majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla.
· Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et püsivkulude summa jagatakse toodete hulgaga. 10 · Omahinna püsivosa väheneb toodangu suurenedes pidevalt seepärast, et muutumatult sama summa jagatakse suurema toodete arvuga. · Omahinna muutuvosa leitakse samuti nagu muudki kulud ühe toodanguühiku kohta ehk muutuvkulude jagamisel toodete hulgaga. · Arusaadavalt peab omahinna püsiv- ja muutuvosa summa olema võrdne omahinnaga.
pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku võlaorjuse eest linnadesse. Rauast relvad pööre sõjatehnikas. VII-VI saj, saavad lahingute otsustavaks jõuks raskerelvastusega jalaväelased hopliidid. Efektiivne käsitöö toob kaasa toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid
tootmistegureid kõige väiksemate kuludega. Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige
Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama tükipalk makstakse sel juhul , kui ettevõte on huvitatud, et tööline teeks rohkem tööd. On töötulemustest sõltuv palk, mida makstakse tehtud tööde või toodanguhulga eest. Siin peab garanteerima kindlast miinimumpalga, mida makstakse ka väiksema tegeliku tulemuse eest. tulemuspalk eeldab ettevõtte arengut ja edukust tagavate ülesannete täitmist. See on juhifondist makstav lisatasu, mis põhineb individuaalselt püstitatud eesmärkidel, mitte igapäevasel töötulemusel. jõulupalk makstakse võimalusel kõikidele töötajatele, kes on töötanud ettevõttes
Industrialiseerimine, sõjatööstuse, metallurgia jne eelisarendamine; natsionaliseerimine- eraomanduse likvideerimine; riigi reguleeriv osa majanduses(otsene kontroll); korporatiivne riik (kõik inimesed kinnitatakse määratud tegevusse vastavalt rahvus ja rassi tunnustele (Saks), kutsehuvide seisukohalt (It), NL olid lihtsalt töölisliidud.; #majanduse sisseveost sõltumatuks muutmine; agressiivsete sõdade ettevalmistamine,# (autarkia); riik määras toodanguhulga ja tarbimisemahu, plaanimajandus (Kas ikka igalpool?); 2. Millised industrialiseerimise ja talurahva koopereerimise variandid esinesid NSVLis? Ind: Äärmiselt kiire kasv tööstuses iga hinna eest, maksimaalselt kõrge industrialiseerimise tase ja tempo. Oldi nõus viima elatustase võimalikult madalale, et vabastada ressursse tööstuse arenguks, pigistada põllumajandusest välja maksimum toidu- ja tooraineid. Tööstuse enda akumulatsioon, kärped teiste rahvamajandusharude akumulatsioonist
Tootmistehnoloogia on mastaabisäästuga (positiivse mastaabiefektiga), kui sisendikomplekti suurendamisel mingi arv kordi kasvab tootmismaht rohkem kordi (keskmine kulu tooteühiku valmistamiseks väheneb). Kui kõigi sisendite piirtoodang on positiivne ja sisendi suurenedes kahanev ning sisendid on omavahel osaliselt asendatavad, sobib tootmistehnoloogiat (sisendi ja väljundi seost) kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon. Sisendite omavahelise asendatavuse korral saab sama toodanguhulga valmistada sisendeid erinevas koguses sisaldavate komplektidega. Sellised tegurikomplektid moodustavad samatoodangujoone. Tootmistegurite asendatavus Tootmistegurite asendavus tähendab ühe sisendi-komplekti asendamist teisega tingimusel, et tootmismaht ei muutu (sisendikompleti ümber-paiknemist mööda samatoodangujoont): K MPL K MPK L MPL MRTS ehk L MPK .
objektiivsel analüüsil tuginev ratsionaalne poliitika Globaalses mõttes on ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. See on aga liiga üldine ega ole reaalselt ühegi ettevõtja tegevuse konkreetseks eesmärgiks. Seetõttu defineeritakse firmateoorias ettevõtte tegevuse eesmärgina kasumi, s.t. teatud perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine Alameesmärgiks võib olla kulu minimeerimine mingi kindla toodanguhulga valmistamiseks fikseeritud tingimustes. Ettevõtte tegevust vaadeldakse fikseeritud pikkusega perioodil (päev, nädal, kuu jne.). Seejuures eristatakse lühiperioodi otsustusi, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, ja pika perioodi otsustusi, mis on suunatud tulevikku. Lühiperiood defineeritakse mikroökonoomikas ajavahemikuna, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht).
Kõige enam mõjutab loodusliku elukeskkonda looduskasutus. Igasuguste tehissüsteemide loomisel on väga olulisel kohal nende efektiivsus, kasutegur. Kuidas tootmise kasutegurit mõõta ja kuidas seda suurendada - see on keskkonnaökonoomika üks tähtsamaid ülesandeid. Tootmise peamine kannustaja on tarbimine. Tarbimine tuleneb inimeste vajadustest, kuid tänapäeval on ka tootmine tarbimise oluline kannustaja. Kasutab selleks reklaami ja muid võtteid. On ju toodanguhulga suurendamine iga ettevõtte jaoks peamine eeldus selleks, et jääda konkurentsivõitluses püsima ja kasvatada kasumit. Siit tuleneb, et ratsionaalse looduskasutuse üheks väga oluliseks eelduseks on mõistlik tarbimispoliitika ja -strateegia. Selleks, et väheneks tootmise surve loodusele, peab vähenema tarbimise ja olme materiaalsus. Jätkusuutliku arengu strateegia üheks osaks peab kujunema kompleksne säästliku arengu programm.
pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku võlaorjuse eest linnadesse. Rauast relvad pööre sõjatehnikas. VII-VI saj, saavad lahingute otsustavaks jõuks raskerelvastusega jalaväelased hopliidid. Efektiivne käsitöö toob kaasa toodanguhulga suurenemise ja vajaduse intensiivsemate turusuhete järele. Linnakäsitöölised hakkavad tootmise suurendamiseks naabermaadest oritööjõudu hankima. Tekib kaupmeeste kiht. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumaj. aristokraatiaga, kes soovib säilitada pol. võimu monopoli. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised maj. huvid
annaabi.ee 
