Keemilised omadused : võib olla nii oksüdeerija kui redutseerja. Fosfor põleb (redutseerija), reageerib metallidega(oksüdeerija). Tähtsamad ühendid : P4O10 : Saadakse Fosfori põletamisel, valge tahke aine, hügroskoopne, veega tekitab fosforhappe. Kasutatakse fosforhappe tootmiseks. Fosforhape : Värvuseta kristalline aine, kasutatakse keemialaboris, cokacolas ja Pepsis. Fosforväetised Superfosfaat : saadakse fosforiidi töötlemisefa väävelhappefa. Topeltsuperfosfaat : saadaks fosforridi töötlemisel fosforhappega. Liitväetis : ammofoss(NH4H2PO4) Fosfaatide liigne kasutamine põhjustab veekogude kinnikasvamise. Naatrumfosfaat : Küürimis ja puhastuspulbrid.
2) Ülevaade fosfori tuntumatest allotroopidest (punase, valge ja musta fosfori aine ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused, mürgisus ja kasutusalad) 3) Tuntumate fosforiühendite iseloomustus: P4O10 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas, aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest, vilk, talk)
TUNTUIMAD OKSIIDID FOSFORI P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid FOSFORHAPPED H3PO4 (orto)fosforhape. H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape FOSFOR VÄETISED Superfosfaat 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 = 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Topeltsuperfosfaat Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 =5Ca(H2PO4)2 + HF KASUTATUD ALLIKAD http://www.annaabi.com/materjal-6502-fosfor http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor Helgi Hark "Üldine keemia", Koolibri 1994 Helgi Hark "Üldkeemia Anorgaaniline keemia", Koolibri 2000
Fosfori hulga leidmine: Fosfori norm kg/ha – 100 X kg/ha – 20% Tabel 8. Fosfori normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine F F väetiste Põllu nr. Kultuur Ha Kg/Ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Kartul 1 98,52 197,0 Kristalliin 38,7 Pealt väetamine 2. Talinisu 117,71 400,2 Topeltsuperfosfaat 23,5 Sügsel enne külvi 3. Suvinisu 144,67 607,6 Topeltsuperfosfaat 28,9 Kevadel külviga 4. Kaer 5 96,00 307,2 Topeltsuperfosfaat 19,2 Sügisel külviga Kokku 12,8 X X X 110,3 Kokku 4. KOKKUVÕTE Antud väetusplaanis lubiväetist põldudele panna ei olnud vaja kuna põllu pH 6 on neutraalne ja pH-d korrigeerida pole vaja. Põllumaal oli ka fosfori ja kaaliumi vajadus
saksa keemikule Justus von Liebig`ile. Fosfaatväetiste tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal. Superfosfaat. Lisaks superfosfaadile toodetakse veel topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati.Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 _5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati(tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu.Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid.
Pealtväetamisel on fosforväetise mõju väike, pealtväetatakse ainult rohumaid. Fosforväetiste jaotamine Fosforväetisi jaotatakse erinevate näitajate alusel. Enamasti jaotatakse fosforväetisi lahustuvuse järgi ja fosforisisalduse alusel. Lahustuvuse järgi jaotatakse fosforväetised vees lahustuvaiks, nõrkades hapetes lahustuvaiks ja raskesti lahustuvaiks. Vees lahustuvate fosforväetiste hulka kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat, fosfor on neis Ca(H2PO4)2H2O na. Vees lahustuvaid fosforväetisi võib kasutada kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Granuleeritult sobivad nad külvieelse väetisena. Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O na või Ca4P2O9 na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse
tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal. Superfosfaat (Pildiallikas: http://www.fertspread.com/produc10.jpg ) Lisaks superfosfaadile toodetakse veel topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati. Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati (tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%). Topeltsuperfosfaat (Pildiallikas: http://yunnan-newswift-company- ltd.tradenote.net/images/users/000/188/946/3262.jpg ) Koostanud: Janno Puks
· kasutatakse mitmete pesemisvahendite koostises, vee pehmenamisel, toiduaineretööstuses jne · mürgised fosforgaanilised ühendid kuuluvad mitmesuguste taimekaitsevahendite koostisesse · kasutatakse palju väetistena 1. superfosfaat fosforiidi või apatiidi töötlemisel vastava koguse väävel happega, sisaldab ka kaltsiumdivesinikfosfaati ja kaltsiumsulfaati mis tekib kõrvalsaadusena. 2. topeltsuperfosfaat sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati 3. pretsipitaat vees vähelahustuv kaltsiumvesinikfosfaat, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele o üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist.
fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais
· N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad. FOSFORVÄETISED Fosforväetiste looduslikeks tooraineteks on fosforiit ja apatiit. Suurimad fosforiidivarud: Aafrika, Põhja-Aafrikas, Koola ps. (Venemaa), Maardu, Põhja-Eesti, Toolse, Rakvere, Kabala.. Fosforväetised jagatakse vees lahustuvuse alusel: · Vees lahustuvad ja taimede poolt hästi omastatavad P-väetised. Nt. lihtsuperfosfaat, topeltsuperfosfaat. · Vees lahustumatud, kukd nõrkades hapetes lahustuvad e. omastatavad. Nt. pretsipitaat. · Raskesti omastatavad e. nõrkades hapetes vähe lahustuvad. Nt. fosforiidijahu, kondijahu. 2. aprill 2008 Tähtsamad fosforväetised: 1) Lihtsuperfosfaat, P 8-9%, S 12% (kipsis olev väävel on taimedele väga kasulik element) [Ca3(PO4)2]3 * CaF2+7H2SO4+3H2O 3Ca(H2PO4)2*H2O+7CaSO4+2HF
40%) i alla 2 Lutsern 155,4 777 62 Kevadel, enne külvi 3 Aedmaasika 37 185 Topeltsuperfosfaat (P 7 Paar kuud d 20 %) enne istutamist Kokku 15 88 Fosfori hulga leidmine: Fosfori norm kg/ha - 100% X kg/ha – 50% (oleneb P sisaldusest) 2.3.3.3. Fosforväetiste andmine Tabel 10
sisaldab 19,5-20% omastatavat P2O5. komponentide tekkesoojuste kaudu: Konveier on suletud, eralduvad aurud (SiF 4, HF !) 70-80 °C absorbeeritakse vees, mis omakorda juhitakse üle NaCl(aq) + H2O (aq) NaOH (aq) + ½ H2 + ½ Cl2 (g) lubjakivi kihi happe neutraliseerimiseks. Seda võrrandit saab esitada järgmiste Topeltsuperfosfaat tekkevõrranditega: See väetis on ca 2-3 korda kontsentreeritum kui Na (s) + ½ Cl2 (g) NaCl (aq) H=407 kJ lihtsuperfosfaat, sisaldades 45-46% P 2O5 (ballastaine, H2(g) + ½ O2 (g) H2O (l) H=286 kJ kips puudub !) Na (s) + ½ O2 (g) + ½ H2 (g) NaOH (aq) H= 469 kJ 19
. Tooraineks on fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud asuvad aga sügaval ja nende kaevand. on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus · Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised liht- ja topeltsuperfosfaat. · Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav pretsipitaat (Eestis ei kasutata) · Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2...3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele
räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata) • Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: • Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba.
Fosforväetiste tooraineks on loomse päritoluga fosforiidid ja apatiidid. Suuremad toorainevarud paiknevad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Märkimisväärsed on fosforiitide varud ka Eestis, kus on 1...2% kogu maailma varudest. Eesti fosforiitide fosfori sisaldus 2...3 korda madalam paljude teiste leiukohtade omast. Fosforväetised jaotatakse 3 gruppi: 1. vees lahustuvad ehk kergesti omastatavad fosforväetised. Siia kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat. 2. nõrkades hapetes lahustuvad ehk omastatavad fosforväetised (Eestis ei kasutata). 3. nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforväetised — nt fosforiidijahu, kondijahu. Neid enam ei kasutata, kuna on madala efektiivsusega. Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Ta sobib kõikide kultuuride väetamiseks. Fosforväetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja kultuuri vajadusest.
annaabi.ee 
