Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945 1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte. Vaakumtrioodidest ja pärast transistoridest ehitatud linke kasutati järjest väiksemate ja kiiremate mälude loomiseks, näiteks suvapöördusregistrite indeksid ja -registrid. Enne integreeritud püsimälukiipide väljatöötamist loodi suvapöörduspüsimälu sageli pooljuhtdioodide maatrikseid kasutades, mida juhivad aadressidekoodrid. ROM ROM ehk püsimälu on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina lihtsalt muuta ega juurde kirjutada
nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevinud räni- või germaaniumtransistorid. Transistori valmistamise aluseks võib olla näiteks p- juhtivusega räni monokristsll. Sinna tehtud süvenditesse sulandatakse kaks eri kaalutist tina (Sn) ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel
4.6 Komplementaarne MOP loogika Joonisel on inverter. Üks ja sama sisendpinge mõjub erineva kanaliga transistoridele erinevalt. Kui anda sisendisse loogiline üks, siis alumises transistoris tekib kanal, ülemises transistoris kanal puudub ja väljundis saadakse loogiline null. Kui sisendis on loogiline null, siis alumises transistoris kanal puudub, ülemises transistoris tekib kanal ja väljundis saadakse loogiline üks. Mõlemas väljakujunenud reziimis on üks transistoridest suletud ja inverter ei tarbi voolu. Voolu tarbimine toimub ainult siis, kui toimub ümberlülitamine ühest olekust teise. JA-EI Selleks et saada väljundisse loogiline null peavad mõlemas sisendis olema loogiline üks. Kui mõlemas sisendis on loogiline üks, siis on mõlemad n-kanaliga transistorid avatud ja p-kanaliga transistorid suletud. Selleks et saada väljundisse loogiline üks peab kas või ühes sisenditest olema loogiline null. Sel juhul on vähemalt üks n-
Off-state 32. Millist nähtust võib põhjustada türistori päripinge tõus? Seade väljalülitamine 33. Kuidas saab peatada juhtivat türistori? Vastupingega 34. Millest koosneb diiak? 2 st dioodist 35. Mida eeldab triiaki tööpõhimõte? kahesuunalise 36. Mida nimetatakse kaheoperatsiooniliseks türistoriks? 37. Miks pakuvad GTO-d suurt huvi? 38. Kus kasutatakse GTO-sid laialdaselt? 5.2.2. Küsimused transistoridest 1. Kes on esimese siirdetransistori leiutaja? Bardeen 2. Mille eest autasustati leidureid Nobeli preemiaga? Bj transistor 3. Mitu legeeritud piirkonda on transistoril? 3 4. Mis on transistori oluline operatsioon? võimendus 5. Mis on enamuslaengukandjad npn-transistori baasis? aukud 6. Kuidas tekitab npn-bipolaartransistor võimenduse? IC>IB 7. Milline on tavaliselt emitteri dioodi eelpinge? Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9
3.4.5 Liittransistor Liittransistoriks nimetatakse kahe või kolme transistori sellist ühendust, mida saab sisuliselt käsitleda ühe transistorina. Nõrga signaali talitluses (võimenditalitluses) on võimalik saada liittransistoride abil väga suuri voolu- ja pingevõimendustegureid ning seetõttu kasutatakse neid sageli analoogintegraalskeemides. Liittransistore võib koostada nii üht tüüpi juhtivusega kui ka erinevat tüüpi juhtivusega transistoridest. Pikkov lk 33 b = b1 * b 2 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 25 Joonis 3.20. Valik liitransistoride skeeme (a...d; parempoolne tingmärk iseloomustab struktuuri kui tervikut) [2]. 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid Väljatransistorides tüüritakse ühenimeliste laengukandjate elektronide või aukude hulka juhtivas kanalis elektrivälja abil
