· Maksa transaminaaside tõus (ASAT, ALAT)-normaliseeruvad enamasti. · -tõus jätkub, sümptomid-ravi katkestada. · 0,1-1% müosiit(kreatiinkinaasi tõus üle 10 korra), välistada nt trauma, füüsiline koormus. Jälgida teisi ravimeid! · Lihasnõrkus (nt. mäest üles liikudes jne), lihasvalu, krambid · Rabdomüolüüs, neerukahjustus. Maksakahjustus tekib kuni 1%-l patsientidest, enamasti suurte annuste korral STATIINID ON TERATOGEENSED ESETIMIIB · Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel-vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Ilma nö süsteemse toimeta! · Langetab LDL-kolesterooli taset 18-20%, minimaalne efekt TG-leja HDL-le Esetimiib monoteraapiana näidustatud neile, kes ei tlu statiine. Kõrvaltoimeid esineb harva. MONOKLONAALSED ANTIKEHAD · -alirokumab(Praluent) · -evolohumab(Repatha) · -tõstavad LDL retseptorite ekspressiooni hepatotsüütide pinnal. Tulemuseks on maksarakkude suurem võime siduda LDL ja sellega langeb seerumi LDL tase.
Kannabendogeenseid TG rasva –ja lihasrakkudesse (energia või depoo eesmärgil). Kolesterool viiakse maksa. 5. Võrdle erinevaid ravimeid. Kuidas ravimid langetavad vere lipiidide sisaldus ja millised efekte need annavad erinevatele lipiididele. Statiinid: Vähendavad oluliselt LDL- kolesterooli sisaldust (kuni 20-55% olenevalt statiinist ja doosist), TG taset (7-30% olenevalt statiinist ja doosist). Suurendavad mõnevõrra HDL – kollesterooli taset. Esetimiib: Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel – vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Langetab LDL- kolesterooli taset 18-20%, minimaalne efekt TG-le ja HDL-le. Nikotiinhape: Suures koguses vähendab TG ja LDL sisaldust. Fibraadid: Mõjutavad lipoproteiinide metabolismi kontrollivate valkude geenide transkriptsiooni. Langetavad oluliselt TG sünteesi. 6. Milliseid kõrvaltoimeid võivad düslipideemia ravis kasutatavad ravimid põhjustada? HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid e
ajal pöörduvad valgu hüdrofoobsed piirkonnad sissepoole, et veega võimalikult vähe interakteeruda (hüdrofoobne tsenter). Transportvalkudele orienteeritud ravimid Pöörduv seondumine on viis viia polaarseid ravimeid läbi membraani rakku (ravim kui agonist). 3 Pöördumatu seondumine tõkestab looduslike külalismolekulide transporti (ravim kui antagonist). Kokaiin, tritsüklilised antidepressandid, mis inhibeerivad nordadrenaliini transportvalku. Prozac e fluoksetiin inhibeerib pöördumatult serotoniini transportvalku. Struktuurivalkudele orienteeritud ravimid Suunatud tsütoskeleti valgule tubuliinile ning selle polümeriseerumisele, mis on oluline raku pooldumises. Colchicine - aas-safranist, seostub tubuliiniga ning blokeerib polümerisatsiooni, mis hoiab ära raku sisenemise mitoosifaasi. Muudab neutrofiilid liikumatuks, millest tuleneb selle põletikuvastane toime. EI KASUTATA Vinkristiin - blokeerib samuti polümerisatsiooni
väljutata. III kompleksis kannab reduktaas elektronid coQH2 kahele tsütokroom c-le ja IV kompleksis võtavad kaks tsütokroomi a ja a3 elektronid vastu tsütokroom c-lt ning annavad hapnikule, mille mõlemad aatomid võtavad 2 elektroni. ATP, ADP ja Pi transport läbi membraani ATP ja ADP transport toimub mitokondri sisemembraanis paikneva ATP-ADP translokaasi toimel üheaegselt erinevates suundades. Ortofosforhappe transport seostatakse aga prootonide liikumisega ja seda transportvalku nimetatakse Pi-H+ translokaasiks. ATP on negatiivsema laenguga (4-)ja sellepärast liigub positiivsemale alale ehk membraani välisküljele ning ADP (3-) liigub sellest vabaneva energia tulemusel sisse. Pi transportimiseks vajalik energia pärineb prootonite voost. Rasvhapete oksüdatsioon Rasvhapete energiat saab kasutada ainult aeroobsetes tingimustes. Kuna kõik aeroobsed ainevahetusprotsessid toimuvad mitokondrites (sest ainult seal on
rasvhapped, mida O2 oksüdeerib CO2-ks ja H2O-ks; oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Kloroplast on samuti ATP-d tootev kompartment, kuid seal on energiallikaks päikesevalgus. Mitokondri subkompartmendid (intermembraanne ruum, maatriks). Mitokondreid ümbritseb 2 membraani.Sellest tulenevalt on mitokondril 2 subkompartmenti: Välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris
ja H2O-ks; oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Kloroplast on samuti ATP-d tootev kompartment, kuid seal on energiallikaks päikesevalgus. Mitokondri subkompartmendid (intermembraanne ruum, maatriks). Mitokondreid ümbritseb 2 membraani.Sellest tulenevalt on mitokondril 2 subkompartmenti: Välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris. Elektroni transpordi
t. liiguvad rakus ringi; liikumine toimub mikrotuubulite kaasabil. Osades rakkudes on mitokondrid fikseeritud teatud kindlas kohas. Mitokondreid ümbritseb 2 membraani. Sellest tulenevalt on mitokondril 2 subkompartmenti: Välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja 17 mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH.
osa raku mahust Tõenäoliselt tekkinud endosümbioosi teel Paljunevad raku jagunemisest sõltumatult Mitokonder Ühes rakus tavaliselt mitusada, suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes Kuju varieerub niitjast ellipsioidini, väga plastilised ja kiire liikumisega Topeltmembraaniga: ◦ sisemine membraan moodustab kristad ehk harjakesed ◦ Välimine membraan sisaldab palju transportvalku Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone:
·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste
·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas. 15 . Erutuvate kudede mõiste.
