Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Juhtum Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. § 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine. § 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine. Milline karistus selle eest ootab?
keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril Viljandi järve ääres toimuvat metsaraiet. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Raie korraldaja väitel oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Ühtlasi olevat lubanud praeguseks juba töölt lahkunud ametnik muretseda vajalikud load ja kooskõlastused. Kuna mingeid lubasid vormistatud ei olnud, peatas Keskkonnainspektsioon ebaseadusliku raie. Kändude järgi tehti kindlaks, et raiutud oli 42 mändi, 17 kuuske, 77 kaske ja 7 haaba. Tormimurrus langenud puid oli 10. § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine
Muutused temperatuuris ja sademetes mõjutab nende ellujäämust, paljunemist ja jaotust (Dale et al. 2001). Kui vältida või vähendada putukatele ja haigustele soodsaid tingimusi, siis väheneb ka nende poolt põhjustatud kahju. Hästi toimivas, terves ökosüsteemis ei tee putukad ja patogeenid metsas suurt kahju, kuid sageli annab mingi eelnev kahjustus neile häiringuagentidele suurema võimaluse kahju teha (Stadelman et al. 2014). Näiteks kui tormimurdu piisavalt kiiresti metsast ära ei koristata võib see põhjustada kooreüraskite populatsiooni kasvu sellise hulgani, et nad hakkavad ka terveid puid kahjustama (Seidl et al. 2011). Kokkuvõte Selleks, et häiringutega paremini toime tulla on neid mitmekülgselt uuritud. Sõna häiring iseenesest on negatiivse olemusega, kuid metsahäiringud metsa jaoks pole alati negatiivsed. Metsa jaoks on metsahäiringud osa nende loomulikust toimemehhanismist.
mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb tormiheidet vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul ainult tormimurdu. Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Kvaliteetsel puidul on ühtlase laiusega aastarõngad, mis tekivad siis, kui puu kasvab kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on oluliselt kesisemate mehaaniliste omadustega. Puitu
metsakultuuris). · Kastmine, õhtuti, 10-15 l/m2 . · Koorepõletikus puid jätta kuivanult kaitseks nende taga olevatele. Pikemat aega ühekülgsete tuulte mõjul kujuneb puudel liputaoline võra, ekstsentrilised aastarõngad, kõver ja koondeline tüvi ja ühekülgsed juured. Tuult kiirusega kuni 11 m/s nimetatakse mõõdukaks tuuleks, tugev tuul 11-17 m/s; torm 17-28 m/s ja orkaan üle 28 m/s. Tormid põhjustavad puudel tormiheidet ja tormimurdu. Tormiheite korral paiskub puu ümber koos juurtega, tormimurru korral murdub tüvest. Tormiheite all kannatavad nõrga pindmise juurestikuga puud, näiteks kuusk, aga ka kask ja haab. Tormimurrule alluvad hapra puiduga puud, mida on kahjustanud mädanikud. Eriti kannatava tormimurru all haavataelikuga nakatunud haavad ja männipessuga nakatunud männid (mädanikega kuusk samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!)
kaugemale ulatuda. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel 18 Anzelika Künnap kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb tormiheidet vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul ainult tormimurdu. 2.6 Paljunemine ja kasv Harilik mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb looduslikult seemnete abil. Viljakandvus algab küllaltki varakult: valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Levila põhjaosas algab viljakandvus hiljem, lõunaosas varem. Head seemneaastad korduvad 34, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Raieküpse puistu seemnesaak on tavaliselt
metsakultuuris). · Kastmine, õhtuti, 10-15 l/m2 . · Koorepõletikus puid jätta kuivanult kaitseks nende taga olevatele. Pikemat aega ühekülgsete tuulte mõjul kujuneb puudel liputaoline võra, ekstsentrilised aastarõngad, kõver ja koondeline tüvi ja ühekülgsed juured. Tuult kiirusega kuni 11 m/s nimetatakse mõõdukaks tuuleks, tugev tuul 11-17 m/s; torm 17-28 m/s ja orkaan üle 28 m/s. Tormid põhjustavad puudel tormiheidet ja tormimurdu. Tormiheite korral paiskub puu ümber koos juurtega, tormimurru korral murdub tüvest. Tormiheite all kannatavad nõrga pindmise juurestikuga puud, näiteks kuusk, aga ka kask ja haab. Tormimurrule alluvad hapra puiduga puud, mida on kahjustanud mädanikud. Eriti kannatava tormimurru all haavataelikuga nakatunud haavad ja männipessuga nakatunud männid (mädanikega kuusk samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!)
seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega
suur arv jne), siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4 -4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid (alates 60. a.). Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastumissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli
Haude rajamiseks eelistab mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt puude tüvede alumist ja keskmist osa, viljakehade arenguks harunenud nöörikesed. värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, vajalike toitainete hankimise. Teadusele Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid teadaolevalt on maailma suurim seeneisend seal seenniidistiku, selle ümber Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika kambium hävib. Kui kambium on kogu puu üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna,
Pärast tormi hinnati Taanis kahjustatuks 1,5-2 milj m3 (150% aastasest raiemahust), Rootsis 75 milj m3 (100% aastasest raiemahust), Lätis 4-5 milj m3 (35-40% aastasest raiemahust) ja Eestis ca 1,1 milj m3 (10% aastasest raiemahust). Eestis põhjustas torm suurimat kahju Pärnu ja Viljandi maakonnas. Peamiselt põhjustas torm tormiheidet (ca 70% tormiheidet ja 30% tormimurdu). Enim kannatasid okaspuumetsad (70%) ja 30% moodustasid lehtpuu ja segametsad (Rootsis moodustasid kahjustatud metsadest kuusikud 80%). Metsa mõju tuulele: Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on
(kuusk, nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd. Tormimurd esineb juhul, kui painutav jõud on suurem kui tüve vastupanu paindele, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga liikidel (mänd, haab, ka kuusk). Tormimurdu soodustab tüvemädaniku olemasolu, mis põhjustatud haava- ja männitaeliku poolt. Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik kindlamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6
Tuulel on tähtis osa puude paljunemisel, sest enamik metsapuid tolmleb tuule abil. Tuule abil levivad enamasti ka seemned. Tuul kannab kahjuks edasi ka mitut seenhaigust ja putukkahjurit ning soodustab metsatulekahjude levikut. Tuul suudab ajapikku kujundada ka puude võra ja tüve. Näiteks rannikul on puud pika aja jooksul mõjutatud ühesuunalistest tuultest ning kasvavad seetõttu kõveraks. Torm võib põhjustada tormimurdu ja tormiheidet (puu heidetakse pikali koos juurtega). Tormiheitele alluvad eriti kergelt need puud, millel on pinnalähedane juurestik (nt kuusk). Mets omakorda mõjutab tuult. Mets takistab õhumasside liikumist, seetõttu ongi metsas alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets ja mida tugevamini on arenenud võrad, seda enam on õhu liikumine takistatud. Talvel, kui lehti pole, ei suuda lehtpuumets tuult sama palju takistada kui suvel. MULD
annaabi.ee 
