HEA ÕHU A ja B Tallinn 2002 ÕHU KVALITEETI RUUMIS MÕJUTAVAD: · Õhu liikumine · Tolmusisaldus · Soojus · Müra · Õhu niiskus ÕHKU SAASTAVAD TEGURID: · Toa- ja tekstiilitolm · Õietolm · Loomsed allergeenid · Tubakasuits · Bakterid · Radoon ja väävliühendid Hea nõu on ikka kallis! Soovitusi õhu vallas... Sobiv ruumi temperatuur on 20-22o · Kõrgem temperatuur raiskab energiat ja on tervisele kahjulik · Magamistuppa on sobilik temperatuur alla 20o
Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp. tõus alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhumassid õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temp, niiskus, tolmusisaldus, läbipaistvus): · arktiline väga külm ja kuiv. Eestis talvel tugev pakane. Kujunenud Põhja-Jäämere kohal või Antarktise mandri kohal · parasvöötme 1) mereline niiske, talvel soe, suvel jahe. Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline. Eestis sulailmad. 2) mandriline kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud.
koguses kaevandada. Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid. Ehitusliiv ja kruus Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Ehitusliivaks loetakse sellist liiva, mille peensusmoodul on 1,3 või rohkem, savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ning osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla 35%. Liivast materjali, mis ei vasta eespool esitatud nõuetele, kuid mida soovitakse kaevandada, nimetatakse täitepinnaseks ehk täitematerjaliks (täiteliivaks). Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne
antud liiv sobib betoonisegu koostisesse. Liiva tühiklikkuseks saadi 44%, soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40-42%, seega antud liiv ületab tühiklikkuse normi ja betooni ettevalmistamisel tsemendi kulu suureneb. Liiva peensusmoodul oli 1,986 järelikult oli tegu peen liivaga ehk ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise määramise põhjal võib öelda,et kõige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 – 0,125 mm. Ehitusliiva savi ja tolmusisaldus ei pea ületama 10%. Osakeste läbimõõduga >0,125 mm osakaal antud katses tuli 0,15 %, mis on alla 10%, seega on antud liiv ehitamiseks kõlblik. 5
): soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed. Saastekahjud. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli,
2,4: jiime, 2,8-1,5:keskmine ning 2,1-0,6:peen. 3,35 jaa:b vahemikku 4-2,4,jiirelikult oli tegu jiimeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse )1,3, jiirelikult oli tegu kasutamiskdlbliku ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise miiiiramise p6hjal v6ib oelda, et k6ige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 - 0,25 mm. Peaaegu sama palju oli ka terasid suuruses 0,5 - 1,0 mm. Ehitusliiva savi- ja tolmusisaldus (<0,05 mm liibim66duga avaga osakesed) ei tohi olla iile l0% ja osakesi liibimOdduga >5 mm peab olema <35o . Osakeste liibimddduga <0,05 mm osakaal antud katses tuli l,l5o , mis on alla l0%o ning >5 mm osakaal jid"nb alla 35Yo, seega on antud liiv ehitamiseks kdlbulik. Samas kui v6rrelda saadud katsetulemusi ning Graafikul 1 valja toodud Soome krohvimistoode juhendmaterjali s6elk6veraid, siis katsetatud liiv ei ole ideaalses soovituslikus
Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Täna peavad rootslased hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Leevendust on püütud leida koguni veekogude lupjamisest. Eestis ei ole happesademed siiski kõige põletavam keskkonnaprobleem, meie metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim. Probleemi on täheldatud Lõuna-Eestis. Oluline õhukvaliteediga seonduv probleem on lubatust kõrgem tolmusisaldus linnades, mis on seotud üha kasvava transpordiga. 4. Agenda 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga.
)2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust. Õhukaitse põhiteed. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Saastekahjud. soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra
): Soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv – soostumine. Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek. Saastekahjud- Saasteainete ja jäätmete sattumine looduskeskkonda. Saasteainete emissiooni piiramine.
