turuhinda mõjutada; tooted ei erine oma omaduste poolest eriliselt, sellest tulenevalt on ostjal ükskõik, kelle toodangut ta ostab, kui ka hinnad on enam-vähem ühesugused; müüjatel on vaba võimalus tulla turule ja sealt lahkuda; ostjatel on info majanduslike tingimuste kohta 2. monopol- see on turg, kus on ainult üks müüja, kes võib oma toodangule hinna määrata. See on monopoolne turg. Monopol on ainuke toodagu pakkuja kogu majandusharus, mis tähendab, et firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad. Erandid- a) ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist, kui kodumaisel ainutootjal tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. b) Monopoli eksisteerimise eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. c) Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat või teenindajat
inkvisitsioonikohtu ette, seekord kuritegu korduvaks, kuivõrd eelmise eest oli teda ju karistatud. Ning karistuseks ,,kahekordse kuriteo" eest oli surm. Kui inkvisitsioon ta aru andma kutsus, oli Galileo haige. Arstid saatsid selle kohta vastava märgukirja. ,,Galileo lamab voodis ja teda ähvardab oht reisida teise ilma, aga kindlasti mitte Rooma." Kuid inkvisiitorid olid järeleandmatud. ,,Kui tema olukord mingilgi määral reisimist võimaldab, siis võetagu ta kinni, pandagu ahelatesse ja toodagu Rooma." Ta asus Rooma poole teele südatalvel, 1633. aasta jaanuaris. Saabudes oli ta poolsurnud. Kohtunike ette astudes polnud ta ei vaimselt ega füüsiliselt võimeline end kaitsma. Kohus kestis pool aastat. Galileo kaitseks astusid välja mitte üksnes vabamõtlejad, vaid ka mitmed katoliiklasest õpetlased ja kirikumehed inkvisitsioon oli ühtviisi võimas ja ebapopulaarne. Kuid inkvisitsioon sai oma tahtmise. 1633. aasta 22. juunil anti talle võimaus lahti öelda veendumusest,
realiseerimine, ettevõtte arendamine. Töövõtjad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest ja sotsiaalsetest garantiidest, rahuldavatest töötingimustest jne Ettevõttevälised huvigrupid Võõrkapitaliomanikud- huvitab kindel ja soodne kapitalipaigutus Kliendid- neile vajalik toodang soodsate indade ja nõutava kvaliteediga Konkurendid- konkurentsireeglitest kinnipidamine ja teatud kooperatsioon Hankijad- makseõimeline nõudlus nende toodagu järele, stabiilsed ja soodsad hanketingimused. Riik ja ühiskond- huvitab maksudega seonduv, töökohtade loomine ja säilitamine, hariduse, kultuuri, teaduse jne toetamisne See, kui oluliselt üks või teine grupp ettev.eesmärgipüstitust ja teisi ettevõttes tehtavaid otsuseid mõjutab, sõltub konkreetsetest tingimustest. ETTEV. KESKKONNASFÄÄRID Ettev. ei saa kunagi vaadelda lahus sellest keskkonnast, milles ta tegutseb. Nende vahel eksisteerib rida mitmesuguseid seoseid. Eristatakse:
Keskmine muutuvkulu – (average variable cost, AVC) AVC = VC/TP Keskmine produkt – (average product, AP) koguprodukti hul muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. AP(L)=TP/L või AP(K)=TP/K Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP Keskmine tulu – (average revenue, AR) AR=TR/TP Kogukulu – TC = FC + VC Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q (TP) Majanduskasum - = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud. (=0 firma on konkurentsivõimeline, >0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal. Nõudluse hinnaelastsus (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 – mitteelastne, võrdub 1 | ühikelastne ja suurem kui 1 elastne E p , Q= Q
ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele tootele seda väiksemad, mida suurem on toodete arv. 36) Toodagu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37) Kasumi-kahjumi piir