Turingi masin - Turingi masina mälu on lint, mida loeb/kirjutab eraldi pea. Programm on eraldi tabelis ridadena 14 Arvuti põhimälu DRAM on ehitatud väikestest kondensaatoritest: iga kondensaator hoiab ühte bitti. Tema juhtimiseks on kasutusel veel üks transistor. Kondensaatoritega mälu ei osata väga kiireks teha. Kondensaatoritega mälu on odav Protsessori registrid ja cache mälu on ehitatud transistoridest (SRAM): 4 või 6 transistori ühe biti kohta. See on kiire tehnoloogia. Samas on see kallis. SSD (flash mälu, mälupulgad) on samuti transistoridest, aga aeglane ja odav 7. 15 Päringukeeled (SQL, RDQL, ....) Kujunduskeeled (HTML, PS, ...) Spetsiftseerimiskeeled (loogikakeeled, UML, ....) Parser ehk süntaksianalüüs: süntaksipuu - Parser ehitab mällu süntaksipuu, mida siis edasi töödeldakse
kui voolu sees pole siis vedru hoiab lülitit lahti(saab teha ka vastupidi, et vedru hoiab kinni ja magnet tõmbab lahti) MÄLUTÜÜBID : Arvuti põhimälu DRAM on ehitatud väikestest kondensaatoritest: iga kondensaator hoiab ühte bitti. Tema juhtimiseks on kasutusel veel üks transistor: • Kondensaatoritega mälu ei osata väga kiireks teha. • Kondensaatoritega mälu on odav. Protsessori registrid ja cache mälu on ehitatud transistoridest (SRAM): 4 või 6 transistori ühe biti kohta. • See on kiire tehnoloogia. • Samas on see kallis. • Protsessoril on mitu tuuma: igaüks on sõltumatu omaette töötav protsessor. • Üks tuum püüab (ja tihti suudab) täita hulka käske paralleelselt. • If-lausete puhul püüab protsessor paralleelselt ette täita ühte.haru, mida ta peab tõenäolisemaks. • Cache salvestab erinevaid hiljuti kasutatud põhimälu juppe kiires SRAM mälus.
kolektorvoolu keskväärtus ja toiteallikast tarbitav vool madalaks. On ilmne et taoline lülitus hästi ainult sel juhul kui tema mõlemad pooled on ühesuguste omadustega, selle saavutamiseks tuleb valida võrdse voolu võimendusteguriga transistor (müüakse kaupluses paaristransistoridena) trafot loetakse kaasaja tehnoloogias tülikaks elemendiks, kuna tema valmistamise töömaht on suur. Sisendtrafo asemel kasutatakse faasipöörde lülitust, mis moodustatakse transistoridest ja mis tekitab nii kui trafogi kaks võrdset ja vastasfaasilist pinget. Väljundtrafost saab loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutavad transistoride väljundtakistused on lähedused enamikes valjuhääldite takistuseks on 8 ohmi, samas suurus järgus on ka suure võimsusteliste väljundtakistus taolistel juhtudel on levinud ilma väljundtrafota vastastakt lülitused. Millistest omakorda levinum on kondensaator väljundiga lülitus.
(mikroarhitektuuriga) protsessor; Asünkroonne protsessor. 67. Makimoto laine. Mikrolülituste arendamisel esineb teatav korrapärasus (tsüklilisus), mida on hakatud nimetama Makimoto laineks. Keskmiselt iga 10 aasta järel leiab mikrolülituste projekteerimisel ja tootmisel aset ümberlülitumine standardiseerimiselt //standartization// kohandamisele //customization//. Standardiseerimise korral on tegemist toodete, alates transistoridest kuni mikroprotsessorite ja programmeeritava loogikani (FPGAd), orienteeritusega üldisusele, standardsele kvaliteedile. Kohandamise korral on tegemist toodete, alates rakendusorienteeritud lausintegraallülitustest kuni kiipsüsteemide (SoC //system-on-a-chip//) ja kiipide süsteemideni (SiP //systems-in-package//). 68. Assemblerikeele kasutamine arvutite programsel juhtimisel (praktikum). Protsessorsõltuv. Keele kasutamine eeldab protsessori arhitektuuri ja talitluse detailset tundmist
