2 Kuidas autotootjad tulevad toime raskustega? Millele nad panevad rõhku – innovatsioonile, kulude vähendamisele või protsesside optimeerimisele? Viimaste 50 aasta jooksul oli palju erinevaid kriise ning ükski autotootja ei jäänud sellest kõrvale. Iga rahvusvaheline autotootja läbis selle ajaga raskeid hetki ning pidi mitmel korral avalikustama kahjumlike majandusaastaid. Ühe erandiga – Toyota Motor Corporation viimase poole sajandi jooksul alati lõpetab majandusaasta kasumiga. Isegi autotööstusele üliraskel 2009 aastal, Toyota suutis (erimeetmete abiga) teenida kasumit. 2008 aastal müüs Toyota 8,9 miljonit autot ning esmakordselt edastades General Motorsi sai maailma suurimaks autotootjaks. Kuidas Toyotal õnnestub säilitada müügi kõrge tase ning positiivne majandustulem isegi kriisiperioodidel (vt. joonis 1)? 2500 2000 1500 1000 500 0
(kasv 4 %), Okeaaniasse 448,671 (7,2 %), Ladina-Ameerikasse 186,930 (21,4 %) ja Aafrikasse 182,400 autot (24 %). Jaapanisse imporditi 8,369 000 mootorsõidukit (17% rohkem kui 2003. aastal), automarkidest domineerisid Volkswagen, Mercedez-Benz ja BMW. 2004. a oli Jaapan autotootmiselt teine riik maailmas (17,4 % maailma kogutoodangust) (1. USA 20,9 %; 3. Saksamaa 9,3 %). Mootorrattaid tootis Jaapan 2002. a 2,1 mln, neist eksportis 1,4 mln. Suurimad Jaapani autotootjad on Toyota Motors (suuruselt 1. firma Jaapanis 2002. a käive 937 mlrd jeeni), Honda (5. firma; 279 mlrd jeeni). Alates 2004. aastast on üle poole Jaapani autodest toodetud väljaspool Jaapanit. Brutotonnaazi poolest on Jaapan 11,47 mln brutotonniga (36,6 % maailma laevaehitusest) Lõuna-Korea (12,44 mln bt ehk 39,7%) järel teine laevaehitusmaa, kusjuures Jaapani osakaal maailma laevaehituses on langenud poolelt 1975. a kolmandikuni.
....................................................................... 11 2.5.2. Miinused.................................................................................................................... 11 2.6. Mitsubishi Group Jaapanis...............................................................12 3. KEIRETSUD MUUS MAAILMAS......................................................15 3.1 Olukord 90ndatel ja Ameerika keiretsu..............................................16 3.2 Toyota ja Honda keiretsu Ameerikas.................................................19 3.3 Tata Group Indias............................................................................20 KOKKUVÕTE................................................................................... 24 KASUTATUD MATERJAL ..................................................................25 2 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda sisukas ülevaade logistika süsteemist keiretsu, mis on laialt
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateeg
SISSEJUHATUS ,,Toode on midagi, mida tehakse vabrikus. Mark on midagi, mida ostab klient. Toodet saab kopeerida konkurendi pealt. Mark on ajatu." J.Walter Thomson (Tonndorf.2004) Kui mark on registreeritud ja seega seadusega kaitstud siis, nimetatakse seda kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1.PUHAS KODU- ORTO KODUKEEMIA Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeem
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
Kõik kommentaarid