1990 aasta hindades? a)) 67,45; 6 4 b) 69,25; c) c) 70 70,45; 70 45; 70,45; 45; d) 75,75. Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? a) 67,9; b) 69,25 c)) 70,45 70 45 d) 114,7 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 45. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b)) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; g ; c) inflatsioonimäär ei muutu; d) töötus suureneb. 46 Kuii tegelik 46. lik SKP S (Q) on madalam d l kuik i potentsiaalne i l SKPS (Q*),
8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste meetodil! SKP arvutamine kulutuste meetodil E = Kulutused (C) + Investeeringud (I) + Riigi ostud (G) + (Eksport (X) Import (Z)) Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 9.Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) suurem kui töötus täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? 1.inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb 2.ettevõtlikus väheneb 3.tööviljakus kasvab 4.inflatsioonimäär ei muutu 5.inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb 10.Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus: 1.remondimees tuleb ja teeb kokkulepitud summa eest korteriremondi, makse aga kumbki pool ei maksa. 2.tööandja jätab töötajatele palga maksmata 3
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3
Masin 40 000.- 16. Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks: a) 90 000.-; b) 50 000.-; c) 0.-; d) Mitte ükski eelpool toodust. 17. Tuginedes tabeli andmeteleon õige, et juhul kui omakapital oleks 82 500.- ja Maa maksumus oleks 90 000.-, siis laenuvõlg oleks: a) 90 000.-; b) 70 000.-; c) 30 000.-; d) 55 000.-; e) Miite ükski eelpool toodutest. 18. Raamatupidamiskirjend ei pea sisaldama: a) Majandustehingu kuupäeva; b) Andmeid tehingu osapoolte kohta; c) Majandustehingu lühikirjeldust; d) Algtokumendi numbrit ja nimetust: 19. Ettevõte ostis kaupa arvega (maksmine toimub hiljem). Selle kohta tuleb teha järgmine raamatupidamiskanne: a) D Kaubad K Võlad tarnijatele b) D Tulevaste perioodide kulu K Kaubad c) D Kaubad
Kui laenusaaja hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu andjad, on muudel võrdsetel tingimustel (ceteris paribus) a. laenunõudlus väiksem b. * laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda d. pole võimalik prognoosida Question 59 (1 point) Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. * inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema Question 60 (1 point) Trükikoda trükib raamatuid, kusjuures ühe raamatu müügihind trükikoja jaoks on 250 krooni. Ühe raamatu trükkimise ettevalmistamise kulud on 100 krooni, trükkimise kulud on 25 krooni, värvikulud on 5 krooni ja köitmise kulud on 10 ning mõõtulõikamise kulud samuti 10 krooni
Me peame ette andma sammud, kuidas ülesannet täita. Milline järgnevatest tegevustest on keelatud, kui tegemist on vaba lähtekoodi litsentsiga kaetud tarkvaraga? Levitada tarkvara ilma et selle lähtekood oleks avalikustatud Milline järgnev lause sideteooria kohta on tõene? Vastuvõtja teisendab vastu võetud signaali sõnumiks. Missuguse arenduse etapp on tavaliselt järjekorras esimene tarkvaraarenduse koskmudeli kasutamisel? Nõuete analüüs Millised toodutest on olulised tegevused süsteemi teostuse faasis? Tarkvara arendus ja kasutajate koolitus Milline selgitus kirjeldab kõige paremini süsteemi testimise eesmärki? Hinnatakse terviklikku süsteemi, selgitades välja selle vastavuse nõuetele Milline lause kajastab kõige paremini andmetöötlussüsteemi struktuuri? Riistvara, püsivara (firmware), opsüsteemi tarkvara, rakendustarkvara, süsteemi konfiguratsiooniinfo ja kasutaja info kombinatsioon.
