Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid (AST ja ALT). Aminohapete katabolismis on aminorühma ainuaktseptor a-ketoglutaraat. AST katalüüsib aminohapete rühma ülekannet aspartaadilt a-ketoglutaraadile, tekib OAA ja glutamaat ning ALT vastavalt alaniinist a-ketoglutaraadile, tekivad Pyr ja glutamaat. Transamiinimise kataboolne roll on aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati , sest ainult glutamaat allub oksüdatiivsele desamiinimisele. Seega glutamaat on inimkeha keskne aminohape. Aminotransferaaside koensüümiks on püridoksaalfosfaat (vitamin B6 derivaat). Transamiinimisreaktsioonide tasakaalukonstant ~1 näitab, et vajaduse korral võib toimuda kas kataboolne aminohapete aminorühma eemaldamine või AH süntees aminorühma ülekande abil vastavatele a-ketohapetele
hüdrolüüsi vaikudes ja peptiidides. PROTEAASID PEPTIDAASID PEPTIIDHÜDROLAASID AMINOHAPETE KATABOLISM Põhierinevus teiste ainegruppide (süsivesikud, rasvad) metabolisrniga võrreldes - aminorühma kõrvaldamine · DESAMIINIMINE Aminohape ketohape NH3 · TRANSAMIINIMINE - aminorühma ülekanne aminohappelt -ketohappele (tavaliselt -ketoqlutaraadile), NB! Glu seob transamiinimise käigus NH2-rühmad mitmetelt aminohapetelt, toimides edasistes biosünteesides kui aminorühma doonor. · DEKARBOKSÜÜLIMINE karboksüülrühma kõrvaldamine molekulist; tekivad biogeensed amiinid Aminohape amiin Organismis tekkivad amiinid on tugeva bioaktiivse toimega ained (hormoonid, neuromediaatorid), mille puhul käsutatakse üldmõistet biogeensed amiinid. BIOGEENSETE AMIINIDE ESINDAJAID Histidiin (His). HISTAMIIN Türosiin (Tyr) TÜRAMIIN Glutamaat (Glu) x-AMINOVÕIHAPE
toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra 0,8 1 g iga keha kg kohta TÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud) MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel 25. Lämmastikubilanss iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel LÄMMASTIKUBILANSS= (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) TASAKAALUSTATUD - organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed. POSITIIVNE - organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastiku hulga. NEGATIIVNE - organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga.
organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused
kehavalkude lõhustumine. 6. Miks on transamiinimine aminohapete metabolismi keskne protsess? Kuna on vajalik nii AH-te katabolismi algastmena kui ka asendatavate AH-te sünteesil. Transamiinimine on pöördprotsess, milles aminohappe α–aminogrupp kantakse üle α– ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α- ketohappest tema aminohappe-analoog. Aminorünma akseptor on enamasti α-ketoglutaraat, millest tekib glutamaat. Seega transamiinimise kataboolne roll on teiste aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati, kuna glutamaat on hõlpsasti kasutatav mitmetes metaboolsetes protsessides. Blutamaat on inimkeha keskne aminohape, aminohapete metabolismi seisukohalt. 7. Aminotransferaasid: biokeemilis-meditsiiniline taust. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid. Inimkehas domineerivad kaks, mis viivad läbi peaaegu kõikide aminohapete transamiinimise (v.a Lys ja Thr). Need on aspartaadi
lämmastiku metabolismi kesksed lülid. · Transamiinimine aminohappe -aminogrupi ülekanne -ketohappele. Aminorühma loovutanud aminohappest tekib talle vastav -ketohape, 12 aminorühma vastuvõtnud -ketohappest aga tema aminohappeline analoog. Enamasti on aminorühma vastuvõtjaks -ketoglutaraat, millest tekib glutamaat. Võibki öelda, et transamiinimise katalüütiline roll on teiste aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid rakusisesed ensüümid. Kõige tähtsamad on aspartaadi aminotransferaas (ASP) ja alaniini aminotransferaas (ALT). Aminotransferaaside toimemehhanismis on oluline roll nende koensüümil püridoksaalfosfaadil (vit. B6 derivaat). Transamiinimine võib teostada nii kataboolset aminohapete aminorühma
Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud) · Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud- Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Lämmastikubilanss Iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel. Lämmastikubilanss = (toidu N2)-(väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) Kui lämmastikubilanss on : · Tasakaalus- organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed. · Positiivne- organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastikuhulga (kehaliselt töölt taastumine)
lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28
protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10.Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult
