Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks sobivad kõige paremini tammed, haavad ja männid. Must-toonekurg ei pesitse kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg. 5 Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid Peamisteks ohuteguriteks must-toonekure arvukusele on elupaikade hävimine, mida põhjustavad metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure kaitseks loodud Eesti tegevuskava põhieesmärgiks on seatud tagada pesitsusvõimalused praegusele must-toonekure asurkonnale, ning selle saavutamiseks
1995. aastal ühines Eesti üleeuroopalise aktsiooniga «Kaitsealad elule», mis tead- vustab rahvusparkide ning looduskaitsealade olulist osa looduse mitmekesisuse säili- tamisel. Sama aasta, järjekordne looduskaitseaasta, juhtis tähelepanu põhimõttele - loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja seaIt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki loodus- kaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd.
Elavad peamiselt niitudel ja metsades. Vaskuss on saanud nime sellest, et tema läikiv, sageli pruunikas keha meenutab jämedat vasktraadijuppi. Rahvas on nimetanud ta ussiks, kuid loomauurijad loevad teda jalutute sisalike hulka kuuluvaks. Vaskuss eelistab tegutseda videvikus ja öösel. Kuna ta on suhteliselt kohmakas liikuja, hangib ta saagiks aeglaselt liikuvaid loomakesi, nagu putukavastseid, tigusid, vihmausse. Ise võib ta langeda saagiks rästikule, toonekurele, rebasele, kährikule jt. Vaenlaste käest pääsemiseks on tal varuks sama abinõu, mis arusisalikul, saba mahajätmine. Talveks kogunevad vaskussid talveurgudesse. Tihti võib ühes urus olla üle 10 looma. Loomad paarituvad mais ja pojad näevad ilmavalgust juuli lõpus või augusti algul. Noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vaskussi eluiga võib ulatuda 30 aastani. See loomaliik on Eestis looduskaitse all.
Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Valgetoonekurg on suhteliselt pesapaigatruu lind, kes igal aastal pesitseb alati vanas peatuspaigas. Enamasti kasutavad nad inimeste pandud pesaaluseid. Looduslikud pesad asuvad puude otsas, ka korstnatel, varemetel, tornidel. 6. Pesad Kevadel tassib toonekurepaar noka vahel pesamaterjali kohale. Vanas pesas tehakse remonti. Pesamaterjaliks kõlbab valge-toonekurele peaaegu iga asi, mis tema tähelepanu köidab ja millest jõud üle käib. Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist 7. Kasvamine Pesas on harilikult 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud.
Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6). Munad on elliptilised, valged, mõnikord kollaka või roheka varjundiga. Munad varieeruvad ka suuruselt, keskmiselt 110g. Haudevältus umbes 30 päeva, mõnikord kauem. Haudumise kestus oleneb ilmastikust. Kevadel tassib toonekurepaar noka vahel pesamaterjali kohale. Vanas pesas tehakse remonti. Pesamaterjaliks kõlbab valge-toonekurele peaaegu iga asi, mis tema tähelepanu köidab ja millest jõud üle käib. Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist. Valge toonekurg on rändlind. Valge-toonekurg on rändlind
Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga ala. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri ja Pandivere veekaitseala. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline
Punane Raamat ei saa kunagi valmis. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed Punasesse Raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävingust. See on Punase Raamatu põhimõte. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende
õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba
On viidatud CITESi konventsiooni rikkumiste potentsiaalsele ohule pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Võimalike kuritegevuse objektidena on nimetatud enamikku I kategooria kaitsealuseid liike, sh must-toonekurge. Seni pole olulist kuritegevuse kasvu selles osas märgata. Euroopa spetsialistid on juhtinud tähelepanu ohustatud ja haruldaste liikide pesitsuskohtade info konfidentsiaalsuse nõudele (Eurogroup Against Bird Crime). Keskkonna mürkide mõju Must-toonekurele mõjuvatest keskkonnamürkidest on potentsiaalselt ohtlikud põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid. Kuna Eestis kasutatav taimekaitsevahend ei tohi põhjustada piina tõrjutavatel selgroogsetel loomadel, mõjuda kahjulikult mittetõrjutavatele taimedele ja loomadele, samuti inimese tervisele ega ümbritsevale keskkonnale (Taimekaitseseadus § 53 lg 3), siis nende seadusliku kasutamise mõju ei saa olla suur. Keskkonnamürgid võivad ilmselt
vähese inimmõjuga metsamassiive. Need omakorda on kasvukohaks paljudele taime- ja seeneliikidele ning elupaigaks paljudele Eestis elavatele linnu- ja loomaliikidele. Eelkõige on ühtsed majandamisest vähem mõjutatud metsamassiivid olulised haruldastele I kaitsekategooria röövlinnuliikidele nagu kalakotkas, kaljukotkas, merikotkas ja kassikakk. Lisaks teadaolevatele liikidele on siin olemas sobilikud elupaigad ka must-toonekurele ning väike-konnakotkale, kuigi viimastel aastatel pole nende liikide pesitsemist kaitsealal täheldatud. Siinsetes metsades on inventeeritud olulisi metsaelupaigatüüpe, mis kvalifitseeruvad sageli ka Euroopas väärtustatud elupaikadeks. Lahemaa loodusalasse jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigad on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad e
leidmisega). 20. sajandi viimastel kümnenditel muutus populaarseks komme peatuda pul- marongiga teeäärse elektriliiniposti või puu otsa ehitatud toonekurepesa juures ning ühiselt kinnitada posti külge võimalikult kõrgele siidilinte see toovat noorpaarile head lasteõnne. Omameisterdatud toonekure katuseleviimine või kinnitamine noorpaari auto kapotile kuu- lub pulmanaljade hulka. Jumal köitis ühte kimpu kõik vastikud olevused ja ütles toonekurele: ,,Vii ja uputa kõik ära, mis siin on." Toonekurg läks uputama. Tal tuli aga huvi vaadata, mis seal on. Ta päästis köite lahti. Igale poole jooksis konne, usse, sisalikke, mardikaid jne. Toonekurg ehmus ära ja ei saanud enam midagi teha. Kui ta tuli Jumala juurde tagasi, küsis Jumal: ,,Ära uputasid?" ,,Ei. Tahtsin vaadata, mis seal on. Nagu arvasin, jooksid kõik välja. Ehmusin ära ja es saa enam neid kokku korjata." Jumal vastas: ,,Korja nüüd kogu oma eluaeg neid kokku
2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena Endla Reintam, 2008/2009 84 tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on
annaabi.ee 
