Üks päev kaupmehe elus Hommikul Tartu võõrastemajas ärgates tekib esimene mõte: ,,Kõht on tühi!" Olen Tartus veetnud juba nädal aega, oodates kaupa, mis pidi Venemaalt saabuma. Panen siis riidesse ja lähen linna peale ning otsin midagi hamba alla. Astun trahteri uksest sisse. Trahter on inimestest tühi. Kes ikka hommikul nii vara trahtris käib. Lähen leti äärde ning uurin kas süüa ka saab. Valik on sellise väikse koha kohta üüratu. Valin midagi lihtsat ja maitsvat. Võtan kartulid ja seajala. Tänan trahteri omanikku ja astun uksest välja. Nüüd astun linna keskväljaku poole kuhu pidi mu kaup saabuma. Kohale jõudes märkangi, et saadetis on kohal. Klaarin tõllamehega arved, ja tänan teda. Kaubaks on karusnahad, mesi ja vaha
jätnud? Selle peale oli poiss vastand, et siin uhkes kohas keegi soovi kuulda minu pilli laulu. Mees, aga käskis tal kiiresti siia oma pilliga tagasi tulla. Ta tuligi ja mees käskis tal hakata pilli mängima. Nii ka ta tegi ja tuli palju inimesi, kes viskasid talle kübarasse raha ja soovisid, et ta järgmine nädal ka tagasi tuleks. Ta sai väga õnnelikuks, kui ta luges raha ja sai kokku rohkem kui poole aasta kokkapoisina. Ta käiski igal pühapäeval pilli mängimas ja ostis endale trahteri peale korteri. Trahteris mängis ta ka pilli ja sai raha. Mõne aasta pärast oli Tiidu nii rikkaks saanud, et otsustas kodumaale tagasi minna. Võttis oma kirstud rahaga ja purjetas kodumaale. Kahe päeva pärast raksatas laeva põhi vastu kaljut ja laev läks põhja. Tiidu ujus kodumaa kaldale. Ta kõndis metsa ja leidis sealt ühe õunapuu. Ta sõi osa õunu ära ja nii palju, kui mahtus pani põue. Järgmisel hommikul nägi ta vee peegeldusest ennast
Aavik ei lasknud enda ligidalegi mõtet, et keel on süsteem, milles arhailine ja erandlik ei saa olla valdav. Käänamist viimne : viimse : viimist on ju võimalik sobitada eesti käänamissüsteemi, aga see ei esinda produktiivset tüüpi, vaid ikka ja jälle erandlikku. Erisusi leidub isegi käänamistüüpides, milles nendeks pole mingit põhjust: korter : kortri, aga trahter : trahteri . Aavik soovitab kasutada ka instruktiivi, „...seda nii elegantset käänet....”. Aavikul endal esineb instruktiivi ülimalt harva: „Naine langes lõhestet kolbi surnult maha” . Muidugi pole see elegantne vorm süstemaatiline kääne, vaid keele arhailistest kihtidest välja kaevatud määrsõnavormide ümbertõlgendus käändevormiks. ( Hint, M. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 ) Kasutatud kirjandus
ning teiste üüriliste jaoks. Hoone alumisel korrusel on aga praegu kauplus Konsum. Häädemeeste Konsum avati 17.november 2009.a (Juhatuse esimees on Peep Kaljuste ja juhataja on Anneli Silde.) Vahetan slaidi! Oma kooliteel möödun ka Häädemeeste trahterist, mis on kunagine Männi kohvik. Männi kohviku juhataja oli Helgi Lõhmus. Kohvik põles 1980- ndatel maha ja ehitati siis jällegi üles. Tänapäeval on Männi kohviku asemel Trahter, trahteri juhataja on ka tänasel päeval Helgi Lõhmus. Trahter tegeleb toitlustusega. Trahteris on võimalik tellida peo- ja peielaudu, on ka peotoidu kojutellimise võimalus. Vahetan slaidi! Olengi jõudnud oma koolini, Häädemeeste keskkooli algusajaks loetakse 1873- 74 õppeaastat. Koolimaja juurde kuuluvad eoronõutele vastav spordisaal ja köök. Häädemeeste Keskkooli missiooniks on pakkuda harmoonilist õpi- ja arengukeskkonda põhi- ja keskhariduse omandamiseks kõigile meie koolis
Kuna revidenti polnud ikka näha, tuli ühel mõisnikul mõte, et revident võib olla linnas nii, et teised sellest midagi ei tea. Ta arvas, et revident on linnas, aga ta pole endast märku andnud. Mõisnikud Dobtsinski ja Bobtsinski teatasid linnapeale, et trahteris on juba mitmendat päeva üks võõras inimene, kes oma arveid ära ei maksa. Linnapea läks ähmi täis, sest ta arvas, et see salapärane võõras võibki revident olla. Linnapea asus teele trahteri poole, et revidenti tervitada. Võõrastemajja oli ennast sisse seadnud kergemeelne Hlestakov koos Ossipiga, kes oli ta teener. Neil olid kõhud tühjad ja ka raha oli otsas. Süüa trahteri peremees neile enam meeste suurte võlgade tõttu ei andnud. Kui linnapea Hlestakovi juurde saabus, hakkas ta teda kohe meelitama ja proovis talle meelepärane olla. Kuna Hlestakov elas nii tagasihoidlikus kohas, otsustas linnapea ta enda juurde elama kutsuda.
