indias, USA-s. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. KASUTAMINE: Enim sobib toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Referaat Puuviljad
19
doc

Referaat Puuviljad

Granaatõun Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv. Poolvalminult koristatud rohekad viljad valmivad hästi järgi. Söödav osa on helepunane seemneümbris. Kokku moodustab söödava osa umbes poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid. Valmistatakse siirupit, mahla. Kasutatakse liha- ja kala roogadele. Gujaav Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tume roosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab provitamiini A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit.

Toit → Toitumisõpetus
61 allalaadimist
PUUVILJAD KULINAARIAS
19
doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

Granaatõun Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv. Poolvalminult koristatud rohekad viljad valmivad hästi järgi. Söödav osa on helepunane seemneümbris. Kokku moodustab söödava osa umbes poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid. Valmistatakse siirupit, mahla. Kasutatakse liha- ja kala roogadele. Gujaav Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt. Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tume roosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab provitamiini A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit.

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
Psühhofarmakoloogia leong 5
12
docx

Psühhofarmakoloogia leong 5

ning põhjustab kõhukinnisust · Tarbimine traditsioonilisel kasvualal - kui lehed kuivavad, läheb katinoon kaduma · Moodne logistika võimaldab transporti teistesse maailmajagudesse · Eeskätt immigrandid Somaaliast on levitamas arenenud riikidesse · Küllap suurim khat'ismugeldamise juhtum - 2006 DEA tabas 25 tonni Somaaliast teel USA- sse 7. loeng ­ närviergutid (tubakas ja kohv) Nicotiana tabacum · Pärit Ameerika troopilistelt aladelt, nüüd kultiveeritakse mitmetest kliimavööndites · Jean Nicot de Villemain, prantsuse diplomaat, soovitas kasutadameditsiinis · Tubakalehtede kuivaines on 0,6-9% nikotiini. Atsetüülkoliiniretseptorid jagunevad muskariinitundlikeks ja nikotiinitundlikeks. Nikotiini psühhofarmakoloogiline profiil · Nikotiin parendab infotöötlust eksperimentides - kiirendab reaktsiooniaega ja sooritust, vähendab vigu ­ nii nikotiinivõõrutuses suitsetajatel kui ka mittesuitsetajatel

Psühholoogia → Psühholoogia
35 allalaadimist
Harilik tamm
26
doc

Harilik tamm

Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, haljasaladel. Ta on tavaline kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%. Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis. Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu must

Varia → Kategoriseerimata
80 allalaadimist
Puuviljad ja pähklid
26
docx

Puuviljad ja pähklid

Müüakse enamasti kaalukaubana, vahel ka tükiviisi või lõikudena. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis. Arbuusi süüakse peamiselt värskelt, dessertköögiviljana. Ta on väga värskendav toit kuuma kuiva ilmaga maades (nn kõnnumaa jook). Arbuusist valmistatakse ka keediseid, marmelaade, sukaade, nn arbuusimett jt tooteid. Säilitatakse ka soolatult. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:21-22) Banaan Banaan on üks maailma vanimaid kultuurtaimi ning pärineb Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Himaalaja mägiplatood, Ees-India, Hiina ja Siiam on paljude banaani liikide ja alaliikide kodumaa. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal. Tänapäeval kasvatatakse banaane suurtel pindadel Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ­ Brasiilias ja nn banaanivabariikides Costa Ricas, Ecuadoris, Guatemalas, Honduurases, Columbias ja Nicaraguas. Aafrikas on banaanikasvatus laialt levinud

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Psühhofarmakoloogia konspekt
22
pdf

Psühhofarmakoloogia konspekt

kõhukinnisust Khat väljaspool kasvuala · Tarbimine traditsioonilisel kasvualal - kui lehed kuivavad, läheb katinoon kaduma · Moodne logistika võimaldab transporti teistesse maailmajagudesse · Eeskätt immigrandid Somaaliast on levitamas arenenud riikidesse · Küllap suurim khat'ismugeldamise juhtum - 2006 DEA tabas 25 tonni Somaaliast teel USA-sse 11. loeng ­ närviergutid (tubakas & kohv) Nicotiana tabacum Pärit Ameerika troopilistelt aladelt, nüüd kultiveeritakse mitmetest kliimavööndites. Jean Nicot de Villemain, prantsuse diplomaat, soovitas kasutada meditsiinis. Tubakalehtede kuivaines on 0,6-9% nikotiini, vähemolulised on nornikotiin, N-formüülnornikotiin, kotiniin, müosmiin, ß-nikotüriin, anabasiin & nikotelliin. Nikotiini psühhofarmakoloogiline profiil · Nikotiin parendab infotöötlust eksperimentides - kiirendab reaktsiooniaega & sooritust, vähendab

Psühholoogia → Enesejuhtimine
172 allalaadimist
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Jaanuarikuu 0 kraadi C isoterm (samatemperatuurijoon) kulgeb Islandi lõunarannikult üle Skandinaavia lääneranniku, Elbe suudme, Alpide lõunajalami ja Balkani poolsaare Musta mereni, eraldades merelise Lääne-Euroopa mandrilise kliimaga idapiirkondadest. ---43 Atlandi ookeani piirkonnas, 30-60 kraadi põhjalaiuse vahel, sünnivad ka tavalised parasvöötme tsüklonid ehk madalrõhualad. Seal kohtuvad külm õhk polaarsetelt laiuskraadidelt ja soe õhk troopilistelt laiustelt. Tsükloni lähenedes langeb õhurõhk, pilvisus tiheneb, algavad sajud. Tuulte suund põhjapoolkeral on keskmest vastupäeva. Tsükloni piires kujunevad selgelt välja frondid: soe front tähistab pealetungiva sooja õhu piiri, külm front, mis liigub tavaliselt kiiremini, pealetungiva külma õhu piiri. Ilmakaartidel tähistatakse neid vastavalt punase ja sinisega. Antitsüklonid ehk kõrgrõhualad tekivad kõige sagedamini Skandinaavias, Soomes või

Geograafia → Euroopa
37 allalaadimist
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Toite maitsestatakse selleks, et need oleksud isuäratavamad ja väärtuslikumad. Peamised maitseained on sool ja suhkur. Need on ka organismile vajalikud toitained. Lisaks kasutatakse veel mitmeid looduslikke ja tööstuslikke maitseaineid. Maitseained. Maitseaineid kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks. Maitseained on vajalikud, sest need soodustavad toidu seedimist. Maitseained liigitatakse: 1. Ehtsad ehk klassikalised vürtsid. Troopilistelt aladelt on pärit: pipar, ingver, kaneel, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts (ehk piment), vanill, safran. 112 Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. Kõiki ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. 2. Maitsetaimed. Maitsetaimedel kasutatakse maapealset osa – eelkõige lehti ja võrseid. Maitsetaimede maapealset osa nimetatakse maitseürtideks

Majandus → Analüüsimeetodid...
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun