jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4) · Nõialuud on haigus, mida põhjustab mikroskoopiline seen. · Haigust põhjustavat seent aga nimetakse luudikuks. Luudik elab kase tüves ning soodustab seal uute okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine, mida suures osas teostavad seened. · Näiliselt ühtemoodi kogu aasta läbi seisavad puude ja kändude küljes aga mitmeaastaste seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused poolringjad kübarad on väga kõvad, nii alt kui ka pealt kumerad. Torikulised (3) · Tuletael kasvab meil ainult 25-aastaseks.
Paljunevad eostega Rakukest on kitiinist (raskestiseeditavad) Rakku ümbritseb rakukest Molekulaarbioloogia viitab sellele, et seened on pigem loomsed Toitumine Heterotroofid toituvad Elus orgaanilisest aines Surnud orgaanilisest ainest 1. pareasiidid (torikulised) Need seened on saproobid (torikulised) 2. sümbiondid (90% taimedest kasutab mükoriisat ehk seenjuurt + samblikud) Paljunemine (saproobid) Ühest eosest areneb hüüf, kes teise hüüfiga kohtudes hakkab moodustama viljakeha. Eosed on diploidsed ehk poolekordsed (neis on ainult pooled kromosoomid) Tähtsus inimesele · Toit (palju kiudaineid, valke, vähe rasva)
Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Kokkuvõte
koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened Üks parasiitseen, mis loomi kahjustab, on parasiitseen, mis hakkab kassi nahal elama, mistõttu hakkavad kassil karvad välja langema. Ka inimesed võivad selle haiguse kassilt saada. Seened, mis kahjustavad elavaid puid Puid kahjustavad näiteks torikulised. Torikulised alustavad puu Click to edit Master text styles mädandamist enamasti Second level südamikust, aastate pärast Third level Fourth level arenevad puutüvele Fifth level
enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega). Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav. Torikulised : need seened on levinud puittaimedel ja põhjustavad puude mädanemist. Torikuliste viljakehadel on eoslehekeste asemed eostorukesed. Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt. Torikulised seened lagundavad taimerakkude koostises olevaid aineid : tselluloosi ja ligniini. Kordamisküsimused / seened 1. Kirjuta, mille poolest erinevad seened teimede ja loomade rakud? 2. Tee joonised nutthallikust ja pintselhallikust, kirjuta juurde mida
Miks kasvatatakse mõningaid hallitusseeni? Anitibiootikumide tootmiseks, näiteks pintselhallik. 10. Miks on paljud kübarseened hinnatud söögiseened? Omapärase lõhna ja maitsega aitavad nad rikastada meie söögilauda, sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. 11. Mis on mükoriisa? Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks 12. Kuidas kahjustavad parasiitseened teisi organisme? Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest 13. Miks on torikulised omapärased? Sest nad kasvavad elusatel ja surnud puudel, ning lagundavad seda seestpoolt, kuni ta sureb.
Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 3.7 1. Millised organellid on taimedele ainuomased?
penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel. Osa seeni sisaldab värvaineid. Seened võivad nakatada inimesi ja ka looi ning taimi. Taimedel nt jahukasteseened, moodustavad jahuja kirme. Teravilju ohustab parasiteerivad roosteseened, nõgisseened. Ühed neist muudavad teriste sisu eosmassiks(kõvanõed) ja teised, lendnõed, katavad õisiku eostega. Torikulised mädandavad puid ja kände. Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid. Kooriksamblikud(80%) on siledad või teralise koorikuna. Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb
Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. · Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedelundkonna haiguste ravimisel ja seenesalvi podagra raviks · Seenest Trichoderma eraldatud valku saab kasutada AIDS-i põhjustava HI-viiruse inhibiitorina. Seente tähtsus looduses ja inimese elus Looduses: · Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. (Torikulised- lagundavad puitu) · Seened osalevad mulla tekkes. · Seened aitavad taimedel omandada toitaineid. Taim saab seenelt mineraalaineid ja seen saab taimelt orgaanilisi aineid. · Seened põhjustavad organismidele haiguseid. · Seened on sümbiondid(mükoriisa- kooselu kõrgema taimega; samblikud- kooselu rohevetikaga). · Bakterid viivad läbi elementide ringet(C, N, O jne) Inimese elus: · Söögiks(kukeseen, sampinjon)
Mükoos seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elunditel (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.2 Seente osa looduses Kübarseened elavad sümbioosis puujuurtega. Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalidega, ise saavad orgaanilisi aineid(süsivesikuid) Parasiitseened kahjustavad teisi organisme, eriti taimi. nt teraviljadel roosteseened, nõgiseened ning jahukasteseened Torikulised kahjustavad nii elus kui surnuid puid neid lagundades ning mädandades (Miksike2 2008) Seened on looduse aineringes asendamatud lagundajatena Seened osalevad mulla tekkes Seened aitavad taimedel omastada toitaineid Seened põhjustavad organismidel haigusi (koolielu 2008, Eve Popp) Kasutatud kirjandus 1. Popp, E. Seente tähtsus looduse ja inimese elus [WWW] http://www.koolielu.ee/files/SEENTE_TAHTSUS_Eve_Popp_.ppt#256,1,SEENTE
Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed
