masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur
Lehekülg 1/3 11.01.2013 15:15 Test nr 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=536340 tsentritele. Esitsenter kinnitatakse spindlisse, tagatsenter aga tagumise tsentripuki pinooli.Esitsenter pöörleb koos toorikuga, tagatsenter on liikumatu. Seetõttu tekib tooriku ja tagatsentri vahel hõõrdumine.Selle vähendamiseks pannakse tooriku tagumise tsentriava põhja plastset määret (tehniline vaseliin ), mis kuumenedes vedeldub ja määrib tsentri koonust. Tsentriavad on
valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min. Freesimisel eristatakse järgmisi ettenihkeid: ettenihe freesi hamba kohta, ettenihe freesi pöörde kohta ja ettenihe minutis. Suuna järgi eristatakse piki -, risti - ja püstettenihet. Ettenihe hamba kohta (mm / hambale) - töölaua (koos töödeldava toorikuga ) või freesi edasinihkumine mm aja jooksul, mil frees pöördub ühe hamba võrra. Ettenihe freesi pöörde kohta ( mm/ p ) - töölaua (koos töödeldava toorikuga) või freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal. Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi hammaste arvu korrutisega. Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul
Väänamine seisneb tooriku ühe osa pööramises teise suhtes ümber pikitelje. Tükeldamisel eraldatakse toorik osadeks sepakirveid kasutades. Sepakeevitamist kui ühte plastse deformeerimisega keevitamise alaliiki kasutatakse harva, peamiselt remonditöödel. Sepistamisel kasutatavad tööriistad saab funktsionaalse tunnuse järgi liigitada põhi- ja abitööriistadeks. Põhitööriistu kasutatakse otseselt metalli deformeerimiseks. Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka kuuluvad käsitsi sepistamisel sepapihid e. sepatangid. Suurte toorikutega manipuleerimiseks kasutatakse manipulaatoreid. Sepistusseadmed Tehnoloogilisest võimekusest lähtuvalt liigitatakse sepistus-, samuti vormstantsimisseadmed järgmiselt: 1. JÕUPIIRANGUGA SEADMED (nt hüdropressid), mille põhikarakteristikuks on survejõud. 2. ENERGIAPIIRANGUGA SEADMED (vasarad, kruvipressid), mille põhikarakte-
Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga, võrreldes vasarate kasutamisega, mis põhjustab tooriku pindmise osa jahtumist ja deformeeritavuse vähenemist. Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette. Sepistamiseks kasutatakse hüdropresse survejõuga 250...15000 tonni ja liuguri kiirusega kuni 0,8 m/s.
Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival kulumisel eristatakse järgmisi kulumise liike: Abrasiivkulumine- kiirustab töödeldava materjali kõvad komponendid vahetult teriku kontaktpinda. Adhesioonkulumine- tekitab kõrge surve ja temperatuuri tõttu laastu ja tooriku lõikepinna ning teriku kontaktpinna vastastikune
M Medium. Esimene valik. Positiivne lõikeserv, keskmised ettenihked H Heavy. Suured ettenihked, suur vajatav võimsus. 5) Algse lõikereziimi määramine Lõikereziimid tuleb optimeerida lähtuvalt pingist ja olukorrast. Lõikekiiruse valik (m/min) Ettenihke valik (mm/min) 4. Dünaamiline freesimine Maailmas ca 2010 aastast. Eestis kasutab 10-15% firmadest. Dünaamilise freesimise olemus seisneb freesi kontaktpinnas toorikuga, mis on igal ajahetkel kontrollitud. Lõikesügavus on suur enamasti võrdne lõikeserva pikkusega Plussid: low radial engagement (ae): suuremad lõikekiirused, suurem ettenihe, sügavam lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka tehnoloogia