sagedustel ja seetõttu saadakse väljundpinge mis sisaldab paljus harmoonilisi ja sellest on tuletatud ka lineaarne.Vaatleme väikese ajakonstandiga ahelat: Aja hetkel T1 kui saabub sisend impulss hakkab nende nimetus. Multivibrad võivad olla koostatud kas transistoridest loogika elemenditest või ka kondensaator laaduma läbi takistuse R, kuna on tegemist on järjestik ahelaga, siis kehtib selle protsessi opvõimendist. käigus Kirhoffi seadus, see tähendab osa pingete summa (kondensaatori ja takistuse pinge) võrdub igal ajahetkel sisend pingega. Kuna meil on tegemist väikese ajakonstandiga protsessi siis kondensaator
kanaliga väljatransistoridel erinevalt. Kui anda sisendisse 1, siis VT2 tekib kanal. VT1 kanal puudub ja väljundisse N-kanal saadakse 0. Kui sisendis on 0, siis VT2 kanal kaob, VT1 kanal tekib ja väljundis saadakse 1. mõlemas VT2 Digitaaltehnika konspekt 19 väljakujunenud reziimis on üks transistoridest kinni ja inverter praktiliselt tarbi voolu. Voolu tarbimine esineb ainult inverteri lülitumistel. VÕI-EI y = X1 + X 2 +E NING-EI y = X1 + X 2 +E
10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav alaldi türistoridest või transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa türistorid. Pooljuhtmuundurite põhilülitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omistatud vastavad tähised, nt. poolperioodalaldi puhul M1. Tüüritavate alaldite väljundpinget juhitakse türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurga muutmisega. Vahelduvpingega toitmisel saab türistor avaneda positiivse anoodpinge olemasolu korral, s.t
kanaliga väljatransistoridel erinevalt. Kui anda sisendisse 1, siis VT2 tekib kanal. VT1 kanal puudub ja väljundisse N-kanal saadakse 0. Kui sisendis on 0, siis VT2 kanal kaob, VT1 kanal tekib ja väljundis saadakse 1. mõlemas VT2 Digitaaltehnika konspekt 19 väljakujunenud režiimis on üks transistoridest kinni ja inverter praktiliselt tarbi voolu. Voolu tarbimine esineb ainult inverteri lülitumistel. VÕI-EI y X1 X 2 +E NING-EI y X1 X 2 +E
67. Makimoto laine. 1987. aastal täheldas Makimoto, kes tegeles firmas Hitachi mikrokiipide väljatöötamisega, et mikrolülituste arendamisel esineb teatav korrapärasus (tsüklilisus), mida on hakatud nimetama Makimoto laineks. Keskmiselt iga 10 aasta järel leiab mikrolülituste projekteerimisel ja tootmisel aset ümberlülitumine standardiseerimiselt //standartization // kohandamisele //customization //. Standardiseerimise korraon tegemist toodete, alates transistoridest kuni mikroprotsessorite ja programmeeritava loogikani (FPGAd), orienteeritusega üldisusele, standardsele kvaliteedile. Kohandamise korral on tegemist toodete, alates rakendusorienteeritud lausintegraallülitustest kuni kiipsüsteemide (SoC //system-on-a-chip//) ja kiipidesüsteemideni (SiP //systems-in- package//). Lisaks joonis lk 209 68. Assemblerikeele kasutamine arvutite programsel juhtimisel (praktikum). Alates Lk 64. 69
kannab ka valmistamisviis nime MOS (Metal-oxyde-semiconductor). MOS transistorid võivad erineda kanalit juhtivustüübilt. Seejuures on p-kanaliga transistorid lihtsamad valmistada ning seetõttu kasutati neid esimestes mikroprotsessorites valdavalt. Nende töökiirus on aga n-kanaliga transistoridega võrreldes oluliselt väiksem, sest aukude liikuvus on tunduvalt madalam elektronide liikuvusest. Seetõttu on tänapäeval p-kanaliga MOP transistoridest praktiliselt loobutud n-kanaliga seadiste kasuks. Oluliselt õnnestus loogikaelementide voolutarvet vähendada, kui võeti tarvitusele komplementaarlülitused. Siin on loogikaelemendil koormustakistuseks teine, vastupidise juhtivustüübiga transistor. Tulemusena saadakse element, mis jõudeseisus üldse voolu ei tarbi (avatud on alati ainult üks transistoridest). Energiat kulub ainult parasiitmahtuvuste ümberlaadimiseks elemendi ümberlülituse hetkel.
