TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina 200 m vabaujumises 41. koha. ELULUGU (LÜHIDALT): Sündinud 2. augustil 1983 KohtlaJärvel. Tema treeneriteks on ema Tatjana ja isa Valentin. Pdi kolmeaastasena äärepealt ära uppuma ja kartis kaua aega kohutavalt vett. Nüüd on neiu aga Eesti naisujujate esinumber.
ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI REFERAAT ENRICKE RAUL HAVASAAR 7K KLASS 2015 /2016 õ.a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5. koht
Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander Tammert, kes sündis 2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad
Eraelu · Kaia peres on viis liiget,nad kõik mängivad tennist. Ta vanem õde elab ja töötab Chicagos ning teine õde Karin elab Tallinnas. Kaia ema Anne ja isa Jaak tegelevad Kaia sõnul pigem ta taustajõududena. · Kaiale meeldib muusikat kuulata,netis surfata,kinos käia,ristsõnu lahendada, rulluiskudega sõita ning kui ta ei ole treeningul või ei õpi,siis üritab ta autoga sõita. Karjäär · Kaia treeneriteks on olnud 2007. aasta sügiseni Andrei Luzgin,pärast teda sai Kaia treeneriks rootslane Fredrik Loven,kellega ta katkestas koostöö 2008. aasta veebruaris. Seejärel sai Kanepi treeneriks Pablo Giacopelli,kellega koostöö katkes septembris 2008. 8. novembrist 2008 kuni juulini 2009 oli Kaia Kanepi treener Luca Appino. Novemris 2009 teatas sportlane,et tema uueks treeneriks sai Mait Künnap, 2010. aasta Wimbledoni
inglise keeles, saigi tema tantsustiil nimetuse. Tõesti, nii see on, tantsustiil sai alguse ühe inimese oskamatusest, kuid nüüdseks on see väga populaarne. Väike seletus ka: Locking kui tantsustiil kujutab endast jäsemete kiiret liikumist, mis vaheldub järskude pausidega. Seoses hip-hopi murrangulise populaarsuse süvenemisega on ka tekkinud murekohti. Hip-hopi treener Emilio Austin Junior väljendab end järgnevalt: ,,Maailmas on palju oskamatuid, kes nimetavad end hip-hopi treeneriteks. Paljudel treeneritel pole aga selle ajaloost aimugi, lihtsalt õpetatakse põhilisi samme. Tantsuõpetajad õpivad videodest, aga nad ei tea kultuuri, mis selle stiiliga seondub. On levinud väärarvamus, et Britney Spearsi videotes nähtu on Hip-hop aga tegelikkuses pole see nii. Kahjuks on see stiil mõneti nn laialivalgunud. Paljud stuudiod aga ei huvitu sellest probleemist, sest hip-hopi trennid on suure eduga ning suure raha sisse toojad."
III. ÄRIPLAAN 1. Teenus Erinevate tantsustiiilide õpetud ning meistriklasside andmine. 1.1 Üldine kirjeldus Pakutavad teenused: § Erinevate tantsustiilide õpetamine § Tantsukultuuri arendamine nii treenerite kui ka õpilaste poolt § Inimese keha füüsiline arendamine 1.2 Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid: Suur laste ja noorte osakaal Ida-Viru maakonnas, suurte peeglisaalide olemasolu, odavam kuumaks võrreldes teiste tantsukoolidega, treeneriteks on oma ala meistrid. Miinused: Teenuse pakkumise alguses on tantsukool vähe tuntud ; konkurendid on turul tuntud ja turule sisenemine võib olla raske. 2. Turg ja tarbijad 2.1 Turu jaotus Antud tantsulkooli asukohaks on Jõhvi Huvikeskus, mis asub Jõhvi Kontserdimajas. Juhul kui äri edeneb edukalt, siis on plaan laiendada tantsukooli ning rajada filiaale ka Tartusse, Narva ja ka Tallinna. 4 2.2 Tarbijad
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine,
ajakirjandusteaduskonnas televisiooni eriala. Saavutused:1976. aastal võitis Mait koos meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. Aasta : 1980 Spordiala : Veepall Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidukoondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980
Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingus Estonian Business Schoolis. Lisaks elukohale Tallinnas on tal ka elupaik Vigala vallas Tiduvere külas. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit, mida teeb ta alates 9. jaanuarist 2007, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51. Tema praeguse isikliku rekordi, mis on samuti Eesti rekord püstitas Gerd Kanter 4. septembril 2006 Helsingborgis. Teda on tunnustatud Aasta meessportlase tiitliga aastal 2007 ja 2008. Gerdile anti üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk 8. detsembril 2008
Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda. Eesti meistrivõistlustel on võitnud 7 medalit (1985. aastal kulla). Isiklik rekord 56.08 on püstitatud 1985. aastal. Alates 1993. aastast on mitmel korral võitnud
alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas. Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks. Paljudest endistest mängijatest on sirgunud käsipallitreenerid. Uue spordialana muutus Tapal populaarseks maadlus, mida hakkas 1983. aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad
Keskkoolis, kuid keskkooli lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelises Keskkoolis. Peale Keskkooli läks Evi õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda. Ülikool lõpetatud, asus Evi Lauer 1973. aastal tööle Kehra Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Harju Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis käsipallitreenerina. Evi Laueri saavutused käsipallis on märkimisväärsed. Ta on on kahekordne Eesti meister, karikavõitja, TRÜ väravpallinaiskonna kapten ja vabariigi koondise liige. Tema treeneriteks on olnud Endel Lõks, Erich Kübarsepp, Leo Häikeläinen, Henn Sepp ja Enno Karrisoo. Evi Laueri juhendamisel on Kehra noored käsipallurid võitnud mitmeid säravaid medaleid. 2004.-2007. aastal tegelesid Evi Laueri juhendamisel käsipalliga ka tüdrukud. Käsipallitreeneri töö lõppes Evi Laueril 2007. aastal, kui ta siirdus Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonda haridus- ja kultuuritalituse peainspektoriks. Seda tööd peab ta mitmekesiseks ja huvitavaks
18. Sotsiaalsete oskuste treening kähe kooli kiusajate treeninggruppi, kusjuures ühte gruppi kuulusid kas ainult kiusajad ja ohvrite kohtlemisel või ohvrid, sest teada on, et kiusamise osapoolte sotsiaalsetes oskustes on puudujäägid erinevad. SOTu teostajateks (treeneriteks 19. Käesolevas artiklis peetakse kiusamise all silmas ja assistentideks) olid vastava väljaõppe saanud kasvatusteaduste sellist agressiivset käitumist, mis on korduv ja mille puhul puudub üliõpilased, keda superviseeris artikli autor kui vastava metoodika tasakaal võimu suhetes kiusaja/te ja ohvri vahel (Olweuse, 1999). väljatöötaja. Nii kiusa-jatele kui ka ohvritele on omased puudujäägid sotsiaalsetes oskustes
Nüüd kasutasid sõudjad igas tõmbes palju suuremas ulatuses keha tööd kui varem. Eriti rõhutas S. Fairbairn just keharaskuse kasutamist tõmbel ja jalgade tööd. Sõudja võib õige jalgade tööga arendada tõmbe võimsust. Peale Teist Maailmasõda kujunes Inglismaal kõikidest kasutatavatest tehnikatest sünteesina välja nn. Inglise tehnika. Samas arenes Ameerika Ühendriikides välja oma sõudetehnika. 19. sajandi lõpul kutsuti USA ülikoolide juurde treeneriteks mitmeid inglise elukutselisi sõudjaid. Nad kõik olid ortodokse tehnika kooliga ning arendasid välja uue loomulikuma sõudetehnika. Ameerika tehnika koolkonna rajajaks sai H. Conibear. Mõlemal tehnikal on omad eelised ja puudused: • Inglise tehnika: Pikk kereviibutus annab liigutusele rohkem vabadust ja lubab inimvõimeid paremini ära kasutada. Kiire haare toimub ilma aja ja jõu kuluta kiirel hoovõtmisel läbi õhu