mõsjakubjas Pärtel, kes teda peatada üritas. Sellepeale nähvas Hannus vaid teravaid sõnu ja sõitis naerdes edasi. ,,Olgu peale, ega ta enne ei usu" , sõnas mõsjakubjas endamisi. Mõistan alati jäetakse vaid üht inimest uskuma ja kui keegi üritab mõista anda, mis tegelikult toimub, saadetakse pikalt. Inimesed on tõesti keerulised. Hannus oli kõrtsi ette jõudnud, kuni sai Priidu vana perepidajalt teada, et peremees mitme teisega juba paari tunni aja eest linna sõitnud ja trahteri nime üles andnud, kus nad olevat, kui Hannus peaks tulema. Ta mõtles natuke aega, laskis siis endale korteri nime üles seada ja sõitis oma hobusega linna poole. Jõudnud pärale, istus mitme mehe keskel üks võõras mees, ,,Venemaalt tulnud isand", kes hakkas seletama pikalt ja laialt kui suurepärane pakkumine talle antud on. Priidu aitas kõrvalt nii hästi, et ta unustas õue vaadata. Korraga läks kambriuks lahti. Sisse astus kohtuliige, kes küsis võõra ,,isanda" passi
pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja. Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteri ja pudupidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku kõster- kooliõpetaja juurde kooli. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Koolmeister märkas poisi muusika annet ja õpetas teda nii palju kui oskas. Üheteist aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-
Saabuvad mõisnikud Dobtsinski ja Bobtsinski teatega et trahteris on peatunud keegi salapärane võõras,elab juba mitmendat päeva ,raha ei maksa ja ära ka ei sõida.Arvatakse et ongi see kardetud revident.Linnapealik läheb hullult ähmi täis ja käsib troska valmis seada ja suundub revidenti tervitama. Teine vaatus. Väikeses toas võõrastemajas on end sisse seadnud Hlestakov koos oma teenri Ossipiga,-elavad seal juba monad aega ,rahad otsas ja nälg näpistab,sest trahteri peremees neile süüa enam ei anna kuna nad juba mõnda aega võlgu võtnud. Saabub linnapealik Hlestakovi juurde, eeldades, et tegu on revidendiga hakkab kohe pugema ja meelitama ja nähes kui tagasihoidlikus kambris too peatub palub Hlestakovi enda juurde elama. Kolmas vaatus. Dobtsinski jookseb teatega linnapealiku kodumajja Anna Andrejevna(linnapealiku naine) juurde,et too tähtsa külalise jaoks parima toa valmis seaks.Kuuldes et revident
elavate kirjas olla. Järgmisel hommikul mindi Gerassimi ukse taha ja nõuti sisselaskmist. Kuid Gerassim ei lasknud neid sisse ega andnud koera nende kätte. Lõpuks tegi Gerassim neile kätega selgeks, et teeb ise koerale otsa peale. Mehed jäid ukse taha valvama. Möödus tund ja ukse avas Gerassim. Tal olid parimad riided seljas ja Mumuu nööri otsas järel. Jeroska saadeti teda jälgima. Gerassm lähs trahteri ja tellis hapukapsasuppi lihaga. Ta pudistas sinna leiva ja tõstis selle maha. Koer hakkas viisakusest sööma. Pisarad valgusid Gerassimi silmadesse. Mumuu sõi pool taldrikust. Peremees maksis supi eest ja nad lahkusid. Teepeal võttis ta majahoovist, kus juurdeehitist tehti kaks telliskivi ja nad läksid edasi. Äkki nägi ta aerupaate. Ta hüppas ühte neist, Mumuu hüppas talle järele .Nad aerutasid pikalt. Lõpuks jättis ta aerutamise. Mässis nöörijupi
Siit sai alguse mängivate kellade, laegaste, tubakatooside ja suurte kellamängude aeg. See oli aeg, mil iga jõuka mehe taskus olev kell teadustas peremehele kellaaega, kuupäeva, kuufaasi ning veel palju muud vajalikku ja mittevajalikku. Tänavatel mängiti leierkasti, linnatornidel esitati terveid stseene lavastustest, lahingutest ja protsessioonidest mehhaaniliste nukkude ning mehhaanilise muusikaga. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku võis igast parema mainega trahteri mängukapist tellida metallkettale või tihvtidega rullile töödeldud populaarse muusikapala. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Erilise tähelepanu pälvivad 19.sajandist pärinev kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos-ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi
