küljes. Igal verbil on aktandid(kohustuslikud laiendid) subjekt, objekt, jne. Nt 'kes annab kellele mida?'. Iga verbiga võib liita ka sirkumstandid(määrused), mis tähistavad aega, kohta, viisi jne. Näide kolmevalentsest(st kolme kohustusliku laiendiga verbist: eraldama kes? Keda? Kellest? 3. Lause aktuaalne(temaatiline) liigendus, lause infostruktuur a) teema(varasem, mille külge uus informatsioon lisatakse)-reema(uus informatsioon) b) topik-fookus(topik on see millest räägitakse, vana informatsioon. Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient,
kuid võib olla ka nt eri liiki määrus (b, c). (a) Mari laulis laulu. Kogeja võib olla subjekt (d) või (b) Käisime Mariga metsas. määrus (e). (c) Väljak täitus inimestest (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos. Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade Asendus– See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine– Kas Kevade on Lutsu parim teos? Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) –
PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism: süntaktilised transformatsioonid - Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur
KV pole kõigis tüüpides säilinud Morfoloogilised ja kategooriad Morfoloogiline kategooria e grammatiline kategooria e muutekategooria on morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klass. Kategooria liikmed on üksteist välistavad tähendused, mis ühe kategooria siseselt väljenduvad erinevate tunnuste abil. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna morfoloogilised kategooriad: kääne, arv, võrdlus, sugu, topik Pöördsõna morfoloogilised kategooriad: arv, isik, aeg, kõneviis, aspekt, tegumood Morfoloogilised kategooriad Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad
tähendus erinevates muutevormides säilib. Keeletüpoloogiliselt on kõige tavalisemad muutekategooriad substantiivide, adjektiivide, pronoomenite ja verbide ARV ehk NUUMERUS, substantiivide, adjektiivide ja pronoomenite KÄÄNE ehk KAASUS, adjektiivide SUGU ja VÕRDLUS ehk KOMPARATSIOON ning verbide ISIK ehk PERSOON, AEG ehk TEMPUS, KÕNEVIIS ehk MOODUS, ASPEKT ja TEGUMOOD ehk GEENUS. Vähemesinevad kategooriad on veel substantiivide TOPIK ja sõnaliigist sõltumatu kategooria VIISAKUS. Tähtsaimad on substantiivide KÄÄNE ja verbide ISIK, millele toetub paljudes keeltes lause põhistruktuur. Keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad keele muutesüsteemi. Lekseemide eri muutevormid, mille moodustamist muutesüsteem võimaldab, on erinevad grammatilised sõnad. Nullmorfi korral ei erine kaks muutevormi teineteisest oma
Jagatakse tunnusjoonte järgi – kui on piisavalt tunnusjooni, kuulub see sinna. Eesti keeles 3 SAE tunnusjoont. Seriaalverb - ehk kasikverb, koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist. Näiteks lähen annan või tule tee agent – keegi, kes teeb (poiss lööb) patsient – tegevuse vastuvõtja (kokk keetis SUPI) kogeja – tegevuse vastuvõtja (TÜDRUK nägi lilli) topik - referent, mille kohta lause lisab uut infot või mille kohta küsitakse uut infot fookus - lause osa, mis annab edasi uut informatsiooni. Markeeritus – markeeritud liige on morfoloogilise tunnusega (nt –d sõnas koerad on mitmuse tunnus), koer on markeerimata. AGA ei pruugi olla morfoloogilise tunnusega Markeerimatus – loomulikkus. Morfoloogiline nähtus on markeerimata, kui see on laialt
•benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama – kes? – keda? – kellest? 3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)
Kui venitamine ja kokkusurumine pole enam võimalik, siis on vajadus uue õiguse järgi. Tegemist on paragrahvi väänamisega, mis ongi juristide töö. Kuid seda ei tohi väänata igatepidi, vaid ikka õigeid reegleid kasutades. Õiglase lahenduse tegemiseks tuleb osata otsuseid argumenteerida ning teada teaduse reegleid. Juhul kui õiguslikku lahendust ei ole leitud ei lihtsa subsumeerimise ega ka tõlgendamisega, tuleb kasutada analoogiat. 1.4. Topik/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos). Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni. Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse lahendamiseks leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole
nõutakse ratsionaalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine Õlik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. III. 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess = vöörtusjurisprudents Kõigil Õlikku tähendust omavatel reeglitel on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli Õliku probl lähendamiseks. Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probl arutelu, probl igakülgselt käsitleda ning jõuda probl lahenduseni. Juhuslikud seisukohad ja suvaline valik on primitiivseks topoiks. Teiseks astmeks on kindla probl lahendamiseks sobiva nn topoikataloogi otsimine ja moodustamine
• vastavus ühiskonna õigustunnetusele • Andmekaitse Inspektsioon - sõltumatu järelvalve teostamine. Ariklis on kirjeldatud AKI funktsioonid. • IKSi rikkumise sanktsioonid, peamiselt rahatrahvid III Teema Tänapäevane diskussioon õiguse teooria üle 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents 1.1. Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid 1.2 Normi sisu ja reaalne struktuur 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel 1.6. Süsteemi küsimusest 1.7. Õigusfilosoofiline diskussioon õigluse üle. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooriaz 0. Õiguse teooria ja tänapäevane diskussioon selle üle Õiguse ja õiguslike nähtuste teoreetiline vaatlus
annaabi.ee 
