Kordame varem pitud misteid: aritmeetiline keskmine ja mood. pime ra uute snade thenduse: variatsioonirida ja mediaan. Peale materjali lbimist oskad sa: moodustada variatsioonirida, leida aritmeetilist keskmist, moodi ja mediaani. VARIATSIOONIRIDA Mitmesuguste nhtuste ja seoste uurimiseks on sageli tarvis koguda suurel hulgal arvandmeid. Niisugused andmekogumid vivad sisaldada tuhandeid arve, mida korrastatakse ja tdeldakse arvutiga. Nide: Korvpallurite treeninglaagris on 9 meesmngijat, kes pikkuse jrgi (cm) reastuvad jrgmiselt: 182, 183, 187, 189, 195, 195, 199, 201, 210. Sellist kasvavalt (vi kahanevalt) jrjestatud tunnuse vrtuste rida nimetatakse variatsioonireaks. Variatsioonirida iseloomustatakse mitme nitajaga, millest seni on pitud kaks: aritmeetiline keskmine (antud arvude summa jagatis nende koguarvuga) ja mood (tunnuse suurima sagedusega vrtus). Arvutame antud nites aritmeetilise keskmise:
vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes peab ta luurele minema ja satub rünnaku ajal mürsulehtrisse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes
kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes peab ta luurele minema ja satub rünnaku ajal mürsulehtrisse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. omade juurde
Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud selle sõja käigus hukkusid või raskelt haavata said. Iga kaotus, mida sõpruskond läbi elama pidi, muutis poiste meeleolum üha süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, ning talle tundus, et tal ei ole mitte millestki kodustega rääkid. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange, kellest Paulil kahju hakkab kuna tema arvates polnud need inimesed ju absoluudselt mitte milleski süüdi. Miks peaks nad siis nõndamoodi kannatama? Märkismisväärne on see, et kKuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud Pauk veel oma inimlikkust kaotanud. Lõpuks rindele tagasi pöördudes peab ta luurele minema ja satub rünnaku ajal mürsulehtrisse, koos ühe mehega vaenlaste leeriest. Surmahirmus pussitab ta vaenlase
UNIT 1: Töövihikust harjutus 7. 1 Puhkuse alguses külastasin ma oma vanavanemaid. At the beginning of my vacation I visited my grandparents. 2 Juulikuu lõpus veetsime nädala Saaremaal. At the end of July we spent a week on Saaremaa. 3 Me tutvusime vaatamisväärsustega ja lõõgastusime rannas. We went sightseeing and relaxed on the beach. 4 Enne reisi Saaremaale olin ma treeninglaagris. Before the trip to Saaremaa I was at a training camp. 5 Laager asus mere ääres. The camp was at the seaside. 6 Pärast treeningut käisime sageli ujumas. After the training we often went sightseeing. 7 Õhtuti mängisime rannas palli. In the evenings we played ball on the beach. 8 Leidsin laagris palju uusi sõpru. I made a lot of new friends at the camp. 9 Augustis käisime perega Lätis. In August we went on a family trip to Latvia.
vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaazist. 6.Puhka piisavalt Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja joosta pikemaid maid, aga tõsist oskust nõuab piisaval määral puhkamine ja seda enne kui üleväsimus ja/või vigastused seda nõuavad. Öösiti peab piisavalt magama ja seda eriti hilisõhtustel tundidel. Kui treenid puhkuse ajal või treeninglaagris tavapärasest enam, varu endale aega päevasteks uinakuteks. Argipäevadel pane tähele ka tavaelu füüsilisi ja psüühilisi toiminguid ja kohanda oma harjutusi vastavalt nendele. Vähemalt üks päev nädalas peaks olema puhkepäev. 7.Söö ja joo õigesti Kõikidest moesuundadest hoolimata, peab maratonijooksja toiduvalikust põhiosa moodustama süsivesikud. Nende osakaal peab olema u. 60-70% päeva energiakogusest. Proteiine peaks ühe päeva toidus olema 15-20% ja rasvu ka 15-20%
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine;
varjamist.Toimus mitmeid avalikke kogunemisi Andrus Veerpalu toetuseks.Suhtlusportaalis Facebook moodustati kommuun ,,Usume Andrus Veerpalu",millega liitus kiiresti üle 55000 inimese.Tänase seisuga on neid inimesi juba 10000 võrra rohkem. Ka meie pere on olnud valmis Andrus Veerpalule toetust avaldama ja usub tema süütusesse.Andrus andis oma tippsportlase karjääri jooksul üle 100 negatiivse dopinguproovi(ka 2011 aasta veebruari alguses Davosi treeninglaagris).Juba see näitab midagi.Ma arvan,et ei tohiks ühe skandaali tõttu ära unustada kõiki neid ilusaid ja kaasahaaravaid hetki,mis ta Eesti rahvale aastate jooksul pakkunud on. Minu jaoks on Andrus Veerpalu Inimene suure algustähega.Inimene,kes on lausunud kuldsed sõnad:"Ärge kartke unistada suurelt ning oma unistuste täitmise nimel kõvasti tööd teha!" Kasutatud kirjandus:www.Wikipedia.org ja www.google.ee
