talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab? Kui Jaak Virvega sebima hakkas, kippus Riks lahkuma, kuna ta ei tahtnud seda n�ha. 5.Romaani l�pupeat�kivad loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on �ht�kki saatuslike ajaloos�ndmuste keerises. Iseloomsuta kalssivendade k�ek�iku Kristjanist oli saanud tulet�rjuja, Penu ja tema vanemad olid k��ditatud, Vare oli Saksa s�jav�es, Trull elas maal, Juhan oli punav�es
Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18. Kelle käest said Richard ja Jaak teada Stockholmi ekskursioonist? 19. Kuidas oli Tooderi lapse nimi? 20. Kosmograafiaõpetaja (Trump) hüüdnimi? 21. Millise kavaluse võttis Penn kasutusele kosmograafia tunnis,et head hinnet saada?Jutusta sellest. 22. Miks lõpetas kosmograafiaõpetajaPenni pinnimise? 23. Kuhu läks Riks, kui ta trammi alla jäi? 24. Mis tänaval asus Wikmani Gümnaasium? 25. Millise kavaluse mõtles Penn välja, et Maxiimis pidutseda? 26. Kuidas soovitas Penn Jaagul ja Riksil toimida Virve suhtes kui rivaalidel? 27
Raamatu analüüs ,,Wikmani poisid" Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära
väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist. Tooderi tunni ajal korraldasid kümnenda klassi poisid magneesiumi plahvatuse. Nad panid prügikasti magneesiumi ja süütasid selle siis, kui prügikast oli otse õpetaja nina all laua peal. Plahvatus oli väga ere ja lõi silmist pimedaks. Tooder võttis seda väga 4 isiklikult ja lahkus selle tõttu koolist. Ta võttis Wikamani gümnaasiumist ära ka enda
Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik
Räägiti reisist Prantsusmaale, mis tublimatele õpilastele oli lubatud. Härra Wikmani surma tõttu ei tulnud see enam kõne alla, kuid reis Stocholmi küll. Laasik oli selle üle rõõmus, sest nüüd oli tal suurem võimalus reisiraha kokku saada. Plebsi naine oli suremas. Poisid pidid talle kinnitama, et Plebs on neile hea õpetaja olnud. Peale märgi kohale toimetamist läksid poisid kohvikusse. Seal kohati Virvet, kes neid enda poole kutsus. Viimaks mindi ka härra Tooderi juurde. Jutuks tuli magneesiumi plahvatus, mis õpetajat pimestas. Üheksateistkümnes peatükk Poistel oli kosmograafia tund. Briljant (härra Trump) kutsus Riksi vastama ning lasi tal tahvlile joonistada taevaskera joonise. Ta kutsus Penno seda joonist seletama. Penno teeskles kokkutamist ning pääses seetõttu paari lause ettekandmisega, mis ta kähku oli õpikust meelde jätnud. Kui õpetaja sai õpetajatetoast teada, et Penno pole tegelikult kokutaja, kutsus ta poisi igal tunnil vastama
30. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik 31. Isand Sooba nägi välja nagu vana indiaanlane, ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) 32. Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel 33. Aabel 7. a, Tooderi poeg 34. Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu 35. Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut
tulipunaseks.Punastamise põhjused jäid ebaselgeks.Sellest tekkis hämmeldus,sõnaviivitus või näo mujale pööramine.Veatu eesti keele r oli pärit Prantsusmaalt. Kuulu järgi oli Madame Lüllii alevipoodniku tütar kuskilt Lõuna-Mulgimaalt. Tahtis Pennile panna eksamil hindeks neli,kuna too läks sujuvalt ühelt teemalt üle Eiffeli torni jutustamisele,mis oli Lüllii lemmikteema. Härra Saul Härra Saul, hüüdnimega Kondiiter oli usuõpetuse õpetaja. Kes tuli Tooderi asemele. Ta oli teistsuguse maailmavaate ja ellusuhtumisega magister. Härra Saul on väike, pruntja kehaga ja ebaproportsioonaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kohutavalt kitsates mustades pükstes. Liigutustes midagi tõesõna napakat. Ta oli veidi üle neljakümne ja liikus tänaval selle ea kohta pigem pisut vanameheliku sammuga. Tal olid ka veidrad nõksud. Aeg-ajalt lõi ta kellegi ees seisatades kannad uskumatuplaksatusega kokku
