etapist, treeninuprotsessi ülesehitusest (perioodid, etapid, tsüklid) ja sportlase individuaalsetest iseäärasusest. Võistluspinge on seotud vajadusega saavutada hea tulemus ja sõltub võistluste tähtsusest ning konkurentsi suurusest. Kõrge ja kestev pinge (eriti monotoonne), mis tekib suurte treeningukoormuste mõjul, võib esile kutsuda ülepingeseisundi. Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne tasakaalustamatus, töövõime langus, unehäired, kiire väsimine. Treeninguprotsessis eristatakse kolme psüühilise ülepinge staadiumi. 1.Närvilisus:kapriissus, ebapüsiv meeleolu, seesmine (juhitav) ärritus, lihaste valulikkus. 2.Emotsionaalne püsimatus: kasvav pidurdamatu ärritus, rahutus, pidev ebameeldivuste ootamine, käitumise väljumine kontrolli alt. 3. Depressioon: kõrge tundlikkus ja haavatavus, treenimissoovi puudumine, kahtlemine oma võimetes. Soovitused sportlastele psüühilise ülepinge vältimiseks treeninguprotsessis 1
Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused; · üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine, mida spordiala küllaldaselt ei arenda; · aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja monotoonsuse vältimine. Kehaliste harjutuste valikul treeninguprotsessis optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist: · treenijate individuaalsed iseärasused: tervislik seisund, vanus, sugu, kehaline areng, ettevalmistuse tase(kehaline, vaimne, emotsionaalne jt); · kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; · välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereiim, kliimatingimused, inventar,
lühiajalisi treeningutsükleid, arvestades treenitavate tervislikku seisundit ja iga 2. Tunneb kiiruse, jõu ja vastupidavuse eriliikide ja nende arendamise füsioloogilisi aluseid 16 3. Omab teadmisi spordipedagoogikast ja spordipsühholoogiast ning oskab neid treeneritöös kasutada 4. Tunneb treeningu meetodeid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (10 tundi) 1.1. Õppimine ja õpetamine treeninguprotsessis (2 tundi) Õppimise eeltingimused – motivatsioon ja taju. Taju mõjustavad tegurid: teadmised, oskused, hoiakud, intelligents, temperament, harjumused, eelarvamused, ootused, tunded. Õppimist soodustavad tegurid: teave oma sooritusest, koostöö õpetaja ja õpilase vahel, positiivne ülekanne. Õpetamise organisatoorsed vormid: loeng, vestlus, grupitöö, situatsioo9niõpe, kaugõpe. Õpetamise stiilid: käsutav, treeniv, toetav, delegeeriv. 1.2. Treeneri rollid (2 tundi)
Teisiti öeldes lihasjõud võib omada erineva kvalitatiivse iseloomu sõltuvalt liikumise (liigutuste) kiirusest, välise vastupanu suurusest ja pingutuse kestvusest. Kuidas arendada osavust ? Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. Selle arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid. Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamineigapäevases treeninguprotsessis testid ja kontrollharjutused Kasutatud kirjandus : https://kule.kul.ee/avalik/esitlused/liikumisharrastus/ettekanne_j%C3%A4rvelaid_lisa.doc http://www.kipka.ee/foorum/read.php?13,123,124,quote=1 http://www.powerman.ee/index.php?go=anews_detail&anews_id=51&cat=Toidulisandid http://209.85.129.132/search?q=cache:g7Xkl7nzlwJ:www.powerman.ee/index.php%3Fpicfile %3D49+arendada+kiirust&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee http://www.kooli.ee/?teema=4&vaata=2975
