Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi Võõrandumine Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd Vabriku tehtav töö on aga väga üksluine Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju
2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on: -tootmisvahendeid omav klass - tootmisvahendeid mittevahendeid klass · Kapitalistlikus ühiskonnas: -kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali -töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine · Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse · Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus · Lisaväärtus- see osa töölise poolt loodud väärtusest,mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Võõrandumine · Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd · Vabrikus tehtav töö on väga üksluine · Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju
ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Selleks et ekspluateerimine kaoks, tuleks kaotada kapitalism! · Võõrandumine inimesele on omane sov teha mitmekülgset tööd, vabrikus tehtav töö on väga üksluine töölinme ei kontrolli tööd jms seega töö muutub vastumeelseks
Karl Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted: "Üldist järeldust, millele ma jõudsin ja mis hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatuisse suhetesse tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku struktuuri, reaalse baasi, millel kerkib juriidiline ja poliitiline pealisehitus ja millele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse."
Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi kapitalistid (need kes omavad
Majandus = tootmine e. elatusvahendite hankimine (on kõigist inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem). Majandus määrab ära kõikide teiste ühiskonnasfääride tunnused. Baas koosneb kahest komponendist: a) Tootmisvahendid - tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. b) Tootmissuhted - kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2. Pealisehitus Sellised nähtused nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas ise mõjutab baasi vähe. Klassid Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised tootmisvahendeid ta omab.
omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus c) Intelligentsus testi tulemus 28. Karl Marx tootmissuhted kuna inimesed ei saa d) Nii a, b kui c endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad e) Nii a kui c nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse, 39. See, mida funktsionalist nimetab sotsiaalsete mis määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti normide internaliseerimiseks on jagunemise inimeste vahel. konfliktiteoreetikute arvates.. 29. Talcott Parsons suur teooria
Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist – tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja –suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st. kas ja milliseid tootmisvahendeid ta omab. Tootmisvahendite omamise alusel jagunevad inimesed klassidesse. Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi – kapitalistid (need kes omavad maad, tööriistu ja
o Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. Marxi huvitas eelkõige kapitalistlik ühiskond. Olid ka talupojad, aga Marx ei pidanud neid tähtsateks klassideks. Ekspluateerimine (mida vähem makstakse töölisele palka) kuidas need kaks klassi ühiskonnas omavahel suhtlevad. Kapitalistid ekspluateerivad töölisi. Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Kapitalist peab ekspluateerima töölist, kui ta tahab ellu jääda. Selleks, et töölistel oleks elu parem tuleb kapitalism täielikult kukutada. Võõrandumine töölisele iseloomulik seisund
* baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnaleomasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) - Marx (1859): Poliitilise ökonoomia kriitikast (eessõna, lk. 8): ,,Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatutese suhetesse . tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku struktuuri, reaalse baasi, millel kerkib juriidiline ja poliitiline pealisehitus ja millele vastavad kindlad ühiskondliku teaduse vormid. Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse..."
annaabi.ee 
