ettevõtete suhtes Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel: 1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes 2.selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 48:Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine Võrreldava ja suhtelise tasuvuse põhimõte seisneb, uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus, kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus aga määratakse teiste harude suhtes samas majandis. Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. dij=r astmes v ij + r astmes s ij /2
Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel: 1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes 2.selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 49. Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine Võrreldava ja suhtelise tasuvuse põhimõte seisneb, uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus, kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus aga määratakse teiste harude suhtes samas majandis. Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. dij=r astmes v ij + r astmes s ij /2
47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud. Taimekasvatuses on muutuvkuludeks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, tasu hooajatöölistele, põllutöömasinate renditasu jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks söödad, mineraalained, ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub proportsionaalselt antud toodanguliigi tootmise mahu kasvu või kahanemisega. Kattetulu leitakse iga põllukultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt külvipinna
et standardkogutulu majapidamise kohta on olnud nende aastate lõikes ainult kasavavas tententsis (6 aastaga on tõusnud ligi 70%). (Standardkogutulu on majapidamises toodetud põllumajandustoodangu väärtuse ja selle tootmiseks tehtud erikulutuste vahe, mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardkogutulu koefitsientidest lähtudes.) 3. ERINEVAD TOOTMISTÜÜBID EESTIS 2001-2007 AASTATEL Majapidamise tootmistüüp -- määratakse toodanguliigi standardkogutulu osatähtsuse järgi majapidamise summaarses standardkogutulus. Tabel 2. Põllumajandusettevõtete tootmistüüpide klassifikatsioon Eestis Tüüp Tootmissuund Peamise tootmissuuna kirjeldus A 13-Taimekasvatus Teravili, õli- ja valgukultuurid 14 Peamised põllukultuurid 60 Segataimekasvatus B 20-Aiandus Köögivili, lilled, maasikad
15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse vara maksumus kasutusaastatega. Valiku eelduseks: võrdne kasutamine aastate jooksul. Nt. Maksumus 88000 eek ja planeeritav kasutusiga 10 aastat, amortisatsiooninorm on 10% ja amortisatsiooni summa on 8800 aastas. 2
Selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 16 Majanduspraktikas hinnatakse eri toodanguliikide ja tootmisharude tasuvust tavaliselt võrdlusmeetodil, aluseks on kaubatoodangu rentaablus. Võrreldava ja suhtelise tasuvuse printsiip: uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus, kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus määratakse teiste harude suhtes samas majandis. Kasutatakse kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. 17
337) 338) Võrdleva analüüsi suunad: 1. lähtudes püstitatud eesmärgist, st aitab anda hinnanguid saavutatud tasemele 2. võrdlemine ajas näitab, kuidas nähtus on kulgenud vaadeldava perioodi jooksul ning millised on temas toimunud muudatused, st aitab mõista arengut mõjutanud tegureid 3. võrdlemine ruumis, st kuidas kulgevad kaks või enam samaaadset nähtust erinevates kohtades 339) Suhteline ja võrreldav efektiivsus 340) Konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus määratakse, kõrvutades kaubatoodangu rentaabluse näitajat teiste majandite sama liiki toodangu näitajatega, suhteline tasuvus aga määratakse teiste harude suhtes samas majandis. 341) Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. 342) Tootmise konjunktuur 343) Konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või
c) Kogutoodang nn valgu rasvaühikutes. Vaatleme neid näitajaid lähemalt ja selgitame, mis on nende näitajate majanduslik sisu. Kogutoodang naturaalsetes ühikutes (tonnides, tükkides jne) on kõige põhilisem loomakasvatuse kogutoodangut iseloomustav näitaja. Nimetatud näitaja kasutamise korral iga loomakasvatustoodangu liigi kohta saadakse erinevad näitajad vastavates mõõtühikutes. Kogutoodang naturaalsetes ühikutes võimaldab hinnata vastava toodanguliigi kasutamise võimalusi (kui palju saame tarbida, müüa või kui palju on vaja antud toodangu liiki vajaduse korral juurde osta jne). Antud näitaja puuduseks on asjaolu, et erinevate (paljude) loomakasvatusharude viljelemise korral iseloomustab loomakasvatuse kogutoodangut suur hulk erinevaid näitajaid. See raskendab ülevaate saamist ettevõtte (riigi) loomakasvatuse kogutoodangust. Eriti
Leitakse, summeerides ülalloetletud kulud: Uo=A+I+H+K+E+uk+um+us+up; kus E - ettevõtte üldkulud kr/h (protsendina eelpool näidatud püsikulude ja muutuvkulude summast). 28 Kuna üldkulud lisatakse juba arvutatud otse- ja püsikuludele, siis erinevate masinate töö võrdlemisel ühe ettevõtte piires nad võrdlustulemust ei mõjuta ja võib seetõttu jätta ka arvesse võtmata. Kui aga arvutatakse mõne konkreetse töö- või toodanguliigi omahinda, tuleb kindlasti lisada ka üldkulud. Teenustöö hind Teenustööde tegemisel arvestatakse masinakuludesse lisaks eelpool nimetatud kuludele riski katte %, soovitav kasum rakendatud kapitalilt (laenuintressi tuleb ka käsitleda kui kapitali kasumi osa), ja käibemaks 18%. Kulud teenustööl koos riski ja kapitaliintressiga: U1=(1+R/100) + soovitav kasum kapitalilt laenuintress; kus R - riski määr, % töökuludest; kasum kapitalilt ja laenuintress summana (kr/h).
kusjuures aluseks on kaubatoodangu rentaablus. Sama põhimõtet kasutatakse ka kaubavälistes harudes nt söödatootmisel Tootmisharu tasuvusest saab ülevaatlikuma pildi meetodiga, mis põhineb rentaabluse näitajate kahekordsele vastandamisele. Sellist võtet nimetatakse võrreldava ja suhtelise tasuvuse printsiibiks. Mainitud põhimõtte järgi toimub toomisharude tasuvuse uurimine matemaatiliste meetoditega. Võrreldava ja suhtelise tasuvuse põhimõte: uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega: 3. võrreldav tasuvus - kõrvutatakse oma üht toodet teiste majandite sama liiki toodanguga (majandi X piimatoodangu rentaablust võrreldakse majandi Y piimatoodangu rentaablus näitajaga) 4. suhteline tasuvus- kõrvutades oma üht toodet teiste harude toodete suhtes samas majandis (majandi X
annaabi.ee 