Jääktulu tooteühiku kohta= jääktulu/toodangu arv Ühiku müügitulu= müügitulu/toodangu arv Ühiku muutuvad kulud= muutuvkulud/toodangu arv Ühiku jääktulu= ühiku müügitulu ühiku muutuvad kulud Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud)= (materjalikulu + tööjõukulu)/toodangu arv Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud)= otsekulud + (tootmise üldkulud/toodangu arv) Ühe toote töötlemiskulud= (tööjõukulu/toodagu arv)+ (tootmise üldkulud/toodangu arv) Töötlemiskulud kokku= tööjõukulud + tootmise üldkulud Tootmiskulud kokku= ühe toote tootmiskulud * toodangu arv Jääktulumäär= jääktulu/müügitulu Kasumilävi (tasuvusupunkt) rahas= püsikulud/jääktulumäär Kasumilävi (tasuvuspunkt) ühikutes= püsikulud/jääktulu tooteühiku kohta Kõrvaltoodangu müügist saadav kasum= kõrvaltoote müügitulu jaotuskulud Põhitoote tootmiskulu= kogukulud kõrvaltoodangu kasum
minimeerimise nõue, aga alati ei saa siiski ainult sellest lähtuda Juhtimisotsust ei tohiks alati teha kuludest lähtuvalt. PÕHIPROBLEEMID TOOTMISPROTSESSI PLANEERIMISEL F valimine erinevate masinatüüpide vahel F valimine isetootmise ja võõrteenuste vahel F partiide optimaalse suuruse määramine F tootmistingimuste (rõhk, temperatuur jm) planeerimine F töötlemisjärjekorra valik Tuleb määrata toodagu kogu mida ühel või teisel masinal toodetakse. Tuleb leida optimum, et masinaid ei pea koguaeg ümber seadistama. Kui valime ise tegemise ja võõteenuse vahel (mõned tetailid ostame sisse), siis tootmine oleks meile näiteks odavam. Tuleb analüüsida kvaliteeti lisaks kulude vähenemisele. Me ei tea, et kvaliteet püsib. Samuti ei pruugi hind püsida. Me ei tea, kas saame vajalikud osad õigel ajal kätte. Ainult kulutuste põhjal ei tohi otsuseid teha. TOOTMISE AJALINE JAOTAMINE s.o
juubeldamine Myrsilose surma üle; 2) Sümposioni- e joomistemaatika, nö prassingulaulud, sageli seotud poliitiliste motiividega. Alkaios, fragment 335 Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt, ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt, üksainus nõu on täitsa kindel toodagu veini, et jääda purju. · Anakreon (u 570 485 eKr) Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. aastat Traakia rannikule. Samose saarel türann Polykratese õuelaulik. Anakreoni luulest säilinud u 160 fragmenti,enamik paari rea või mõne sõna pikkused. Teemadeks olid: Sümposioon, armastus, noorus. · Kristjan Jaak Petersoni (18011822) tõlked anakreontilisest luulest :
kui kirikut ehitatud, vajunud imelikul viisil igal ööl see osa maa alla, mis päeva jooksul üles ehitada jõutud. Ehitajad olnud meeleheitel, ei teadnud, mida teha. Üks vanaeit andnud nõu: toodagu kolm Mardi nimelist meest, joodetagu need viinaga purju ja müüritagu need elusalt kiriku müüri sisse. Tehtudki selle nõu järgi. Sissemüürimise kohad märgiti ära ristidega. Nüüd olnud ka kuri võidetud ja ehitus viidud ilma vahejuhtumiteta lõpule. Selle sündmuse järgi olevat Martna endale ka nime saanud. Ennemuiste olnud Martna kirik tornita. Ajad möödunud ja kirikule hakatud torni peale ehitama
rakendatav vägivallaarsenal oli mitmekülgne, Moskvas pöörasid nende alade puhastamisele ulatudes hirmutamisest massimõrvade ja suurt tähelepanu, kuna see pidi järgnevale tervete rahvaste küüditamisteni. sovetiseerimisele oluliselt kaasa aitama. Eesti Enne sõjajärgsetele aastatele keskendumist puhul tundsid julgeolekuorganid teravdatud toodagu mõned arvulised andmed aas huvi esmajoones Otto Tiefi valitsuse Eestisse jäänud liikmete vastu. Valitsusliikmed arre vanglad. Eesti vabastamise järel oli siseasjade teeriti 1944. aasta sügisel. Nende tabajaks oli rahvakomissariaadi vanglate osakonna tegevus vastupanuliikumise vastu võitlemise peamise suunatud kõikide kohtu ja juurdlusorganite
Stroof on mitme värsi (värsimõõdult ja rütmilt ei pea tingimata sarnanema) meetriline süsteem, mis kordub ühe laulu vältel reeglipäraselt (Alkaiose, Asklepiadese, Sappho jt. stroofid). Alkaiose stroof: // // Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt, ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt. Üksainus nõu on täitsa kindel: toodagu veini, et jääda purju. Glykoneus: () (hellenistliku luuletaja Glykoni j. nimetatud värss) Pherekrateuse värss: // Asklepiadese väike värss: / // Asklepiadese suur värss: Asklepiadese stroof: / // (A. v.v.) / // (A. v.v.) / / (pherekrateus) ( ) (glykoneus)