ja talvisel perioodil sisehall, kus oleks viske sein, mille vastu saab visata erineva raskusega topispalle, kindalsti oleks vaja ka viskevõrku kuhu saab oda visata, millel on punnid otsas, et võrgust läbi ei läheks. Need on esimesed olulised asjad just odaviskajale. Tanel enamusaja treenin audentese spordihallis talvel ja suvel audentese ja kadrioru staadionil. Tavaliselt on Ta juba sellel ajal Lõuna-Aafrikas treeninglaagris, aga jättis selle aasta vahele. ,,Üldiselt on odaviskajal see külm aeg parem veeta kusagil soojemas kliimas kui Eestis" räägib Tanel Laanmäe. 8 EESMÄRGID JA IGAPÄEVA ELU ,,Lähimad eesmärgid on visata enda isiklik rekord. Edasised plaanid selle aastal on saavutada maailmameistrivõistlustel koht esikolmikus. Pikemad eesmärgid on tulla maailmameistriks ja olümpiavõitjaks. Alla mille pole mõtetki sellega tegeleda"
20 Kharkivi piirkonna võistlustel. Neilgi võistlustel tundis ta valu jalas, mis oli diagnoositud kui ebapiisav koormustehulk enne võistlust. Rohkem kui 2 kuud tegled ta enda ravimisega, ta oli püsiv klient erinevate arstide juures, tegi mitmeid röntgenpilte, skanneeringuid ja ravikuure. Viimaseks ta liikumatuks jäänud jalg luustus ning Bohdan pidi tegema sokiteraapia ja lükkama enda treeninguid veelgi edasi, ligi ühe kuu võrra. 2011nda kevade treeninglaagris taastas ta end tehes tugevdavaid harjutusi. Aprilli lõpus sai ta juba teha tavalisi treeninguid, kuid suutis jällegi endale haiget teha. Ta tõdes, et tõepoolest oli seda liiga palju tahetud. Ta oli kurb. Ta ei suutnud meenutada, millal viimati tundis ta end täielikult tervena ning suutis hüpata ilma valu tundmata. Ta tahtis ette valmistuda 2011nda suve hooajaks, sest teadis, et see on viimae aasta, kus ta alla 23- aastaste kategoorias võistelda saab
Sa ostad terve komplekti. "Ma ei tea kas see on võimalik" vastas Hasse Borg "Mida sa mõtled; ei ole võimalik?" "Võibolla ei ole meil selle jaoks aega. Meil on palju tegevusi ja asju planeeritud" Beenhakker sai kurjas, sest loomulikult ta sai sellest aru. Seal ei olnud mingeid tegevusi. Hasse Borg pidi saama orgasmi, ta teadis, et tal on äss kaardilauas ja nüüd tahtis ta käituda keeruliselt ja teha kõiki oma trikke. "Mis sa arvas? Ta on noor kutt, te olete treeninglaagris. Loomulikult on aega." "Võibolla, aga võibolla natuke." vastas Hasse Borg, võimidagi sellist. Nad leppisid aja kokku ja me pidime nendega kohtuma Ajaxi meeste hotellis, mis oli natuke maad eemal. Me läksime sinna. Autos rääkis Hasse Borg aina sellest kui tähtis oli see, et ma näitasin head ja positiivset käitumist aga ma olin rahulik. Võibolla tahtis Ajax mind osta, ja loomulikult oli see suur asi ja kui asjad oleksid olnud teistsugused oleksin ma olnud närvis.
polnud võimalik pikki lõike joosta. Jooks: Jooks erineva pikkusega lõikudel kuni 250 m Jooks rütmimuutustega (viimane 50 m 98%) Jooks erineva sammupikkusega Jooks abivahendeid kasutades (treeningkumm) Madalstardid naelkingades Jooks lendlähtest Hüpped: Kordushüpped (paigalt kaugus, kolmik, viisik) Hüpped kiirusele (hüpped ühel jalal) Jõutreening: Harjutused topispallidega (kergem pall, kiirem liigutus) 26.12. 30.12. osalemine treeninglaagris Limbazi Olümpiakeskuses. Treeningud kaks korda päevas. Laagri eesmärk oli tõsta treenituse taset. Üle kuu aja oli jäänud tähtsate võistlusteni ning õige aeg oli nii öelda "tühjendamiseks". Laager algas varahommikuti jooksuga (1,5 km jooksu + võimlemine). Teiseks treeninguks oli tavaliselt tehnika treening, kus pöörati tähelepanu jooksutehnikale, madalstartidele, tõkkejooksu tehnikale jne. Õhtune treening keskendus tavaliselt krossijooksule või
sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta rünnaku ajal kähmlusesse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. omade
Laste- või õppelaagris võiks olla ka lahkumiste vihik (nimi, mis ajast, kuhu, millal tuleb tagasi, allkiri), kus on kirjas kõik laagrist lahkumised. See väldib osavõtjate kadumajäämist, mis talvel on ohtlik. Kadumine selgub tunni lõpprivis või söögilauas. Laagriülem peab viivitamatult selgitama puudumise põhjuse. Kui keegi jäi (eksis, sai vigastada) maastikule, antakse häire ja alustatakse otsimist (mootorsaaniga, suuskadel) puuduja leidmiseni. Ka treeninglaagris tuleb sportlase lahkumine laagti ülema või treeneriga kooskõlastada. V ÜHEPÄEVAMATK Suusamatk on pikem (mitu tundi või pöeva kestev) madala intensiivsusega suusasõit jälgedeta lumes või teedel-radadel. Suusad määritakse nii libisema kui korralikult pidama. Matkatakse tervise tugevdamiseks, vastupidavuse arendamiseks, suusatamisoskuste arendamiseks või vaba aja veetmiseks. Matkagrupi sobilikuks suuruseks on ca 8-15 inimest. Vähema arvu korral on raske rada ajada