kõikide kanadeni ning saama neid ilma vigastamata ka puurist välja tõsta. Samuti ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse. Kanade pidamise ruumis tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. Söötmine Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist. Kunstlik ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga (märkuandev tuluke või helisignaal talitaja ruumis), et selle seiskumisel oleks võimalik koheselt reageerida ning võtta kasutusele tagavarasüsteem (lülitada sisse teine kunstliku ventilatsiooni süsteem, avada õhutus ahtid, ventilatsioonikorstnad, aknad). Hea muneja tunnused Käitumine vitaalsus
) 2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust. Saastekahjud. soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv soostumine Saasteainete emissiooni piiramine
surevus. Kuumalained tekitavad soojastressi ja suurendavad suremust. Seni vaid troopilistel ja subtroopilistel aladel esinevad haigused, eriti nn. Ülekantavad haigused võivad levida ka teistesse piirkondadesse. Õhu lokaalne saastumine Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Mõju keskkonnale:soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv soostumine. Õhureostus Eestis
jrgmised faktorid: 1. Tarbijate arv, tihedus, paigutuse iseloom, vimsused; kui on vike arv tarbijaid, ebahtlane paigutus, suured vimsused, kasutatakse juhtmeid vi kaableid, vastupidisel juhul lattjuhtmeid. 2. Vrgu skeem, liini pikkus; kui on lhike liin, kasut juhtmeid, pikkade liinide puhul kaableid. 3. Tulevaste tarbijate ja vrgu muutuste vimalus 4. Niiskus 5. Temperatuur 6. Tolmusisaldus 7. Keemiline aktiivsus 8. Ruumi tuleohtlikkus 9. Ruumi plahvatusohtlikkus Liini tbi valik territooriumil sltub: 1. Liini pingest 2. lekantavast vimsusest 3. Liinide arvust hel trassil 4. htede ja samade rajatiste kasutamisest liinide paigaldamisel 5. Kliimatingimustest 6. Pinnase koostisest 7. Tule ja plahvatusohtlikkusest teatud territooriumi tsoonides 8. Krgete liikuvate seadmete olemasolust huliinide puhul 9
teedel liiklussagedusega alla 800 auto ööpäevas. Killustikufraktsioonide mõõdud on 2/4 (mitmekordse puiste ülemises kihis), 4/8, 8/12 ja 12/16, (erandina 16/20 väljaspool asulaid väga pehmetel katetel). Kahe- ja enamakihilise pindamise alumises kihis võib kasutada ka teisi killustiku fraktsioone. Teedel, kus libedusetõrjet tehakse kloriididega või kloriididega töödeldud materjalidega (soolaliiv), kasutatakse ainult tardkivikillustikku. Tolmusisaldus EVS-EN 933-1 meetodil ei tohi ületada LA15 killustikul 0,5%, LA25 killustikul 1,0% ning LA30 ja LA35 killustikul 2,0%. Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60...100. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,02,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist. 33. Pindamisel kasutatavad sideained, nõuded neile?
maharaiumine Päikese kiirgus Kiirguse ringkäik atmosfääris Kasvuhooneefekt ja globaalne kliima soojenemine on erinevad nähtused. Kasvuhooneefekti muutumine: Temperatuuritõus mõjutab madalama temperatuuritaluvusega inimesi, vanu Troopilistel aladel levivad haigused võivad levida Õhu lokaaalne saastumine Lämmastik ja vääveldioksiidid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid Õhu kõrge tolmusisaldus Tööstuspiirkondades häirivad lõhnad Tagajärjed: Soojenemine Veetaseme tõus Muutused taimkatte vööndilisuses Taimekahjurite laiem levik Mineralisatsiooni kiirenemine Sademete jaotuse muutus Aurumõju kasv - soostumine 1990.aastal sõlmiti ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon, Eesti ratifeeris 1994 Kliimamuutus on globaalne probleem, kuid igaüks saab seda oma igapäevase käitumisega mõjutada.
kus puhastatava gaasiga kokkupuutuv vedelik vahustub. Seetõttu on kokkupuutepind vedeliku ja gaasi vahel suur ning puhastusaste kõrge (95-96 %). Nimetatud aparaatides kasutatakse üht või mitut läbi- (Joon. 3.8, a) või ülevooluga (Joon. 3.8, b) avadega taldrikut. Gaas läbib taldriku avad, barboteerub läbi vedeliku ja vahu kihi, puhastudes tolmuosakeste sadenemise tõttu gaasimullide siseseintele. Puhastusseadmete valikul tuleb arvestada väga mitmeid mõjureid, nagu gaasi niiskus ja tolmusisaldus, temperatuur, keemiline agressiivsus, tolmuosakeste kuju, omadused, fraktsioonkoostis jm. VT.(Tabel. Gaasipuhastusseadmete efektiivsus (Hämälä jt. 1992).) (Tabel. Kokkuvõte kirjeldatud õhu puhastamise meetodite eelistest ja puudustest) Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. 4
annaabi.ee 
