CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga. Hingetoru ehk trahhea – õhu puhastamiseks ripsepiteel, 10-15 cm pikk/ 1,5 – 2,5 cm läbimõõdus Kopsutorud ehk bronhid – Ripsepiteel, kõhrelised poolrõngad Kopsutorukesed ehk bronhioolid – kõige peenemad harud kopsutorukeste otsas Kopsud – katab kopsukelme, vasak kops on väiksem.
vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2- kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning
Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka väga minimaalne hingamisvaru ja kopsuhingamise kompenseerimisvõime, mistõttu tuleb hingamise abistamisel olla kiire (Kallas jt 1999, Tsaikina 2005). 4. INTUBATSIOON LASTEL 4.1. Intubatsiooni olemus ja intubatsiooni viiside eelised ning puudused lastel Intubatsioon on hingamistoru ehk intubatsioonitoru paigaldamine trahheasse, hingamise säilitamiseks (Bogovski 2004). Endotrahheaalse intubatsiooni viise on kaks. Üks võimalus intubatsioonitoru viia trahheasse on nina kaudu ehk nasotrahheaalselt, teine võimalus intubatsioonitoru viimiseks on suu kaudu ehk orotrahheaalselt. Laste intubeerimisel kasutatakse nii nasotrahheaalset kui orotrahheaalset intubatsiooni ning millist meetodit eelistatakse, sõltub suuresti osakonna praktikast ehk intubatsiooni teostajate praktilisest kogemusest ja harjumusest
olematuks ning tänu sellele on nende organism palju vastuvõtlikum erinevatele haigustele. Riski faktoridesse kuuluvad võõrutamine, kirurgilised protseduurid, immuunsuse nõrgenemine pärast vaktsineerimist, muutused söödas, veiste ostutehningud ning sellest tulenevalt erinevad transportimised, parasiidid, karmid ilmastiku tingimused jne. Viirus kõigepealt nakatab nina limaskesta ning siis prgresseeruvalt levib edasi trahheasse ning kopsu hingamisteedesse. Viirusele meeldib paikseks jääda neelutagustes tonsillides kui ja mandlites.Veiste pneumoonia (transpordi palavikust tulenevalt) põhjustab palju suremust veistes. Head vaktsiini veel leitud ei ole. 11. Seedeelundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees (rotaviroos) Rotaviirus kinnitub soolehatule, siseneb sinna, läheb tsütoplasmasse, paljuneb ja rakk sureb. Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti
osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad. Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu- desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid.
3-5 paiku. 1.Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele. Küljeli magades jääb vahel ülajäse keha alla, mistõttu selle verevarustus häirub 2.Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused. Selili vajub keel taha, mis takistab õhuvoolu trahheasse ja kopsudesse, mille tagajärjel võivad tekkida hingamispausid. Inimene hakkab norskama, millega kaasneb suurenenud haigestumus südame-veresoonte haigustesse. Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. · Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma. Seda tehakse, kui magatakse kõval madratsil või muul kõval alusel. · Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine
osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad. Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu- desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid.
Kõri skelett moodustub mitmest kõhrest, mis on omavahel ühendatud liigeste, sidemete ja lihaste abil. Kõige suurem on kilpkõhr: koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ühenduvad ees nurga all. See ala on kaelal nähtav väljena, mida nimetatakse kõrisõlmeks. Kilpkõhre ülaservale kinnitub sadulakujuline kõripealis ehk epiglottis. Koos kõhredega ja kõrilihastega toimib kõripealis omalaadse klapina, mis neelamisel sulgeb sissepääsu trahheasse. Kilpkõhre all asub ümar sõrmuskõhr. Seestpoolt on kõri vooderdatud limaskestaga. Kõris asub veel hääleaparaat, mille moodustavad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu ja osad kõrilihased. Hingamise ajal on häälepilu laienenud, kõnelemise ajal aga häälekurdude pingutatuse tõttu ahenenud. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega väljahingamise ajal. Pingul häälekurdude puhul on heli kõrgem, lõtvunud kurdude puhul aga madalam
tugev bakteritsiidne toime. b. Silm silmas on väga vähe mikroobe sest pisarates leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d. Seedetrakt süljes leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime.
Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele. Küljeli magades jääb vahel ülajäse keha alla, mistõttu selle verevarustus häirub. · Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused. Selili vajub keel taha, mis takistab õhuvoolu trahheasse ja kopsudesse, mille tagajärjel võivad tekkida hingamispausid. Inimene hakkab norskama, millega kaasneb suurenenud haigestumus südame-veresoonte haigustesse. Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. · Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma. Seda tehakse, kui magatakse kõval madratsil või muul kõval alusel.
Jälgige seejuures kanüüli kinnitust, vältimaks selle tahtmatut väljatõmbamist tõstmisel. Enamikul juhtudel on vajalik agressiivset infusioonravi. Intubeerimata patsientide puhul pöörake tähelepanu adekvaatsele hapnikuravile. Vererõhk, EKG, pulssoksümeetria, pulsimõõtmine ja kunstliku hingamisega patsientide puhul lõplikult väljahingatava CO2-väärtuse jälgimine kuuluvad standardmonitooringu juurde. Intubatsioon – toru viimine trahheasse, hingamise säilitamiseks. 457 Patsiendi ravi lõpeb viimase kontrolliga kõigi meetmete ja süsteemide üle. Seejuures on olulised järgmised küsimused. Kas elutähtsad funktsioonid on piisavalt stabiliseeritud? Kas asend on sobiv, luumurrud korrektselt lahastatud? Verejooksud peatatud? Haavade eest on piisavalt hoolt kantud? Veenikanüüle piisavas koguses ja hästi kinnitatud? Sobiv infusioonravi? Intubatsioonitoru asend kontrollitud
Kroonilineȱobstruktiivneȱ Infektsioonȱ kopsuhaigusȱ NärviȬȱjaȱlihastalitluseȱhäireȱȱ 2. klass: füüsiline vigastus 421 Aspiratsiooni risk (00039) (1988) 11. valdkond: turvalisus/kaitse 2. klass: füüsiline vigastus Definitsioon Risk seedekulgla sekreetide ning tahkete või vedelate võõrkehade sattumiseks trahheasse või bronhidesse. Riskitegurid Seedekulglaȱmotoorikaȱlangusȱȱ Kaelatraumaȱ Maoȱaeglustunudȱtühjenemineȱ Suuoperatsioonȱ Pärsitudȱköhaȱȱ Suutraumaȱ Pärsitudȱokserefleksȱȱ Intubatsioonitoruȱȱ Näooperatsioonȱȱ Trahheostoomiaȱkanüülȱȱ Näotraumaȱȱ Teadvuseȱtasemeȱlangusȱ
annaabi.ee 