3.PEATÜKK Kolmas peatükk algab Venus Libitina trahteris, mis on pühendatud Matuse Venusele. See trahter on tõenäoliselt oma nime saanud sellest, et ta oli lihtrahva surnuaia ja välja vahel, kuhu visati orjade ja kõige põlastusväärsemate inimeste laibad. Kõrtsi omanikuks on Lutatia Ühesilmaline ja tema orjatar. Külastajad aga kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks olid puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised. Terve trahter oli täis inimesi, kes rääkisid päeva suursündmusest Spartacuse võidust. Üks hetk astus trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorite grupi saatel. Kui lõbusad naljad ja elav vestlus oli täitnud toa, sõi Spartakus vastumeelselt ega naljatanud. Mõne aja
Libitanile, see on Matuse Venusele, jumalannale, kelle võimu alla kuulusid matused ja hauad. See trahter on tõenäoliselt oma nime saanud sellest, et ta oli lihtrahva surnuaia ja välja vahel, kuhu visati orjade ja kõige põlastusväärsemate inimeste laibad. Selle räpase asutise omanik ning perenaine oli Lutatia Ühesilmaline. Puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised olid Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks. Venus Libitina kõrtsi külastajad kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Inimesed rääkisid päeva lemmikteemal gladiaatorimängudest tsirkuses. Mõni hetk hiljem astus Libitina trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorie grupi saatel. Spartacus oli kurb. Ukselt kostis Catiline hääl, mille peale kõik jäid teda silmitsema. Ta oli Spartacust otsinud ning kui ta viimase üles
lõbutsemisjanu. 1660. aastal kuningaks kroonitud Charles II õukonnas peeti taas uhkeid balle, korraldati jahilkäike ja maskeraade, paadiretki ja teatrietendusi. Aadlikud ja jõukad pürjelid võtsid eeskuju kuningakoja ilu- ja naudingukultusest. Muusika kuulus endastmõistetavalt kõigi ühiskonnakihtide igapäevaellu. Muusikaga tegeldi nii paleedes kui ka näiteks habemeajaja juures oma järjekorda oodates või trahteri kenas tagatoas, kus õlle ja veini kõrvale lauldi madrigale, mängiti lautot ja vioolasid. Muusika soosimine jätkus ka järgmiste valitsejate, Charlesi venna James II ja tolle väimehe William III (Mary II abikaasa) ajal. 17. sajandi lõpuks leidus Londonis ligi 3000 klubi, kus käisid koos kõrgem seltskond, poeedid, arstid, muusikud; mõistagi nauditi seal ka muusikat. Henry Purcell pärines muusiku perekonnast. Tema isa Thomast mainitakse kuningliku kapelli lauljana Charles II
3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid Oma arengu esimestel aastakümnetel mängiti džässmuusikat põhiliselt alkoholiloaga resto- ranides. Märkimisväärse erandina võiks Tallinnas mainida vaid alkoholivaba tantsukohvikut Marcelle. Tallinna restoranide ajalugu uurinud Kalervo Hovi kinnitab, et selles linnas on läbi aegade olnud ligi paarsada erineval tasemel restorani, mis linna ametlikes kirjades seisid kõik trahteri nime all ja jagati taseme järgi kolme klassi. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli alkoholiloaga restoranide arv Tallinnas stabiilselt 30–50 vahel. Näiteks 1925. aastal, kui algas eestimaise džässi lugu, oli neid 32, millest 13 olid hotellide restoranid, kus stabiilseid tantsuorkestreid ei peetud (Hovi 2002: 21, 22). See arv on meile küllaltki tähtis, võimaldades hinnata džässi populaarsust restoranipubliku hulgas lihtsa valemi abil: restoranide üldarv (32)
annaabi.ee 