Paljunemine: eosed, seeneniidid, pärmseen(ainurakne) pungumine, Rakukest kitiinist, õhem ja elastsem kui taimeraku oma. Vakuoole ja plastiide pole. Varuaine on glükogeen. Tähtsus looduses: Positiivne 1. Surnud orgaanilise aine lagundamine mineraalaineteks! 2. Sümbioos 3. Sääskedele, vakladele toiduks Negatiivne: 1.Seenhaigused, 2.Parasiidid: jahukaste, tungaltera, lehemädanik. 3. Torikulised ......................kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2. Hallitusjuust. 3. Antibiootikumid penitsiliin rohehallikust, valuvaigistid. Negatiivne: 1. Kahjustavad tarbepuitu (majavamm) 2.Nahahaigused varvaste vahel, küünte all jne. Samblikud on autotroofid. Koosnevad tallusest
Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka
Nii kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisosi tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest boipolümeeridest. Kui seened lagundavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjustavad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjustavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale. Ka puudel kasvavad torikulised toituvad taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. Seened põhjustavad inimestele mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenhaiguste kolded varvaste vahele, kaenlaalustesse või kubeme piirkonda. Epiteelkoest toituvad eri liiki seened põhjustavad naha punetust ja ketendust. Ka inimese varbaküünte all parasiteerivad seened on küllaltki sagedane nähtus
Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad
Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad
· Hallituseentest tehakse aintibiootikume. · Pärm kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. · Paljud seened on kahulikud, kuna tekitavad taimehaigusi, loomade haigusi või lagundava puitu. · Mükroriisa juur koos seeneniitide põimikuga. · Parasiitseened elavad teiste organimide arvel, toituvad nende kudedest. · Teravildael parasiteerivad rooste- ja nõgiseened. · Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega. · Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis.
..) *seeneniidid ja "nõiaringid" *Söögiseened ja mürgised seened Väga head ja head, Väheväärtuslikud, Head, Head, Väga mürgised kupatada pole vaja süüakse kergelt leotada ja (surmavalt kupatamata kupatada tugevalt kupatada mürgised) 2) TORIKULISED (PUUSEENED) () a) ühist:* * * b) eripära c) näiteid kasvukoht tähtsus näited Elavad eluspuudel tuletael, ebatuletael Elavad surnud puutüvedel Seintel, palkidel, majavamm põrandalaudadel
moodustuvad eosed.Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente looduslik tähtsus on suur, kuna seened on ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks.Seened põhjustavad ka nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel).Seente abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid
varre(rohtsetel vartel) Seened Kõik seened on eukarüoodid(rakutuum olemas). Seened on heterotroofid. Hulkraksed seened: organismi keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Läbipõimunud seeneniidistik-mütseel( soodsates tingimustes) Seened plajunevad eoste abil8sugulisel või mittesugulisel teel). Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide pole, kuna on heterotroofid, taimedele omaseid vakuoole pole samuti. Seenel on rakukest(kitiinist), rakumembraan
Esinemine tõenäoline 80% katteseemnetaimedest ja 100% paljassseemne taimedest mükotroofid Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25. november 2009. a. 14:37 Nutthallitus · Looduses Hallitusseeened lagundavad surnud orgaanilist ainet Eritavad kahjulikke või mürgiseid aineid · Inimese elus Rikuvad Toitu
pagaritööstuses, õlle pruulimisel ja veini valmistamisel, kalja tootmisel, hapupiimatoodetes, söödapärmis ja teeseenes. Kübarseeni kasutame üldjuhul toiduna, kuid ka need ei ole kõik söödavad. Mitmesuguseid seeni on kasutatud lõnga värvimiseks, tindikutest on aga valmistatud tinti. Mitmed seened põhjustavad haigusi inimesele, loomadele ja taimedele. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitude nende kudedest. Samuti kahjustavad paljud seened elavaid puid (torikulised) või lagundavad tarbepuitu (majavamm). 12. SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUS Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Samblikud kasvavad sellistes kohtades, kus taimede jaoks on kasvutingimused ebasoodsad nagu nt kividel, aedadel, seintel, katustel, puudel. Samblikud kasvavad soojades, kuivades kohtades, kuid ka polaaraladel. Samblikud vajavad kasvamiseks puhast õhku, kuna nad saavad oma elutegevuseks vajaliku niiskuse ja toitained just õhust
millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike.
tõkestamisele kaasa puuliikide vaheldus ja mitte väga tihedate okaspuukultuuride rajamine. Põleseen (Rhizina undulata) võib põhjustada märkimisväärseid kahjustusi põlendikele istutatud männikultuurides. Põleseenel on eoste idanemiseks vajalik võrdlemisi kõrge temperatuur (kuni 45 kraadi). Sellega on ka seletatav selle seeneliigi levik põlendikel, kuid mändidele ohtlikku juuremädanikku võib põleseen põhjustada ka kuivades luitemännikutes. Kõik puutüvedel esinevad torikulised (Polyporaceae) põhjustavad tüvemädanikku. Enamik liikidest esineb tugevasti nõrgestatud, üleseisnud või surnud tüvedel ja metsamaterjalil. Haavataelik (Phellinus tremulae) on aga üks agressiivsemaid ja ohtlikumaid ning laia levikuga seeneliike meie metsades. Haavikutes leidub vaid üksikuid puid, millel puuduvad haavataeliku viljakehad. Euroopas tuntakse haavataelikut kui liigispetsiifilist parasiiti, milline kahjustab ainult harilikku haaba
annaabi.ee 
