mandibularis - ALALÕUANÄRV) VI n. abducens EEMALDAJANÄRV kui see ei tööta siis silmad lähevad keskele kokku. VII n. facialis NÄONÄRV miimilised lihased Colliculus facialis - VIII n. vestibulocochlearis ESIKU-TEONÄRV või tasakaalu-kuulmisnärv corpus geniculatum mediale colliculus inferior IX n. glossopharyngeus KEELE-NEELUNÄRV X n. vagus - UITNÄRV trigonum n. vagi XI n. accessorius LISANÄRV- motoorne, peapööramis lihast ja trapetslihast XII n. hypoglossi KEELEALUNENÄRV paneb keele liikuma trigonum n. hypoglossi
kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. !!!66.Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine( joonis) : Autonoomne( Vegetatiivne) NS kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne NS- juhib peamiselt siseelundite tegvust, talitlus ei allu tahtele. Vegetatiivne NS jaguneb topograafiliselt kahte ossa: tsentraalne( kesknärvisüsteem) ja perifeerne( piirdenärvisüteem) osa.
toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku-rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e. autonoomne närvisüsteem: Nimetuste päritolu: “Vegetatiivne e. taimne” – juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele – a/v, kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid jne. “Vistseraalne”- juhib siseelundite (viscera) tegevust. “Autonoomne” – ei allu otseselt inimese tahtele, s.t
(munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa:
(võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus. Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele
72. mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 110; anat lk 223 rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid 73. mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb? lisanärv motoorne, innerveerib sternocleidomastoideus't ja trapetslihast NS slaid 112; anat lk 223 74. mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb? keelealunenärv motoorne, innerveerib keelt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid NS slaid 113; anat lk 224 75. millised kestad katavad peaaju? Pehmekest, ämbikuvõrkkest, kõvakest NS slaid 71; anat lk 213
põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa: tsentraalne ja perifeerne osa.
tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 172) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks.
X Peaajunärv UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 80 XI Peaajunärv LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne
Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne
Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret. X Peaajunärv UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI Peaajunärv LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast XII Peaajunärv KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt 79 siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis
Tasakaalu-kuulmisnärv (S) Kaksiknärv, tasakaaluerutusi ja kuulmiserutusi. IX. Keele-neelunärv (MS) Maitseerutusi keele tagaosast, motoorne osa neelamislihaseid X. Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI. Lisanärv (M) Innerveerib peapöörajat ja trapetslihast, teine haru liitub uitnärviga. XII. Keelealune närv (M) Innerveerib keele lihaseid. M motoorne närv, S sensoorne närv, MS mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallainel eristatakse ees- ja tagasarvi, rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju ülesanded:
ning keele tagaosa maitsmispungi. Kõrvasüljenäärmesse suudnuvad parasümpaatilised kiud saavad alguse keele-neelunärvist. X Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI Lisanärv (M) Innerveerib peapöörajat ja trapetslihast, teine haru liitub uitnärviga. XII Keelealune närv (M) Innerveerib keelt motoorselt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid. M – motoorne närv, S – sensoorne närv, MS – mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine, mis on seljaaju tsentraalkanali ümber) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine on
annaabi.ee 
