eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna omavahel klappima demokraatia ja kapitalism? (selle üle arutlemine algas 19. saj lõpus) --> kaks vastandlikku jõudu vasakpoolsed kardavad, et parempoolsed hävitavad demokraatia; parempoolsed kardavad, et vasakpoolsed hävitavad kapitalismi. Demokraatliku kultuuri areng 80ndatel toimusid Ladina-Ameerika riikides revolutsioonid, mis siiski lõppesid mingit sorti totalitarismis. Ida-Euroopas Nõukogude Liidu lagunemine Poolas pakuti välja idee, et kuna ei julgetud poliitiliselt sõna võtta, siis lahendiks oli see, et ei tehtud poliitilisi nõudmisi, vaid nad tahtsid lihtsalt inimlikult elada ning seda ise korraldada. Turust polnud juttu. --> Poola solidaarsusliikumine Solidarnosc töölisliikumine. Eestis algas looduskaitsest fosforiidisõda. Kodanike aktiivsuse kasv. 90ndate aastate alguses oli see aga põhimõtteliselt olematu (samuti
4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. SULTANISM Võimu ekstreemne koondumine Isikukultus (eluaegsed nimetused Põhja-Koreas) Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki (Gaddafi Roheline raamat, Turkmenbashi Ruhnama)
Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. Meie ajaarvamise algusega algab ka kristliku kiriku ajalugu. Religioon (siseteadlikkus, tundlikkus, kohusetruudus, õilsus, harduslik austus) on põhisõna keskaja ja üldse kultuuriloo uurimisel. Kultuur sünnib totalitarismis, sureb demokraatias. Ka perekonnas ei saa olla võrdsust, siis see laguneb, keegi peab olema pea (türannia), siis ta säilib ja areneb. Kuna ristiusu järgi on kõik inimesed jumala ees võrdsed, siis võib arvata, et valitsevale seltskonnale polnud see usk meeltmööda ning kristlus oli kolm esimest sajandit tagakiusatud, põrandaalune usk. Jumalateenistusi peeti maa-alustes matmispaikades e. katakombides, sest kirikuid polnud lubatud ehitada. Teenistuste sisuks olid vaimulikud rahvalaulud,
kriis pärast Esimest maailmasõda. Kõik need reziimid tuginesid vähemuse partei valitsemisele ja kuulutasid end ajaloolise progressi kandjaks. Parteisid juhtis endaga rahulolev eliit, mille iseloomulikuks jooneks polnud mitte kompetentsus, vaid võimuiha. Totalitarism on ajalooliselt uudne poliitiline reziim, kuigi tal on sarnaseid jooni varasema despootia ja autokraatiaga. Teaduse ja tehnika revolutsioon võimaldab kaasaja totalitarismis sääraseid sotsiaalse kontrolli ja manipuleerimise vahendeid, mis olid varasematele valitsejatele kättesaamatud. Igale totalitaarsele reziimile on iseloomulikud: · ainuideoloogia; · ainupartei; · võimu kontsentreerumine ühe isiku või isikute grupi kätte. Üksikult võib neid elemente leiduda ka teistes reziimides, kuid ainult nen de samaaegne esinemine muudab reziimi totalitaarseks. Totalitaarses reziimis on ülitähtis roll ideoloogial,
Tegeleti kultuuridiplomaatiaga, reisid sinna, artiklid täiuslikust NL ühiskonnast vastu. Olid kosmopoliidid, salongikommunistid. 16. Iseseisvuse taastanud Eesti poliitiline režiim. Parlamentaarne, demokraatlik riik, kodanikuõigused ja vabadused, ka kohustused. Rahvas valib esindajad, esindusdemokraatia, RK otsuseid viib ellu Vabariigi Valitsus. Võimude lahusus – seadusandlik ja täidesaatev. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Totalitarismis püüab riik kontrollida isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. On üheparteisüsteem, eeskujuks on juht. Seega kontrollitakse kogu privaatset ja avalikku elu. See kontsept tuli 20ndatel Carl Schmitti poolt. Itaallased Gentile arvates on see riigi mõju ja mitte võim inimeste üle. Totalitarismi ja autoritaarse režiimi vahe on see, et autoritaarses riigis on poliitiline võim poliitilise eliidi, ühe isiku käes, kui totalitarismis kontrollitakse kogu inimese
· sõjaväe allutatus Püsimise vahendid: · ametlik ideoloogiad · üks partei · terroristlik politseikontroll · massiteabevahendid tsensuuri all · relvamonopol · keskselt kontrollitud ja juhtitud majandus(riigi võimu poolt) 1 Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu,mis põhineb kodanikujulgusel. Eraldatusesaared on totalitarismis väiksed rühmad,kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 1 Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Demokraatia tunnused: · võimude lahusus · võim esindab rahva huve · vabad ülised regulaarsed valimised · valitsejate vahetamise võimalus · aus ja õiglane otsustamismenetlus · otsuseid langetatakse häälteenamusega · vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid 1. Ametlik ideoloogia 2. Üksainus eliidi juhitud massipartei 3. Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5. Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste ® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus
Relvamonopol Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Totalitarism on ajutine nähtus. Erandiks on Nõukog. Venemaa, kes püsis 1917- 1991. Tänapäeval on ainult 1 kõige puhtakujulisem Tot. Riik. Põhja Korea. 65. Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne. Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 66. Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) Valitsejate vahetumise võimalus Aus ja õiglane otsustamismenetlus Otsuseid langetatakse häälteenamusega Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini, kes nimetas seda valvurite koguks), sisuliselt taastab Platon taas kuningas-filosoofi rolli. Platonit peetakse totalitarismi esiisaks. Karl Popper on kirjutanud avatud ühiskonnast ja selle vaenlastest ning tema raamatu esimene osa on kirjutatud Platonist, teine Marxist. Totalitarismis on suletud, demokraatias on avatud ühiskond. Platon ei räägi avatud ühiskonnast, vaid üks inimene (või vähesed inimesed) teavad, kuidas on hea ja õige ning lähenemine on õigete ideede ja väärtuste kehtestamine ja vajadusel ka vägivaldne pealesurumine. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur filosoof. Teda peetakse Platoni ideede edasiarendajaks ja kriitikuks. Ta kahtleb sellise teooria vajalikkuses, mis on praktikas
vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini, kes nimetas seda valvurite koguks), sisuliselt taastab Platon taas kuningas-filosoofi rolli. Epiloog Kas Platon on totalitarismi esiisa? Karl Popper on kirjutanud avatud ühiskonnast ja selle vaenlastest ning tema raamatu esimene osa on Platonist, teine Marxist. Totalitarismis on suletud, demokraatias on avatud ühiskond. Platon ei räägi avatud ühiskonnast, vaid on üks inimene (või vähesed inimesed), kes teavad, kuidas on hea ja õige ning seejärel kehtestavad õiged ideed ja väärtused ja vajadusel teevad seda ka vägivaldselt. Lisaks õigustab Platon ka (negatiivset) propagandat ja tsensuuri. Platon mainib nii Riigis kui Seadustes, et vajadusel tuleb kodanikele ka valetada ja seda nii, et kõik seda usuvad, ka valitsejad.