1997 88.25 130 % 1998 93.00 132 % Kui suur reaalne SKP 1998 a. 1990 aasta hindades? a) 67.45; b) 69.25; c) c) 70.45; 70.45; d) 75.75. Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? a) 67.9; b) 69.25 c) 70.45 d) 114.7 45. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; c) inflatsioonimäär ei muutu; d) töötus suureneb. 46. Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) suurem kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? Vastused:
tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust. Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 27. Raamatupidamise seaduse lisas 2 kirjeldatust erineva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal, riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28
maksimeerimine; ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine; aktsia hinna maksimeerimine. 18. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. valdkond, milles ettevõte tegutseb. toote nimi, mida ettevõte toodab. 19. Finantsjuhtimist ning finantsotsustusi mõjutavad oluliselt: Keskkond (õiguslik, majanduslik, finants). Väljakujunenud finantsasutused. Risk ja tasumatus 20. Milline järgnevalt toodutest ei ole finantsaruanne? bilanss; kasumiaruanne. dividendi maksmise aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne 21. Võlakordaja= Kohustused kokku/pikaajalised kohustused. Kohustused kokku/passiva. Kohustused kokku - omakapital 22. Milline järgnevatest ei ole ettevõtte rahanduse liik? Ettevõtlusrahandus. Väikeettevõtte rahandus. Perekonna rahandus. Korporatsioonide rahandus 23. Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on aktiva =
tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud 28 ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. [2] 10.3 Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja rahaekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).
Rahvusvaheliselt on rohkem tunnustust leidnud skeem 2, kuna ta on oma sisult informatiivsem ja sobivam finantsaruannete analüüsimise seisukohalt. Suuremates firmades on kuluarvestus edasi arendatud kulude juhtimise arvestuseks. Kuna skeem 2 on palju informatiivsem ja võimaldab leida rohkem näitarve, siis soovitatakse suurfirmades kasutada skeemi 2. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 22 Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Näiteks kasumid ja kahjumid põhivara müügist, kasumid ja kahjumid valuutakursimuutustest; kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist.
Maismaa koosluste kujunemise ajalugu on sageli kadunud, kuna mullakihid on aereeritumad ja neid segavad mitmesugused organismid. Päradoksaalsel kombel on mineviku maismaataimestiku uurimise parimaks allikaks samuti veekogude setted, kus leidub maismaataimede oietolmu ja eoseid. Loomulikult pole eelpool toodud näited ainsad võimalikud suktsessiooniread. Lisaks autogeensetele teguritele on olemas ka allogeensed, eriti kliima, mis muutuvad samuti ja tegelik rida võib näidetes toodutest suuresti erineda. näiteks moodustub veekogu kinnikasvamisel metsa asemel hoopis raba mis on tõenäoliselt paljude Eesti järvede saatus (ja on kindlasti olnud, kõik meie rabad on olnud kunagi madalad järved). Veekogudele (eriti umbsetele väikejärvedele) on toitelisuse suurenemine ajas tegelikult looduslik protsess ja kinnikasvamine pikemas perspektiivis paratamatu. 109.Kliimakskooslused? Varasem ettekujutus väitis seda küll, et kooslus jõuab oma arengus stabiilse järguni, kus
Kaardil toodud andmete alusel võime väita, et Lõuna-Eesti oli kõige aktiivsem piirkond Eestis, kus džässiga tegeleti. Joonis 1. Džässilike tantsuorkestrite levik 120 Seda arvamust toetab ka O. Avarmaa (kiri siinkirjutajale 2.12.2007). 63 Ülevaatlikkuse huvides on kõik teadaolevad orkestrid ja ansamblid vaadeldavast piirkonnast koondatud kronoloogiliselt alljärgnevasse tabelisse. Kaardil toodutest ei ole tabelisse kantud Karksi, Tali, Sammaste ja Pöide-Uuemõisa orkestreid, neid vaadeldakse järgmises peatükis eraldi. Tabel 3. Eesti väikelinnade džässilike juhumänguorkestrite andmed Ork./ans. nimi Tegutsemise Juhi nimi Pilliline koosseis Arvatav Vt aeg stiilil. suund foto The Bonzo Band 1927–** J. Pori
annaabi.ee 