areneb seda efektiivsemalt, mida enam kasutatakse treeningutel kiiruskoormusi ja mida vähem kestvat aeglast tööd. Optimaalseks vastupanuks on 20% maksimaalsest. Harjutust tuleb sooritada maksimaalse pingega, püüda anda vahendile maksimaalne kiirendus. Sel juhul tagatakse liigutuste kiiruse oluline juurdekasv.Täiendavalt on vaja kasutada ka suuremat vastupanu (kuni 40% maksimaalsest) jõukomponendi arendamiseks. Kõige sobivamaks peetakse erinevate vastupanude vaheldumist treeninguprotsessis (Loko) 5 KOKKUVÕTE Referaadist sain teada, et jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine. Esiteks on vaja sooritada tugevaid lihas kokkutõmbeid, kusjuures nende arv (jõuharjutuste korduste arv) määrab määrab metaboliitide hulga. Teise ülesande täitmiseks peab üldine koormus olema küllaltki suur. See aga nõuab harjutuste kordamist. Kordamist nõuab ka koordinatsioonimehhanismide täiustamine. Seega on põhiteeks jõu
kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt Kindlus – kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu: • vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste vahendite kasutamine jt); • perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); • intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete lahendamisest jt)
maksimaalse kiirendusega jooksusuunas liikuma lükata; 3) jalgade märgatav kõverdus aitab saavutada nende suurt sirutusjõudu lähteliigutustel: 4) lähtepakkude tugipinnad loovad äratõukele kindla toe ja võimaldavad tõugata teravama nurga all ette. Lähtepakkude asetus rajal Rajalekinnitus peab olema selline, mis võimaldaks individuaalselt sobivaima "Valmis!" asendi sissevõtmist. Tavaliselt leitakse kehaehitusele ja võimete tasemele vastav lähtepakkude asetus ja lähteasendid treeninguprotsessis katsetuste teel. Enamkasutatav on nn. tavaline ehk normaalne lähtepakkude asetus: 1. lähtepakk 1,5-2 pöiapikkuse kaugusel lähtejoonest, 2. lähtepakk 1. lähtepakust ca 1-1,5 pöiapikkuse võrra tagapool. Pakkude külgsuunaline vahe on üks rusika laius. Pakkude tugipindade reguleeritavad kaldenurgad seatakse tavaliselt: 1. pakul 40-45°, tagumisel pakul 50-60° nurga alla. Kasutatakse ka teravamaid, laugjamaid kaldenurki (vastavalt 25-30° ja 35-45°). Arvatakse,
algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed valgud;kasvab mitkondrite mass (energia tootimine); suureneb sarkoplsamaatiline retiikulum ; sünteesitakse puhveromadustega valke 13. Kuidas vältida vastuolusid, mis tekivad dominandiprintsiibi rakendamisel treeninguprotsessis? Domineeriva süsteemi funktsiooni suurenemine toob seaduspäraselt endaga kaasa valgusünteesi aktiveerumise rakkudes, mis moodustavad antud süsteemi. Seega tuleks kasutada adaptatsioonide kombineerimist. 14. Miks on vaja tunda adaptatsiooniliste protsesside järjestikkust ja eriaegsust erinevate energiatootmismehhanismide arendamisel? Sest protsessid on risti vastukäiva iseloomuga ja seetõttu pärsiks arengut
omavad järjest suuremat rolli spordialale spetsiifilised omadused. Seega on sportlase arengu aluseks treening. Sporditreeningut võib defineerida kui sportlase ettevalmistuse peamist osa, kehaliste harjutuste kasutamise spetsialiseeritud protsessi. Sporditreeningu eesmärgiks on tipptulemuste saavutamiseks vajalike omaduste ja võimete arendamine ning täiustamine antud spordialal. Sõudjate treeninguprotsessis lahendatavad ülesanded: 1. sõudmise tehnika ja taktika omandamine; 2. vajalike kehaliste võimete vajaliku taseme tagamine; 3. spetsiaalse psühholoogilise ettevalmistuse taseme saavutamine; 4. edukaks treenimiseks ja võistlustegevuseks vajalike teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamine; 75 5. sportlase ettevalmistuse eri külgede kompleksne täiustamine.
nevate tingimustega). ÕPPE-TREENINGUPROTSESSI PEAMISED ETAPID, EESMÄRGID JA TINGIMUSED 1. Motivatsiooni kujundamine. Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, tead- miste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse Motivatsioon ini- arengut, äratavad huvi spordi vastu: mese tegutsemis- · vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste va- tahet soodustavad hendite kasutamine jt); tegurid · perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treenin-
annaabi.ee 
