Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus
a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9
Nim. Hispaania ja Prantsusmaa teatri kuldseks ajastukas · Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika: · Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti uued zanrid, eel kõige ooper , samuti algas solistide vokaal ja instrumentaal muusika ning orkestrimuusika võidukäik. · Itaalia k. Basso contiuo ehk saksa k. Generaalbass mis oli Barokki ajastu muusika alustalaks. · Uued zanrid : Ooper, Balett , Süit , Pastion , Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga. · Kuusamad heliloojad: Vivaldi, Georg Friedrich Händel , Johann Sebastian Bach , Heinrich Schütz , Marc-Antoine Charpentier , A.Corelli , C. Monteverdi . C. Monteverdi Teadus · Isaac Newton leidis seletuse jõule mis kehi orbiidil hoiab , sõnastas kolm liikumis seadtust, arvutas välja Maa õiged mõõtmed, Seletas tõusu ja mõõna.
· Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane) · Concerto grosso (tõlkes)suur konsert, kus väike rühm pille mängib vaheldumisi suure orkestriga
ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1. Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester/suurem koosseis. 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. Nt Baci III Brandenburgi kontsert. 2
eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Sonaat: Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb
kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe.
Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile
Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone. looming Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Ta sonaadid ei olnud kunagi kirjutatud ühele esitajale. Enim on tal soolisonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli basso continuos. Vivaldi esimesed välja antud teosed on 12 triosonaati (1705). Triosonaat on teos, mis on kirjutatud kahele pillile ja basso continuole, loo mängimiseks oli vaja vähemalt nelja instrumenti. Loomingu kontsertzanri jagatakse esituskoosseisu järgi kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Esimesed kaksteist kontserti anti välja ühtse kogumikuna 1711.a.
vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel
105 Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt) Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel). Teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Concerto grosso – kontserdi erivorm, kus barokktriole lisatakse suurem ansambel, mis ühineb
Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile
· Courante prantsuse hüppetants, kiire · Sarabande pidulik hispaania tants, aeglane · Gigue soti hüppetants, kiire Nende osade, eriti sarabande'i ja gigue'i vahele pandi teisigi tantse (menuett, gavott) ning mittetantsulisi osi (instrumentaalaaria). Tavaliselt algab süit pidulikus laadis sissejuhatusega, orkestrimuus.s oli selleks enamasti prantsuse stiilis avamäng ehk overture. Itaalias nimetati süiti partita'ks. 1.5.2. Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) Triosonaat - ??? instrumentaalmuus. teos kolmele partiile (nn barokktrio) Kammersonaat koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast (sarnaneb tantsusüidiga). Kirikusonaat tavaliselt neljaosaline: aeglane-kiire-aeglane-kiire. Selget vahet kahe sonaaditüübivahel pole, sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et teos on mõeldud kiriku jaoks. 1.5.3
Peameistrid Torelli, Corelli(itaalia) Purcell, Händel (inglis),Bach(saksa).Scarlatti valmistab ette klassikalist sonaadivormi.(elegantne virtuoosne klaveritehnika)500klavesiinisonaati. Concerto grosso- mõiste concerto (koos tegutsema, ühendama).Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis-consertino) lisatud suurem ansambel(concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k);
annaabi.ee 