õpetasid prantsuse või saksa keelt.Neil oli juba küljes väikene sellele keelele omapärane aktsent.Ning lugeda oli raske, näiteks üks õpetaja kasutas sõna poesid.Sellist sõna tänapäeval ei kasuta mitte keegi.Sellel ajal ka õpilased olid ära jaotatud, ehk siis poiste kool ning tüdrukute kool.Wikmani kool oli täielikukul poiste kool.Ning sellest võib järeldada, et poisid teevad päris palju seal pahandusi, see klass millest on juttu, seal juhtus päris suur pahandus.Poisid olid Tooderi tunnis, mis on usuõpetuse tund.Klassi kamp kuhu kuulus ka Jaak, mõtles et teevad väikese nalja.Ning panid päris suure koguse magneesiumi klassi paberikorvi.Õpetaja Tooder saatis Jussi lärmamise eest klass nurka.Sinna kus oli see prügikast.Juss ütles õpetajale et midagi krabistab seal prügikastis, et on vist hiired sees.Härra Tooder läks sinna juurde ning kummardas prügikasti kohale ning ütles et Juss valgust näitaks
väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist. Tooderi tunni ajal korraldasid kümnenda klassi poisid magneesiumi plahvatuse. Nad panid prügikasti magneesiumi ja süütasid selle siis, kui prügikast oli otse õpetaja nina all laua peal. Plahvatus oli väga ere ja lõi silmist pimedaks. Tooder võttis seda väga isiklikult ja lahkus selle tõttu koolist. Ta võttis Wikamani gümnaasiumist ära ka enda poja, oma seitsmeaastase Aabeli, ehmunud silmadega tumedapäise poisinääpsu, kes õppis sealses koolis esimeses klassis
Ükskõik, mis ta sulle teinud on. Suhteliselt alati olen mõelnud vaesemate ja rikkamate inimeste vahelisest ebavõrdsusest. Siin raamatus nägin aga, et vahet pole, kust ühiskonnakihist pärit oled, keegi ei tee sul vahet. Mulle meeldis Riksi ja ülejäänud tema klassivendade vaheline sõprus. Ennast olen alati analüüsinud, seetõttu ei proovinud tänu raamatule ennast mingisugusest uuest küljest vaadelda. Muudaksin seda osa, kus Härra Tooder põgeneb pojaga paadiga üle mere. Jaagu ja Tooderi vahelist vestlust, et Jaagul oleks võimalus teda ikka ümber veenda Eestisse jääma, poja pärast. Sest kui nad sel tormisel päeval paati astusid, kirjutasid põhimõtteliselt oma surmaotsusele alla. Oleks võinud olla nii, et Härra Tooder ja tema poeg lähevad kuhugi metsa ennast ära peitma, Jaak juhatab neid. Reklaam Raamatust ,,Wikmani poisid " leiate lugemist igale vanusele nii noorele, kui ka vanale! Põnevust jätkub igas peatükis
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid
koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm, kuid nad jäävad môlemad ellu. Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enam- vähem ilma pôhjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab, et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga kôrval Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga. Härra Tooder ja Aabel hakkavad parajasti pisikese sôudepaadiga ära minema - sinna, kuhu jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kôik sôltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu "Mis jumal teeb, on ikka hea". Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu kôigi ootusi on
kuid nad jäävad môlemad ellu. Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enam-vähem ilma pôhjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab, et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga kôrval Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga. Härra Tooder ja Aabel hakkavad parajasti pisikese sôudepaadiga ära minema - sinna, kuhu jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kôik sôltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu “Mis jumal teeb, on ikka hea”. Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu kôigi
maja tabab pomm, kuid nad jäävad mlemad ellu. Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enamvähem ilma phjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab, et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga krval Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga. Härra Tooder ja Aabel hakkavad parajasti pisikese sudepaadiga ära minema sinna, kuhu jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kik sltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu "Mis jumal teeb, on ikka hea". Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu k igi
annaabi.ee 