signaali allikaks või ka häire helisignaali allikaks. Peale oma võnkelise reziimi saab kasutada multivibrasi ka oote reziimis kus neid kasutatakse soovitava kestuse ja amplituudiga impulsside formeemiseks. Multivibra on positiivse tagasisidega kaheastmeline võimendi millel genereerimise tingimused on rahuldatud mitmedel sagedustel ja seetõttu saadakse väljundpinge mis sisaldab paljus harmoonilisi ja sellest on tuletatud ka nende nimetus. Multivibrad võivad olla koostatud kas transistoridest loogika elemenditest või ka opvõimendist. Joonis 4.4.1 Transistor multivibra on kaheastmeline võimendi mille teise astme väljund on ühendatud esimese astme sisendisse. Kuna võimendus aste pöörab signaali faasi 180kraadi siis on üldine faasinihe 360kraadi ja see tagasiside on positiivne kui pingestada taoline lülitus siis tekivad kollektor voolud mõlemas transis ja kui ei oleks kollektor voolude kõikumisi mürade toimel siis jääks taoline lülitus stabiilsesse
b. Joonis 1.7 Lülitusel (joonis 1.7, b) on samuti toitevõrk ühendatud läbi igas faasis paikneva drosseli. Vastupidiselt Vienna sillale paiknevad kondensaatorid muunduri toiteahelas ja alalispinget reguleeritakse muunduri väljundis koormuse positiivse ja negatiivse klemmi vahel. Skeemis kasutatakse IGBT-transistoridest ja dioodidest koosnevaid kahesuunalisi lüliteid. Sarnaselt eelnevale muundurile võimaldab lülitus samuti alaldi-ja vahelditalitlust. Alalditalitluses on lülitid avatud, kuna vahelditalitluses on lülitite paar suletud. Kokkuvõtteks. Kõige lihtsam alaldi on ühefaasiline poolperioodalaldi. Sellest hoolimata on sellel halb väljundvoolu kuju, väga kõrge pulsatsioon ja väga madal võimsustegur.
Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega. Takistit R2 läbib vool, mis tekitab takistil pingelangu. Pingelang takistil ongi maatriksi M2 väljundsignaaliks. Järelikult, kui kas või üks maatriksi püstjuhtmetega ühenduses olevatest transistoridest on avatud, tekib väljundis kõrge potentsiaaliga enk loogilisele l vastav signaal. See tähendab, et maatriksi M2 iga püstjuhe realiseerib loogilist VÕI-funktsiooni, mille maksimaalne võimalike sisendite arv vastab rõhtjuhtmete arvule. Maatriksi M2 poolt realiseeritavate erinevate VÕI-funktsioonide arv võrdub aga püstjuhtmete arvuga. Kasutatavate sisendite arv ning funktsioonide sisu valitakse maatriksite häälestamisel, s. o
takisti, mille tagajärjel lambid vilguvad 60 . . . 90 korda Töökindlamad ja ökonoomsemad on elektronreleed. minutis. Need võivad olla kahesugused: elektronjuhtimisega Vilgutusreleed töötavad kas termoelektrilisei (PC-421), elektromagnetreleed ja kontaktideta elektronreleed. Esime- termomagnetilisel (PCM 19) või elektroonilisel (yiI-3 jt.) sed koosnevad transistoridest koostatud multivibraatorist, põhimõttel. Kahel esimesel releel on katkestusmehhanismi mis genereerib suunatulelampide vilkumisimpulsse ja nen- aeglustajaks suure eritakistusega sulamist peen traat. dele reageerivast elektroHiagnetreleest (joon. 65, c). Vii- Voolu toimel traat kuumeneb, muudab oma pikkust ning mase kontaktide vooluahelasse ongi lülitatud 'suunatule- lainbid. Kontaktideta elektrbrireleede
annaabi.ee 