Flag question Küsimuse tekst Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Vali üks: a. sepistamine pressidel b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine sepistusvasaral d. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on vormstantsimisseadmete presside saavutatavad deformeerimiskiirused toorikuga kontakti hetkel? Vali üks: a. 0,5...4,5 m/s b. 0,01...2,5 m/s c. 0,06...1,2 m/s d. 0,03...1,5 m/s Küsimus 33 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitatud torude valmistamisel kasutatakse lähtetoorikuna Vali üks: a. riba-toorikut või lehtmetalli b. paksuseinalist hülsstoorikut c. pressitud toorikuid d. õmblusteta torude tootmisel tekkivaid lühikesi jäätmeid Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks kasutatava keskkonna järgi eristatakse auruvasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioonvasaraid (sele 2.10b). Auruvasarate (sele 2.10a) vasarapea tõstetakse ja langemisel kiirendatakse auruga. Hõõrdvasaratel (sele 2
vormstantsimist kinnistes stantsides d. ristvaltsimist Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pingeolekut vormstantsimisel iseloomustab alljärgnev skeem (1> 2> 3): Vali üks: a. d b. b c. a d. c Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Millised on vormstantsimisseadmete presside saavutatavad deformeerimiskiirused toorikuga kontakti hetkel? Vali üks: a. 0,01...2,5 m/s b. 0,03...1,5 m/s c. 0,06...1,2 m/s d. 0,5...4,5 m/s Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4
Seda rahastasid John D. Hooker ja Andrew Carnegie. Esimene neist annetas 45 000 dollarit. Aastal 1911 andis Andrew Carnegie kümme miljonit dollarit Carnegie Institutionile palvega aidata kaasa Mount Wilsoni observatooriumi valmimisele veel tema eluajal. Tal õnnestuski see ära näha.Tooriku tegemist alustati rohkem kui kahest tonnist klaasist, mis ahjus üheks tükiks sulatati. Et pragunemist vältida, jahutati toorikut kauem kui aasta. Saint-Gobain sai pärast mitut ebaõnnestunud katset toorikuga valmis 1908. aastal. Teleskoobiga tehti esimene vaatlus 2. novembril 1917. Teleskoobi optiline mehhanism liugleb elavhõbedavannil. See tagab sujuva liikumise. Sama mehhanism on kasutusel ka 1,5-meetrisel teleskoobil. Aastal 1919 paigaldati teleskoobi külge Albert Michelsoni loodud kuuemeetrine interferomeeter. See oli esimene interferomeeter, mida kasutati astronoomilisteks vaatlusteks. Selle abil mõõtis Michelson esimest korda tähe läbimõõdu. 13
Kaitsegaas- Argoon (Ar); Heelium (He) - 800-1000 C langeb lõikuri kõvadus ( joonis: volfraam elektrood; Kanal; Gaas; - Lõikuri kumenemine muudab geomeetriline Elektrikaar; Lisametall; põhimetall) mõõtmeid- mõjub töötlemis täpsusele. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerterased ja - Kahjuliku mõju vältimiseks metallisulameid (Al; Mg; Ti) Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm ja väliskeskkonda kiirgav soojus. keevitamisel. 5) Treilõikuri eskiis ja elemendid 5) Kaarkeevitamine räbustis (joonis: Pide (keha); teerik: Esipind; Abilõikeserv; Kaarkeevitamine räbustis on Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind)
o Difusioonkulumine – Keemiline protsess kõrgel temperatuuril ja rõhul, mille käigus toimub ainete iseeneslik segunemine. Sellise protsessi tulemusel tekib tööriista pinnakihis kõvade ja kulumiskindlate WC ja TiC lagunemine, millega kaasneb kõvaduse ja kulumiskindluse langemine. o Hapenduslik kulumine - On tingitud kõrgest temp suurest rõhust ning hapniku juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. o Väsimuskulumine – Põhjustab lõikeriista pinna murenemist ja tükikeste lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. o Adhesioonkulumine (sööbekulumine) - Kulumise tingib töödeldava materjali osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja
sellest tingitud vigastused. Lä htuda alati sellest, et seadmes on naelad sees.Naelpüssiga töötades: - Mitte suunata elektrilist tö ö riista enda ega teiste inimeste poole. Lasu ootamatu vallandumise tagajä rjel vä ljub seadmest nael, mis võ ib tekitada vigastusi. - Rakendada elektriline tö ö riist tö ö le alles siis, kui see paikneb kindlalt tooriku peal. Kui elektrilisel tö ö riistal kontakt toorikuga puudub, võ ib nael kinnituskohast tagasi põ rkuda. - U] hendada elektriline tö öriist elektrivõ rgust lahti võ i eemaldada aku, kui nael on tö ö riistas kinni kiilunud. Kui naelapü ss on ü hendatud vooluvõ rku, tekib kinnikiilunud naela eemaldamisel tö ö riista tahtmatu kä ivitamise oht. - Kinnikiilunud naela eemaldamisel olla ettevaatlik. Sü steem võ ib olla pinge all ja
DEMONSTRATSIOONID tunnis: DEMO 1. Valge valgus jaguneb osadeks Isic Newton, meile tuntud sõber/suur teadlane, kelle F=m*a kooki me sõime; Oskas valgust jagada osadeks TÄISKLAASIST PRISMA ABIL ja näitas, et valge valgus on segu 7 erinevast põhivärvist. Tänapäeval meie teame, et see on alaktromagnetlainetuse lainepikkuste erinevus. Kusjuures: piirid kahe värvi vahel pole kunagi tegelikult selged. Meie ei hakka prismaga valgust osadeks jagama, vaid hoopis CD toorikuga! Me kõik teame, et CD annab kirevaid värve. Mõnedel tüüpidel ripuvad nad auto laes, kuna värvid on kirevad. Mida aga ei teata, on see, et ta on kirev just sellepärast, et ta lahutab valge valguse (või mis iganes valguse) ERALDI VALGUSTEKS, eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb. SEEKORD EI KESKENDU SELLELE, MIKS TA SEDA TEEB (põhjus on üks näide sellest, kuidas valgus on imelik),
DEMONSTRATSIOONID tunnis: DEMO 1. Valge valgus jaguneb osadeks Isic Newton, meile tuntud sõber/suur teadlane, kelle F=m*a kooki me sõime; Oskas valgust jagada osadeks TÄISKLAASIST PRISMA ABIL ja näitas, et valge valgus on segu 7 erinevast põhivärvist. Tänapäeval meie teame, et see on alaktromagnetlainetuse lainepikkuste erinevus. Kusjuures: piirid kahe värvi vahel pole kunagi tegelikult selged. Meie ei hakka prismaga valgust osadeks jagama, vaid hoopis CD toorikuga! Me kõik teame, et CD annab kirevaid värve. Mõnedel tüüpidel ripuvad nad auto laes, kuna värvid on kirevad. Mida aga ei teata, on see, et ta on kirev just sellepärast, et ta lahutab valge valguse (või mis iganes valguse) ERALDI VALGUSTEKS, eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb. SEEKORD EI KESKENDU SELLELE, MIKS TA SEDA TEEB (põhjus on üks näide sellest, kuidas valgus on imelik),
tsentrite vahele. Kõigepealt puuritakse tooriku otstesse koonilised süvendid tsentriavad, mille kaudu toorik toetub tsentritele. Esitsenter kinnitatakse spindlisse, tagatsenter aga tagumise tsentripuki pinooli.Esitsenter pöörleb koos toorikuga, tagatsenter on liikumatu. Seetõttu tekib tooriku ja tagatsentri vahel hõõrdumine.Selle vähendamiseks pannakse tooriku tagumise tsentriava põhja plastset määret (tehniline vaseliin ), mis kuumenedes vedeldub ja määrib tsentri koonust. Tsentriavad on standardiseeritud! A tüüpi tsentriavasid kasutatakse siis, kui pärast tooriku treimist vajadus tsentriava järele puudub. B - tüüpi tsentriavasid kasutatakse ka tooriku edasisel töötlemisel.
koordinaattasandeid. Põhitasand läbib lõikeserval valitud punkti ning on risti lõikekiiruse vektori sihiga. Töötasand lõikeserval valitud punkti läbiv tasand, mis on risti põhitasandiga ning paralleelne ettenihke sihiga. Ortogonaaltasand risti lõikeserva punkti läbiva lõikeservatasandi ja põhitasandiga. 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Olenevalt tooriku materjalist, lõikuri konstruktsioonist, teriku geomeetriast ja lõiketingimustest tekivad peamised kulumiskolded tagapinnal ribana ja esipinnal kraatrina. Kulumist võib hinnata lõikeserva ortogonaaltasandil kraatri laiusega B või sügavusega h, riba laiusega tagapinnal W ja faasi f laiusega esipinnal. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus,
pressidel. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia- Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit
annaabi.ee 