(Spermatosoidid ei liida munarakusse tsütoplasma osa). Sama kehtib ka taimede kohta 16 tolmuterade tsütoplasma ei sisene munarakku. Seega mtDNA pärandub praktiliselt uniparentaalselt munaraku kaudu. 5.)Nimetage vähemalt viis madalmolekulaarseid ühendeid transportivaid valke mitokondrite membraanis ja mille jaoks nad on vajalikud.: Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Need molekulid sisenevad intermembraansesse ruumi, kuid enamik neist ei läbi sisemist membraani. Seega intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Transportsüsteemid mitokondrite membraanis Püruvaadi importsüsteem (Püruvaat/OH- antiport), ADP/ATP(antiport) ja
toime teise geeni avaldumisele. Need geenid, mida allutatakse, on hüpostaatilised. Näiteks mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes. Kui äädikakärbsed kannavad mõlemat retsessiivset mutatsiooni homosügootses olekus, on nende silmavärvus ikkagi valge. Selgus, et geen white kodeerib polüpeptiidi, mis transpordib pigmendi kärbse silmarakkudesse. Punast pigmenti sünteesitakse teistes kudedes. Kui vastavat transportvalku ei sünteesita, jäävad kärbeste silmad valgeks. Valgete (CC pp) ja (cc PP) õitega suhkruherneste ristamisel saadi F 1 põlvkonnas purpursete õitega (Cc Pp) järglased, kuid F2 põlvkonnas toimus lahknemine suhtega 9/16 purpursed ning 7/16 valged. Valged olid kõik need, kus vähemalt üks retsessiivsetest alleelidest oli homosügootses olekus. Selgus, et dominantsed alleelid C ja P kodeerivad erinevaid etappe antotsüaani sünteesiks: Geen C P
varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid, mida allutatakse, on hüpostaatilised. Näiteks mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes. Kui äädikakärbsed kannavad mõlemat retsessiivset mutatsiooni homosügootses olekus, on nende silmavärvus ikkagi valge. Selgus, et geen white kodeerib polüpeptiidi, mis transpordib pigmendi kärbse silmarakkudesse. Punast pigmenti sünteesitakse teistes kudedes. Kui vastavat transportvalku ei sünteesita, jäävad kärbeste silmad valgeks. Valgete (CC pp) ja (cc PP) õitega suhkruherneste ristamisel saadi F1 põlvkonnas purpursete õitega (Cc Pp) järglased, kuid F2 põlvkonnas toimus lahknemine suhtega 9/16 purpursed ning 7/16 valged. Valged olid kõik need, kus vähemalt üks retsessiivsetest alleelidest oli homosügootses olekus. Selgus, et dominantsed alleelid C ja P kodeerivad erinevaid etappe antotsüaani sünteesiks: Geen C P
mõjub positiivselt. Regulaator paneb geenid tööle. Kui regulaatorit pole, siis geen on väljalülitatud. DNA on pakitud kromatiini – DNA tuleb kättesaadavaks teha sünteesiks ja selleks vajatakse regulaatorit. Ilma regulaatorita on geen välja lülitatud. Lac-operon, kolm geeni 1) LacZ – ensüüm β-galaktosidaasi kodeeriv geen, lagundab laktoosi; vajalik pentoosfosfaadi tsüklis. Koosneb neljast valgust. 2) LacY – membraanivalk, permeaasi (transportvalku) kodeeriv geen; võimaldab laktoosil rakku vast võtta. Pääseb väga aeglaselt. Permeaasita on laktoosi kontsentratsioon väiksem raku sees kui ümbritsevas keskkonnas. 3) LacA – transatsülaas, ensüümide aktiveerimiseks; laktoosi esmane lagundaja 50 4) LacI – regulaatorvalk, seondub promootoriga osaliselt kattuvasse piirkonda- operaatorisse; negatiivne kontroll. Kodeerib repressorvalku, mis ei lase Lac-operoni transkribeerida
varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid, mida allutatakse, on hüpostaatilised. Näiteks mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes. Kui äädikakärbsed kannavad mõlemat retsessiivset mutatsiooni homosügootses olekus, on nende silmavärvus ikkagi valge. Selgus, et geen white kodeerib polüpeptiidi, mis transpordib pigmendi kärbse silmarakkudesse. Punast pigmenti sünteesitakse teistes kudedes. Kui vastavat transportvalku ei sünteesita, jäävad kärbeste silmad valgeks. Valgete (CC pp) ja (cc PP) õitega suhkruherneste ristamisel saadi F1 põlvkonnas purpursete õitega (Cc Pp) järglased, kuid F2 põlvkonnas toimus lahknemine suhtega 9/16 purpursed ning 7/16 valged. Valged olid kõik need, kus vähemalt üks retsessiivsetest alleelidest oli homosügootses olekus. Selgus, et dominantsed alleelid C ja P kodeerivad erinevaid etappe antotsüaani sünteesiks: Geen C P
annaabi.ee 
