2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37
Samadel printsiipidel põhineb ka Mendashi abieelumisest kõnelev pärimus. Jutustuse mõte on üsna selge: inimene ja maailm tema ümber moodustavad ühe terviku. Hüljes on lihaks saanud vesi, kaaren personifitseerib õhku ja põhjapõder kajastab elusolendiks kehastunud metsa ideed. Pärimus toob ilmsiks, et muinasaegsed jahimehed hingestasid looduse ja uskusid inimese ja loomade vahelisse veresugulusse, see tähendab, neil oli totemistlik maailmavaade. Lühidalt jutustades on Mendashi tegelaskkujuga seotud pärimuste tagapõhi järgmine: Mendash oli naissoost shamaani poeg. Naisel oli võime end põhjapõdraks moondada. Kord kui ta põdrana ringi jooksis sigitas põhjapõdrapull talle poja. Hiljem võttis naine jälle inimese kuju tagasi, kuid poeg sündis talle põhjapõdrana, see oli 10 Mendash. Ema ja poeg elasid kõrvalistel aladel (Lisa 3), kaugel inimasustustest.
1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; Religioossete kujutelmade varieerumine : 1. Inimeste ettekujutusvõime 2. Praktilised-loogilised tingimused 3. Sotsiaalsed tingimused Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks : loitsud, palved, keha ja mõistuse mõjutamine, simulatsioon, püha toidu söömine, ohverdamine Religioossed spetsialistid : preestrid, šamaanid, meediumid, prohvetid
Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides). Totemistlik hüpotees – Durkheim. Tootem – ük mütoloogiline esivanem, suur isa. Miks on tootem välja mõeldud? Miks on grupil inimestel ühine esivanem? Sp et luua sotsiaalset sidusust ja põhjendada miks nad kokku kuuluvad. Religioon loodud sots põhjustel . Religioossete kujutelmade vareerumine/miks on religioonidel teatud sarnasused? 1) inimeste kujutlusvõime (võivad seda piirata sarnased probleemid ük-s, sarnane loodus, keskkond)
Mota ja Lifu süsteemid on täitsa vastandlikud, kuigi Frazeri idee järgi peaks olema sarnasusi. Prioriteetide eristamiseks võiks grupi omadusi esitada kolme opositsioonina: 1) sünd vs surm 2) diagnostika või keelu individuaalne või kollektiivne iseloom (kusjuures keeld tuleneb prognoosist). Mota puhul on oluline sünd: diagnostika on kollektiivne ja keeld on individuaalne. Lifu puhul on oluline surm: diagnostika on individuaalne ja keeld on kollektiivne. [Totemistlik institutsioon on tegelikult klassifitseerimissüsteemide kooslus, mis postuleerib looduslike ja kultuuriliste iseärastuste homoloogiat.] Neil kahel süsteemil on ühine see, et mõlemal on statistiline ja mitteuniversaalne iseloom. Samas on need siiski austraalia süsteemidega sarnased (nagu Frazer arvas), kuigi viimased on universaalsed. Seos on aga loogiline, mitte geneetiline. Näide austraalia arandadest ja arabannadest, kelle kultuurid sisaldavad mitmeid omavahelisi vastandusi
jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees (Malinowksi) rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris. · Totemistlik hüpotees (Durkheim) Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine. · W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga. · K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada täiskasvanuks. · E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku.
isa on kõikvõimas, täiskasvanuna projekteeritakse need omadused üleloomulikule maailmale (jumalale). 4. Maagiline hüpotees (B. Malonowski) seal, kus inimesed ei suuda ise oma füüsilise jõuga oma olukorda kontrollida, tunnevad inimesed vajadus maagilise jõu järele. Religioon on tekkinud soovist kontrollida tavaviisidel kontrollimatuid olukordi. Maagia on usk sellesse, et inimese tegevus suudab mõjutada üleloomulikku jõudu. Maagia on universaalne kultuurinähtus. 5. Totemistlik hüpotees (Émile Durkheim) (leitav nt Austraalias) inimestel on vaja sotsiaalset kindlustunnet selle kohta, miks mingi grupp kuulub kokku. Religioon annab sellele põhjenduse, tänu religioonile on inimestel põhjust uskuda oma kokkukuuluvust. Religioossete kujutelmade varieerumine Religioonid maailmas on küllaltki sarnased ja ei varieeru lõputult. Selle põhjuseks on: · inimeste ettekujutusvõime on piiratud usk on kollektiivne, raske on luua religiooni, millega
ühiskondlikul tasandil. S. Freud - maagiline hüpotees aluseks on hirm ja kindlusetuse tunne, religioon on tekkinud, et rahuldada kindlustunnet, et luua kindlust, tekitada tunne, et nad kontrollivad olukorda. Usk, et inimeste tegevus suudab mõjutada üleloomulikke jõude tegutsema inimestele soovitud viisil. Maagia on universaalne igas ühiskonnas. Bronislaw Malinowski. - Totemistlik hüpotees oluline on grupimõõde. Üleloomulikud esivanemad, tootemid. Inimesed on tootemi välja mõelnud, seda esivanemat on vaja, et tekitada inimestevahelisi sidemeid. Tootem loob religioosse grupi. Inimene ei taha üksi olla ja religioon loob sotsiaalseid sidemeid. Emil Durkheim Religioossete kujutelmade varieerumine, mis seda tingib - inimeste kujutlusvõime millised on üleloomulikud
Oli välitöödel saarel, läks üks hommik randa, elanikud valmistavad ette 2 paati,et minna kalale. Ühte paati tõstakse asju,ei pöörata tähelepanu. Teise paadi juures on palju rahvast ja šamaan, kes viib rituaali läbi. M küsib miks ühel viiakse läbi rituaali ja teisel mitte. Ühe paadiga sõidetakse vähe, teisega minnakse avamerele, palutakse jumalatelt abi ja toetust. Ookeiani keskel ei saa tagasi ujuda, siis vaja üleloomulike jõudude toetust. *Totemistlik hüpotees(Emile Durkheim) – miks inimesed on välja mõelnud,et ühel grupil on müütiline esivanem? Inimestel on vaja põhjendusi,et luua sotsiaalset sidusust. Et grupp saaks põhenduse, miks nad kokku kuuluvad. Et inimestel oleks seletus, miks nad kokku kuuluvad. Religoossete kujutelmade varieerumine *inimeste ettekujutlusvõime – Religioonidel on teatud sarnasused. On mõjurid, mis hoiavad ettekujutlusvõimet raamides.
võib anda just sinule. Reklaam näitab, milline imidž minust tehti. Valge maagia = toode aitab tarbijal saada võimu. Must maagia = ise loon endale toote abil imidži, eriline ja isikupärane tarbija valib selle toote (siis sa ei osta endale BMW’d, vaid punase lahtise sportauto). Reklaamides seostatakse tänapäeval elustiili, keskkonda: vaba aeg, tervis, sõpradega koosviibimine. Tooted sümboliseerivad elustiili – totemistlik, sest tooteid esitatakse tootemitena, teatud rühma identifitseerivatena. Imidž luuakse nüüd tarbijale, mitte tootele (algul vastupidi). Reklaamis kasutatavad keelevahendid Semantiline aspekt Stilistiline aspekt Olulised on kõik tihti esinevad omadused võrreldes teiste tekstiliikidega. Funktsionaalne aspekt Kõige rohkem on kasutatud kvantitatiivset analüüsi – kogutakse tulemused kokku ja võrreldakse
annaabi.ee 
