Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga
laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel. 4) Materialism kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Surmauskumused on nõrgenenud. 5
tulisuise Hiie ruuna ja kolmandaks luige Toonela jõelt. Kättemaksu haudunud karjane tapab Lemminkäise ja heidab ta Toonela jõkke. Ema saab märgi oma poja surmast ja läheb teda otsima. Ema riisub poja tükid Toonela jõest kokku, sobitab need kohale ja äratab poja loitsude ning võiete abil uuesti ellu. 16.17. Runo Väinämöinen hakkab venet ehitama ja käib Toonelas palumas vene ehitamiseks vajalikke sõnu, mida talle aga ei anta. Väinämöinen saab puuduvad sõnad surnud teadjamehe Antero Vipuse kõhust ning ehitab vene valmis. 18.19. Runo Väinämöinen purjetab oma uue venega Põhjala neidu kosima. Ka Ilmarinen läheb kosjateele. Põhjala neid valib Sampo taguja. Ilmarinen saab hakkama kolme võimatuna tunduva katsega: künnab esmalt üles ussipõllu, toob koju Toone karu ja
Väeloom Teisik- vabahingeks Lisahing Üldhinged - taevas -maa Väestatud laip-> kehahing-> hirm-> tõrje (surnutõrjemaagia)-> kalm vabahing-> hoolivus-> surnutekultus-> kalm | 1) siia ilma- undlikud/nõiad (sest nad on ootamatult surnud ja riituseid pole tehtud) 2) toonela-> veealune paik(algselt) -> veetagune paik surm toonelas - hajub -> teispoolsus - teisele tasandile - reinkarnatsioon manala- kurjade vaimude paik Loodus: -maaviha Sünd surm : surm selles maailmas tähendab sündi toonelas. -veeviha -äike -tähistaevas -loomad -tuul -ilmakaared(põhi, lääs) Maa elavad -toit
5. Maaga 6. Surnuga? Leib: - puder - leib - õlu 06.10.2011 Kehahing > väestatud laip > hirm > tõrje (surnutõrjemaagia) > kalm Vabahing (mis saab?) >hoolivus >surnute kultus 1. Jääb siia ilma - undlikud/nõiad 2. Toonela (kaugemal olnud paik) - teispoolsus - algselt veealune paik; - veetagune (kõnelev vesi (vesi liigub)) > surm toonelas Loodus - maaviha - veeviga - äi ke - tähistaevas - vikerkaar - loomad - tuul - ilmakaared - põhi (kui looma pea on põhjas, siis hundid ei tule) - lääs 3. Manala - pika aja peale sulandus toonelasse; hiljem kurjadele hingedele Surm toonelas - hajub; - teisele tasandile; - reinkarnatsioon Ahi/Ähi/Vello/Ahti - veejumalatega seotud nimeotsad Sümbioos. Elavad - (elu ise on surnute kingitus) matusepaikade kaitse; - toit
Usuti hingedesse kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid.
3) Vahepealsed – vari, minahing – väljendab personaalsust, ise (võib suguvõsa piires kuju vahetada). Teisik – kõike on vähemalt 2 ja temast saab aimu ärkvelunes – väljendas end kivi, vihma või muu kaudu.., peeti oluliseks sidet mitteinimliku maailmaga. Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..). On 2 matust ja mitu surma. 7 taevast ja 7 põrgut. Surnud elavad Toonelas. Surnutesse suhtutakse positiivselt kuna inimesed muutuvad paikseks. Surnu tuli matta nõuetekohaselt – ei tohtinud olla sõlmi, tuli täita riitused. Esivanematest oleneb inimese sigimine, viljakus, loomaõnn, haigused jne.. Monoteism: seotud juudiusu, kristluse ja islamiga..usuti, et maailm on Jumala looming (kreatsionism). Inimene koosneb keha, hing (surelikud), vaim (surematu, kuulub jumalale). Elu = eluta aine + elujõud. Surm = patupalk. Surm on negatiivselt märgistatud. Jumal on
Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja
Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja taasärkav jumalus), kuid tegemist pigem samanistliku arusaamaga initsiatsioonist 14. Kuidas suhestub läänemeresoome sanditamistava ja eesti hingedeaeg (või soome jaokaika)?
Usuti hingedesse – kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid.
"Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmises"- küsimus ei ole tegelikult võistulaulmises, vastakuti kaks teadjat , mõõdavad teineteise teadmisi sündide tundmises. S.runod on väärtuslikud jka rahvausundi tõendusmaterjalina; nende runode kangelased ei ole uue loojad nagu sünnieepika heerosed , samuti mitte meretaguste aarete otsijad ja naiste vallutajad seiklus- ja kangelasrunode sangarite kombel, vaid igivanade teadmiste hagejad Toonelas, vastujõududeks surnud või võistlevad samaanid. Kristlikke jooni ja fantaasiaaineid Ristiusu levimine Soome, Karjalasse ja Ingerisse oli pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Surnute põletamise taandumine hauamatuse ees, ristiretked. Paikkondlikud erinevused: uue usu juurutajana osutus ida kirik sallivamaks kui lääne oma. Ristiusu mõju on selgesti näha jutustavas runos "Lemminkäise surm". "Looja laevaretk" - üks vanem runo on töödeldud uuesti-luuletaja nõuete kohaselt
annaabi.ee 
