KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed: · Õiged tooted ja teenused; · Õige hinnakvaliteedi suhe; · Toodete kättesaadavus; · Efektiivne info liikumine; · Õige pilt ettevõttest ja tootest. Konkurentsi negatiivsed küljed: · Konkurents tõrjub...
7.Milles väljendus rev situatsioon Aasias i MS järel? Rahvas hakkab soovima endale rohkem õigusi ja võrdusust. Ei taheta alluda enam imperialistlike riikide kontrolli alla. India autonoomia soovimus tahe. Hiina 4. Mai revolutsioon kus kukutati keisri võim ja peeti kodusõda. 8.Miks õnnestus kommunistidel Venemaal võimu haarata? 1)Demokraatia puudumine- rahvas soovis rohkem õigusi ja levis äärmuslike rühmituste pooldamine.2)Lubasid I MS lahukda- Rahvas kurnatud kuna toodand ja elu käis sõja ümber.3)Tsaari võimu kukutamine- võimaldas poliit vangidel ühiskonda tagasi tulla. 4)Maa reformi korraldamise lubamine- Lubati maa riigistada ja jagada maad talupoegade ja vaesema rahvaklassi seas.
ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda- 1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga- 1944 suvel.Eesti taasiseseisvus 1991 20aug. 2.Muutused
3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine .Avati merekool , nt Heinastesse 1864 . 19sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse arend Eestis tagasihoidlikuks.Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Hakati rajama kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse , nende toodand oli vene turul hinnatud. Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist . 19sajandi teisel poolel kasvas kiiresti masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas, kuhu ehitati mitmeid suutettevõtteid . Tln rajati puuvillamanifaktuur . 20saj alguseks oli Tln peamine tööstuslinn. Kuhu kujunes paberitootmiskeskus,kus 19saj lõpuks toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevat paberit. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse ning koguni maale
1948 ehitati gaasijuhe leningradi ja 1952.a Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused.Sillamäele rajati sõjaväebaas ja inimesi sinna enam ei lubatud.ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi ja naftatööstusele,automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Volta tehases toodeti 10% kogu NSVL toodetud elektrimootoritest.Rasketööstuses (rajati kuna koha peal oli väljaõpetatud kaader) valmistatud toodete tooraine toodi Eestisse sisse ning toodand viidi ENSVst välja.Samuti arenes ka kergetööstus.Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat,kus vabad kohad täideti sissetoodud tööjõuga.Hakati ka linnu taastama,mis tõi kaasa veelgi suurema võõrtööjõu sissevoolu. Industrialiseerimise käigus kadus täiesti erasektor tööstuses| ENSVs majanduselu allutati kõigil tasandil plaanimajandusele. Moskvas töötati välja erinevad plaanid. Kogu see protsess tähendas üleminekut käsumajandusele, mis tõi kaasa mitmed probleemid
Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis. Piirprodukt (MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis). Kahaneva piirtootlikkuse/kahanevate piirtulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisada täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti.
• Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid; • Majandid sotsiaalse elu korraldajana maal; • Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek; • Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused 3. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis: 1950-ndatel piimatoodang langes. Kuid alates 1960-ndatel hakkas see tõusma, kuni 1990- ndateni. Siis hakkas aga jällegist langema – 2000ndatel oli toodand natukene rohkem kui 1950ndatel aastatel. Pärast 2000ndaid on see jällegi tõusnud. Veisekasvatus kuni 1960ndateni oli stabiilne, siis on hakanud tõusma tasapisi kuni 1990ndatel aastatel see langes pea poole võrra. Lambakasvatus on aastataega pidevalt tasapisi langenud, kuid 2000ndatel veidi tõusnud. Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma. 4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008):
ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul. 12 5.Energiamajandus Brasiilias leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Imporditakse toornaftat ja eksporditakse rauamaaki. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja teistes. Elektrienergia toodand inimese kohta on 500kW. 13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Aastaringselt soe, lühike vihmaperiood, niiske kliima. Vahetuva kuiv ja niiske aastaaeg. Vähevillakad mullad. Brasiilia asub ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ning lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses agrokliimavöötmes
suhted Liider kujuneb rühma liikmete Juht määrtakse organisatsiooni c) Liidri/juhi kujunemine hulgast poolt Isiksusest tulenev staatus Funkts. Ülesanded või d) Vast. Mõjutamise baas Vastastikune tõmme, sümpaatia positsioon e) Seotus grupiga Lojaalsus Ametlikud e. Formaalsed grupid Tööülesannete täitmise grupid Toodand või vajalikud teenused suhted ei ole lähedussuhted võib olla mitu liidrit oluline koostöö Komiteed, nõukogud, komisjonid Probleemide lahenduse koordineerimine, teiste tegevuste hindamine, planeerimine jne. Moodustatakse erimeelsuste lahendamiseks, oluliste ideedega töötamiseks ja nõustamiseks Erineva tausta ja motivatsiooniga liikmete ühistegevus kohmakas Oluline infovahetus Otsustusgrupid
Elektrit toodetaks tuumaelektrijaamades,soojuselektrijaamades, ja hüdroelektrijaamades. Elektrienergia tootmine,tarbimine Rootsis ühe inimese kohta aastas on alla 5000 (kWh). Toodang ja tarbimine on väga suur.Mida suurem toodand seda arenenum riik on.Järelikul on riigi arengutase kõrge. Rootsi energiamajandus on tõhus.Alternatiivsetestest energialiikides tuleks ehk arendada tuuleenergiat ja rajada rohkem tuulegeneraatoreid.Samuti tuleks arendada ka päikeseenergia rakendamist
Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond
asukoht. Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida. (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms). Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne. Pole stardiperioodi. Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga. Üks konkurent vähem. Hind võib olla soodne. Miinused: Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead. Kaubavalik, toodand, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates. Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid. Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta. Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. 32
annaabi.ee 