Puhkuse ajal toimuv valgusünteesi “parandus” peab järgmisele koormusele vastu pidama, suurendades nii samm-sammult lihase suutlikkust – nii tekibki treeningefekt. Osa sünteesi tulemusel loodavaid valgustruktuure mõjutab lihase suurust. Osa muudatusi ei kajastu silmaga tajutavates muudatustes. Valgu lagunemisel vabanenud lämmastikühendite hulk suureneb proportsionaalselt keh. pingutuse intensiivsuse ja kestusega. Aminohapete transamiinimise tulemusena saadakse võimalus nende kasutamiseks. Aminohaoete jääk on maksas koos rasvhapetega ärakasutatav glükogeeni sünteesiks. Nii vädib organism ise oma peamise energiaallika (glükogeeni) ärakasutamist ja ka valgud saavad anda oma panuse.Valkud teiseks ülesandeks on vabade aminohapete fondi loomine, et pingutusseisundis ainevahtust edukalt juhtida. 28. Ületreenitus: Kutsub esile üldise objektiivse väsimuse tekke ja koordinatsioonihäired. esinevad nähud ja 1
oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse ATP-ks. See baseerub elektrokeemilisele prootoni gradiendi tekitamisele läbi membraani, mis käivitab ATP süntetaasi kompleksi. Tema biofunktsioonideks on: 1. Hingamise tagamine raku tasandil; 2. Hingamise biooksüdatsiooni arvel vabaneva energia baasil sünteesitakse seal ATP-d. Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna
oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse ATP-ks. See baseerub elektrokeemilisele prootoni gradiendi tekitamisele läbi membraani, mis käivitab ATP süntetaasi kompleksi. Tema biofunktsioonideks on: 1. Hingamise tagamine raku tasandil; 2. Hingamise biooksüdatsiooni arvel vabaneva energia baasil sünteesitakse seal ATP-d. Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna
· valgud omavad mõningast tähtsust ka energia allikana 1g valgu oksüdatsiooni korral tekib energiat 4,1 kcal. TRANSAMIINIMINE - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape. DESAMIINIMINE - eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides. Aminohapped, mis satuvad verre seedetraktis toimunud valkude hüdrolüüsil või moodustuvad organismis transamiinimise teel, kasutatakse uute kudede ehitamiseks ja elutegevuse käigus hävinenud rakustruktuuride taastamiseks. Aminohapped jagunevad kaheks: · asendatavad aminohapped organismis sünteesitakse aminohappeid desamiinimise ja transamiinimise teel. Asendatavate aminohapete hulka kuuluvad glükokoll, alaniin, tsüstiin jt. Mittetäisväärtuslikud valgud sisaldavad asendatavaid aminohappeid. · asendamatud aminohapped organismile vajalikud
puuviljaseemned 188,7 5,30 sojauba 175,1 5,71 oder 171,5 5,83 mais 160,0 6,25 kaer 171,5 5,83 September-detsember 2008. a. nisu 171,5 5,83 munad 160,0 6,25 Liha 160,0 6,25 piim 156,8 6,38 proteiin mittevalguline proteiin valguline proteiin Loom vajab aminohappeid. Loomorganism vajab kehavalkude sünteesiks aminohappeid( kokku 22), millest PM-loomad ei sünteesi üheksat, linnud ühteteist. Keha ei lase vereringesse võõrast valku. Asendatavad aminohapped sünteesib organism transamiinimise teel. Liigsed aminohapped desamiinitakse , aminorühm väljutatakse organismist uriiniga, süsinikskelett kasutatakse energia tootmiseks. Paljudest neist saab glükoosi, osadest midagi muud ( rasvhapped) Kriitilisteks aminohappeteks nimetatakse neid, millistest tuleb söötmisel tavaliselt puudust. 1. Lüsiin 2. Metioniin+tsüstiin ( sisaldavad väävlit) 3. Trüptofaan 4. Treoniin Loomorganismide jaoks asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja mikrofloora. Lipiidid ( rasvad?)
12) Valgud omavad mõningast tähtsust ka energiaallikana 9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped =20 1)Täisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud). Asendamatud aminohapped: valiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, lüsiin fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan. 2)Mittetäisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Kehalise töö ajal, valkude lõhustumise tulemusena aeroobsel tööl. Asendatavad aminohapped: alaniin, arginiin, asparthape, histidiin, tsüsteiin, glutamiinhape, glutamiin, glütsiin, proliin, seriin, tauriin, türosiin --- Valkude ringkäik looduses: Maksas toimub aminohapete ümbersuunamine. Transamiinimine - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape Desamiinimine - eraldatakse üleliigne aminorühm ja aminohape muudetakse
NH3 nitraatide redutseerimisel, õhulämmastiku redutseerimisel ja orgaanilistest ühenditest (nt valkudest) nende hüdrolüüsil. Rakus lülitatakse NH3 kandjamolekulide koosseisu, mida kasutatakse hilisemates biosünteesireaktsioonides. Nendeks kandjamolekulideks on glutamaat, glutamiin ja aspartaat. Põhiline N-kandja on glutamaat sünteesitakse alfa-ketoglutaraadi reduktiivsel amiinimisel. Sünteesitud glutamaati saab edaspidi kasutada teiste aminohapete sünteesil alfo.ketohapete transamiinimise teel. Aminohapete sünteesil toimub transamiinimine, kus ühtede aminohapete või amiidide aminorühmad on doonoriks alfa-ketohapete amiinimisel. Doonoritena saavad toimida glutamaat, glutamiin ja asparagiin. Lisaks ammooniumlämmastikule kasutavad paljud mikroobid ka nitraatlämmastikku. See aga tuleb redutseerida NH3-ni. Nitraadi redutseerimises osalevad nitraadi ja nitriti reduktaas. Mõlemad on flaviinsed ensüümid ja kasutavad redutseerijana NADPH2
annaabi.ee 
